Valudeta maailm — varsti!
KAS varsti tuleb valudeta maailm? Kui meeldiv uudis kroonilistele kannatajatele, ükskõik, kas nende valu on kehaline, psüühiline või emotsionaalne! Näiteks oleksid miljonid ülirõõmsad, kui eemaldataks see kohutav füüsiline valu, mida põhjustavad teatud liiki vähk, neuralgia ja südamehaigus rinnaangiin. Need, kes kannatavad mitmesuguste psüühiliste probleemide all, võtaksid rõõmuga vastu kergenduse oma kannatustele, mis tihtipeale on kirjeldamatud. Ja miljonid teised oleksid rõõmsad, kui ainult lõpeks nende emotsionaalne valu, mida põhjustavad sellised tunded nagu hirm, kurbus, süütunne, mure ja pettumus. Aga kas me tõesti tahame näha kõigi valude lõppu?
„Oleks suur õnnetus, kui valu üldse pole,” ütleb anatoom Allan Basbaum Kalifornia ülikoolist San Franciscost. Tal on selle ütlemiseks hea põhjus. Füüsiline valu teatab meile kui häirekell, et on toimumas midagi kahjulikku.
Võimetus tunda füüsilist valu võib olla tõesti hukatuslik. Järgnev jutustus ajakirjast Time valgustab seda: „Kaheteistaastase poisi lai naeratus on teravaks kontrastiks tema muidu haletsusväärsele välimusele. Tema käed ja jalad on moondunud ja väändunud, nagu kannataks ta rahhiidi all. Mitu sõrme on puudu. Ühel põlvel on suur lahtine haav, ja naeratavad huuled on veriseks hammustatud. Ta näeb välja justkui läbipekstud laps . . . Ta sündis ühe äärmiselt haruldase geneetilise veaga, mis ei lase tal tunda valu. Ta vigastas oma sõrmi või põletas neid, sest ta ei tõmmanud ära oma kätt sealt, kus oli kuum või ohtlik. Tema luud ja liigesed on moondunud, sest ta koormas neid liigse kõndimise või jooksmisega. Tema põlvel oli haav roomamisest üle teravate asjade, mida ta ei suutnud tunda. Kui ta murraks mõne luu või nihestaks oma puusa, siis ta ei tunneks niigi palju valu, et appi hüüda.”
Mõned inimesed on nobedad pidama Jumalat vastutavaks piinade eest, mida kannatavad miljonid inimesed. Aga kas me tegelikult võime inimkonna piinarikastes kannatustes õigustatult süüdistada Jumalat?
Kas selles on süüdi Jumal?
Nüüdseks on inimkond umbes 6000 aastat olnud kehalise, psüühilise ja emotsionaalse valu orjuses. Tegelikult ütles kristlik apostel Paulus 19 sajandit tagasi paikapidavalt: „Kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini.” (Roomlastele 8:22) Vaatamata apteegist saadavatele valuvaigistitele ning arstide ja psühhiaatrite pingutustele, jätkub laialdane mitmesuguste valude orjus. Jah, mõningad on neednud oma kannatuste pärast Jumalat, nagu isegi Hiiobi naine talle palju sajandeid tagasi tungivalt soovitas! Aga nagu Hiiob ise mõistis, on selline suhtumine rumal ja väär. — Iiob 2:9, 10.
Inimeste praeguses valuorjuses ei saa õigustatult süüdistada Jumalat. Süüdi on hoopis üks nähtamatu valetaja ja meie kõige esimesed vanemad. Kuidas nii?
Pühakiri näitab, et üks algselt õiglane vaimne loodoles muutus võimu- ja auahneks. Inimelu koidikul maa peal kujutles ta paradiislikul maal elavat inimsugu, kes kõik on täielikult andunud Jehoovale, Kõikväelisele Jumalale. Lastes end juhtida oma kuritahtlikul südamel, tõstis see vaimoles mässu Looja vastu, soovides, et inimesed teda kummardaksid ja temale anduksid. Tema kurjad kavatsused said ilmsiks siis, kui ta kavalalt valetas. See omakorda tõi patu maailma.
Jehoova Jumal rääkis esimesele inimesele Aadamale, et hea ja kurja tundmise puu vilja söömine põhjustab surma. (1. Moosese 2:15—17) Aga Aadama naist Eevat mõjutati sõnakuulmatusele. Kasutades madu oma eestkõnelejana, rääkis see vaimne Valetaja naisele: „Te ei sure kummatigi mitte, vaid Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie [Eeva ja tema mehe] silmad lahti ja te [mõlemad] saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.” (1. Moosese 3:1—5) See oli esimene vale ja see tegi selle kurja vaimse loodolese ’valede isaks’. (Johannese 8:44) See, et ta kasutas sel juhtumil Eedeni aias madu, on paralleel sellele, et Pühakiri nimetab teda „vanaks [„algupäraseks”, NW] maoks, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks”. — Ilmutuse 12:9.
Patt tõi inimkonnale ägamise oiged ja valuorjuse. Jumala sõnade järgi langetas Jumal samal päeval, kui Aadam pattu tegi, üleastujatele surmaotsuse. Jumala seisukohast õiguslikult vaadatuna surid Aadam ja Eeva sellel päeval. (Võrdle Luuka 20:37, 38.) Jehoova rääkis siis Eedenis esimesele patusele naisele: „Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa käima peal oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma!” (1. Moosese 3:16) Aadam pidi elama vaevaliselt väljaspool Eedeni aeda maal, mille looduslik olukord oli kaugel paradiislikust seisundist. Jehoova ütles: „Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!” (1. Moosese 3:17—19) Nii sai alguse inimkonna valuorjus.
