Talitse oma vaimu!
„ÜKS psühhiaater leidis, et vihastel ja küünilistel inimestel on tõenäosus surra enne 50. eluaastat viis korda suurem kui rahulikel ja usaldavatel inimestel.” Seda teatas 1989. aasta 17. jaanuari The New York Times. Põhja-Carolina Durhami Duke’i Ülikooli Meditsiinikeskuse professori dr. Redford B. Williamsi „avastus toetus tema arvukatele uuringutele”. „Usaldavad südamed peavad kauem vastu, ütles ta, sest nad on kaitstud sümpaatilist närvisüsteemi kahjustavate mõjude eest,” teatas Times.
Vihastumine võib tõsta vererõhku, põhjustada hingamisraskusi ja tekitada teisi halbu tagajärgi. Raev võib mõjutada mõtlemisprotsesse, mille tulemusena tekib sageli äärmise hingelise depressiooni periood. Ka inimese vaimsele tervisele on vihastumise tagajärjed ebasoodsad. Pole ime, et Piibel ütleb: „Südamerahu on ihule eluks.” (Õpetussõnad 14:30) Jah, on tervislik talitseda oma vaimu. Aga pane tähele mõningaid teisi põhjusi, miks seda peaks tehtama.
Taotle tarkuse teed
Iga normaalse mõistusega inimene tahab targasti käituda. Üks viis seda teha on ilmutada enesevalitsemist. Selle kohta ütleb Õpetussõnad 29:11: „Alp [„rumal”, NW] paiskab välja kogu oma viha [„vaimu”, NW], aga tark mees vaigistab teda lõppeks!”
Piiblis viitab sõna „vaim” sageli domineerivale hoiakule, mis ajendab inimest mingis kindlas suunas edasi püüdlema. „Rumal” paiskab välja kogu oma vaimu, kuna ta ei suuda seda valitseda. Ta laseb oma vihal purskuda, arvestamata tagajärgi. Selline vaim rumala inimese sees põhjustab kõigepealt kurja näoilme. Seejärel võib ta vaim leida endale väljapääsu ägedas kõnepuhangus ja mõtlematutes tegudes.
Ent tark inimene „vaigistab [oma vaimu] lõppeks”. Ta talitseb seda ja kaalutleb hoolikalt, mis võiks juhtuda, kui ta oma vihale maad annaks. Isegi siis, kui tal on olemas sobiv põhjus vihastumiseks, mõistab ta, et pahase meelelaadi puhul tormakalt käitumine võib põhjustada suurt kahju. Järelikult ta näitab üles enesevalitsemist ja hoiab end tagasi oma viha hoolimatu, pidurdamatu väljendamise eest. Ta pöördub Jehoova poole abi saamiseks, tehes võib-olla tungiva hääletu palve. Lõpuks on tark inimene kõigi asjaosaliste kasuks suuteline vaigistama oma viha ning vestlema veenvalt ja selgelt kooskõlas Pühakirjaga ning Jumala tahtega. Pealegi saab tark inimene aru, et ta ei tohi hoida endas viha, sest see võib teda paadutada tegutsema ebatargalt või isegi patustama.
Tark inimene rakendab alati apostel Pauluse nõuannet: „Vihastuge, aga ärge tehke pattu! Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle ja ärge andke maad kuradile!” (Efeslastele 4:26, 27) Kui sa ehk õigustatult vihastud, ära säilita ärritunud seisundit, lubades päiksel loojuda oma sellise olukorra üle. Miks? Sellepärast, et seeläbi annaksid sa maad Kurat Saatanale, kes sind ära kasutab, ajendades sind võib-olla tegema midagi kurja ning tõmbama enda peale Jumala mitteheakskiidu. (Laul 37:8, 9) Selle asemel talitse oma vaimu ja tegutse viivitamatult, et lahendada raskused, mis võisid sinus viha põhjustada. — Matteuse 18:15—17.
Ole rahuliku vaimuga
Üks teine õpetussõna ütleb: „Igaüks, kes oma sõnu tagasi hoiab, on omandanud tundmise, ja vahetegemisvõimega mees on rahuliku vaimuga.” (Õpetussõnad 17:27, NW) Inimene, kes on omandanud Jumala Sõna tundmise, ’hoiab tagasi oma sõnu’ ega lase ägeduses oma sõnadel vabalt voolata, eriti siis, kui midagi teda tõsiselt häirib. Olles teadlik oma vahekorrast Jehoovaga ja oma õigest kohast Jumala organisatsioonis, ei lase ta ägedal vihal üle pea kasvada. Selle asemel püüab „vahetegemisvõimega mees” olla mõtetes rahulik ja tasakaalukas. Sellise vaimuga võid ka sina valitseda olukordi, mis võiksid inimese, kes mõtlematult tegutseb, patustama tõugata.
Sellega seoses me loeme: „Sellel, kes on pikaldane vihale, on rikkalikult vahetegemisvõimet, aga kannatamatu ülistab mõtlematust.” (Õpetussõnad 14:29, NW) Kannatamatus võib emotsionaalse erutatuse korral viia mõtlematute tegudeni. Kui palju parem on järele mõelda, missugune tagajärg võib olla taltsutamata kõnel või käitumisel! Vastasel juhul võib inimene tegutseda kannatamatult ja teha midagi, mis on ebatark, seejuures „ülistades mõtlematust”. Sellepärast ole „pikaldane vihale” nagu Jumalgi ja sa võid vältida kannatamatuid ning ebatarku tegusid. — 2. Moosese 34:6, NW.
Väldi uhkust
Uhkuse tõttu võib inimene olla teiste suhtes hoolimatu ja isegi keevaline. Nii me loeme: „Viha pidav inimene õhutab riidu ja raevutsejal on palju üleastumisi!” (Õpetussõnad 29:22) Kui inimene ei talitse oma vaimu, vaid on „viha pidav”, siis ta võib ’õhutada riidu’ isegi sõprade seas. Ja „raevutsejal on palju üleastumisi”. Jah, kindlasti sooritab ta patu, mida tark ja jumalakartlik inimene tahaks vältida.
Ära iialgi unusta, et Jehoova ei kiida uhkust ega kõrke vihapurskeid heaks. (Õpetussõnad 16:18) Palju parem on otsida katsetes vastupidamiseks Jumala abi ja tegutseda alandlikult, kui anda maad uhkusest põhjustatud vihale või raevule. — Õpetussõnad 29:23.
Käitu tasaselt
Läheb vaja alandlikkust, kui kõrgemalseisev isik juhtub sind noomima. Milline oleks sinu esimene reaktsioon sellisel puhul? Võib-olla sa vastad rutakalt, kaalumata sõnu. Ent Piibel soovitab: „Kui valitseja viha tõuseb sinu vastu, siis ära jäta maha oma kohta, sest kannatlikkus [„rahulikkus”, NW] hoiab ära suuri patte!” (Koguja 10:4) Kui palju targem on küll vastata tasadusega! Tõepoolest, „rahulik [„tasane”, NW] vastus vaigistab raevu”. (Õpetussõnad 15:1) Tasane vastamine nõuab enesevalitsemist, ent selline tark suund tasandab probleemid ja edendab rahulikke suhteid.
Kui sind noomitakse teenimatult, siis loodetavasti lubab kõrgemalseisev isik sul asjaolusid selgitada. Muidugi peaks kõik selgitused esitatama tasase vaimuga, lootuses, et väärarvamus seega korrigeeritakse. Kõrgemalseisev isik peab talitsema oma vaimu, et lubada sellist selgitust, ja see näitab, et tal on tarkus ja tugevus.
Ükskõik, kas kristlane on võimu positsioonil või mitte, peaks ta meeles pidama, et „otsekui mahakistud linn, millel pole müüri, on mees, kes ei talitse oma meelt”. (Õpetussõnad 25:28) Isik, kes pole tasane ega talitse oma vaimu, on kaitsetu väärade mõtete sissetungi vastu, mis võivad panna teda tegutsema valesti. Jeesus Kristus, kes andis täiusliku eeskuju, oli „tasane ja südamelt alandlik”. (Matteuse 11:29) Pealegi on tasadus Jumala püha vaimu vili, mida kristlased peaksid paluma. — Luuka 11:13; Galaatlastele 5:22, 23.
Milleks talitseda oma vaimu?
Me hindame tasaseid sõnu, ent sageli me ei tea, mis põhjustas vihapurske. Muidugi, põhimõttelage inimene võib edukalt varjata oma viha ja oma otsustavust teise isikuga arveid klaarida, põhjustagu seda siis kas tegelik või kujuteldav solvang! Ta võib silmakirjalikult oodata parajat aega, et ütelda midagi kahjulikku isiku kohta, kelle vastu ta on arendanud viha. Kindlasti ei tohi kristlane lubada endas sellisel vaimul areneda, sest apostel Johannes kirjutas: „Kes oma venda vihkab, see on pimeduses ja käib pimeduses ega tea, kuhu ta läheb, sest pimedus on teinud ta silmad pimedaks.” Johannes ütles veel: „Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja; ja te teate, et ühelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks.” — 1. Johannese 2:11; 3:15.
Kuigi uhkust, silmakirjalikkust või mõnda muud jumalatut omadust varjatakse, ei peta selline maskeering Jumalat. Isegi mitte valjuhäälsed kinnitused ega enese õigluse näitamine ei suuda varjata Jumala ees seda, mis on südames. Õpetussõnad 16:2 ütleb: „Kõik mehe teed on ta enese silmis selged, aga Jehoova katsub vaimud läbi!” Jumalat ei saa iialgi petta.
Niisiis, omaenda heaolu ja Pühakirjas toodud põhjenduste pärast, mida oleme arutanud, ole nagu Jeesus ja teised targad inimesed, kes on hoidunud uhkusest ja käitunud tasadusega. Igal juhul talitse oma vaimu!