Niisiis on valuorjus seotud Aadamalt päritud ebatäiuse, patu ja surmaga. Apostel Paulus selgitas asja nii: „Otsekui ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud.” (Roomlastele 5:12) Aga Jumala Sõna aitab meil valu taluda, sest see räägib meile, miks Jehoova on valu lubanud, ning kinnitab meile, et see peatselt lõpeb. Jumal lubas maosarnasel ’valede isal’, Kurat-Saatanal, kiusata õiglast Hiiobit ning nõnda panna katsele tema laitmatus. Kurat väitis, et Hiiob teenib Jumalat ainult omakasust, mitte armastusest. (Iiob 1:8—12) Aga Hiiob jäi Jumalale ustavaks, tõestades, et ebatäiuslikud inimesed võivad teenida Teda armastusest ning seista Tema suveräänsuse eest, vaatamata tõsistele usukatsetele. Hiiobi vastupidavus laitmatuse säilitajana toetas Jehoova nime pühitsemist, tõestas, et Saatan on valetaja, ja tõi rikkaliku tasu sellele eeskujulikule patriarhile. (Iiob 42:12—17; Jakoobuse 5:11) Hiiobi kogemusest me võime järeldada seda, et siis, kui Jumala eesmärk oma otstarbe täidab, lõpeb inimkonna valuorjus. Aga kuidas me võime selles kindlad olla?
Kuidas valu lõpeb?
Tegelikult on Jehoova ise valmistanud väga mõjusa vahendi inimkonna valuorjuse kaotamiseks. Ta on teinud seda oma Poja Jeesus Kristuse lunastusohvri alusel. Jeesus on „Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu”. (Johannese 1:29) Ta tuli maa peale mitte selleks, „et teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge [oma täiuslikku elu] andma lunaks paljude eest”. (Matteuse 20:28) Sõnakuulmatuse läbi kaotas Aadam täiusliku inimelu koos kõigi selle õiguste ja tulevikulootustega. Ja just see ostetigi tagasi Jeesuse lunastusohvriga. (1. Timoteosele 2:5, 6; Heebrealastele 7:26) Tõepoolest, „nõnda on Jumal [inim-]maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu”. — Johannese 3:16.
Jumal on ka eraldi lubanud, et valuorjus lõpeb. Ennustades aega, mil ei ole enam patuga seotud valu, kirjutas kristlik apostel Johannes Jumala inspiratsiooni all:
„Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ja merd ei olnud enam. . . . Ma kuulsin suurt häält aujärjelt ütlevat: ’Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad ja Jumal ise on nendega. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!’ Ja kes aujärjel istus, ütles: ’Vaata, ma teen kõik uueks!’ Ja ta ütles: ’Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!’ ” — Ilmutuse 21:1—5.
Sõnakuulelikud inimesed saavad peatselt täieliku kasu Jeesuse lunastusohvrist. See toimub selle Kuningriigi valitsuse all, mille eest õiglased inimesed on kaua palvetanud, öeldes: „Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.” (Matteuse 6:9, 10) Jeesus Kristus valitseb taevases Kuningriigis seni, kuni ta paneb kõik vaenlased oma jalge alla, kaasa arvatud valuorjus ja viimane vaenlane, surm. — 1. Korintlastele 15:25, 26.
Jah, Jumal tegutseb varsti kõigi sõnakuulelike inimeste heaks ja „pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam”. (Ilmutuse 21:4) Siis on järgnevatel prohvetlikel sõnadel, millel on praegu vaimne täitumine, veel ka sõnasõnaline täitumine: „Kiida, mu hing, Jehoovat, . . . Tema annab andeks kõik su pahateod, tema parandab kõik su vigadused!” „Ükski elanik ei ütle: ’Ma olen haige!’ ” — Laul 103:1—3; Jesaja 33:24, NW.
Millal tuleb valule lõpp?
Valuorjuse lõpp on lähedal. Jah, see toimub meie päevil ja seesama rahvapõlv näeb seda. Piibli ennustuse täitumine näitab, et me elame selle kurja asjadesüsteemi lõpu ajal. Ennenägematud sõjad, näljahädad ja maavärisemised ning samuti Jehoova tunnistajate ülemaailmne hea sõnumi kuulutamise töö on üks osa Jeesuse nähtamatu, taevases Kuningriigi aus „juuresviibimise” mitmeosalisest „tundemärgist”. — Matteuse 24:3—14, 21, 34, NW.
Peatselt kaob „esimene taevas ja esimene maa”, Kurat-Saatana organiseeritud asjadesüsteem koos selle valitsusstruktuuridega. Kurja inimkonna rahutu „meri” lakkab olemast. Me seisame siis selle künnisel, mil Jumala õnnistatud valitsus, „uued taevad”, valitseb „uue maa”, õiglase inimühiskonna üle. Ja „õigus elab” seal. — Ilmutuse 21:1; 2. Peetruse 3:13.
Ole julge, sest need õnnistused uue valitsuse, Jumala Kuningriigi all on nii ligidal. Otsi rohkem teadmisi uue maailma kohta, kus ei ole valu ega surma. Tõepoolest, oota rõõmuga seda õnnistatud päeva, mis on nüüd nii lähedal ja mil kõik, kes armastavad Jehoova Jumalat ja kuuletuvad talle, elavad valudeta maailmas.