Nad vastasid omakasupüüdmatult Jumala armastusele
„Tänagu nad Jehoovat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele.” — LAUL 107:8.
1. Kuidas apostel Johannes rõhutas oma esimeses kirjas armastuse väärtust?
„JUMAL on armastus.” Kui sügava tähendusega on need sõnad! Pole ime, et apostel Johannes pidas vajalikuks neid oma esimeses kirjas korrata. (1. Johannese 4:8, 16) Jehoova Jumal pole mitte ainult armastus, vaid ka armastuse kehastus ehk isikustatud armastus.
2. Kuidas Jumal näitas üles armastust, kui ta lõi mehe ja naise ning hoolitses nende eest?
2 Mõtle armastusele, mida Jumal meie loomisel üles näitas. Väga sobivad on Taaveti hindavad sõnad. Ta ütles inspireeritud laulikuna: „Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks.” (Laul 139:14) Et võiksime elada tervises ja õnnes, tegi Jumal meile kättesaadavaks lõputud rõõmud tänu meie viiele meelele — nägemisele, kuulmisele, maitsmisele, haistmisele ja kompimisele. Millist ilu näeme meid ümbritsevas loomistöös! Kui imelised on rikkalikud ja mitmekesised taimed ja loomad, rääkimata veel inimese vormide ja iseloomustavate joonte ilust! Samuti andis Jumal meie käsutusse ülirikkaliku valiku puuvilju, köögivilju ja muid toite. (Laul 104:13—16) Täiesti põhjendatult tuletas apostel Paulus iidse Lüstra elanikele meelde, et Jumal „on meile head teinud, ja on taevast meile andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga”. — Apostlite teod 14:17.
3. Milliste imeliste võimetega Jumal meid varustas?
3 Mõtle ka kõigile õnnistustele, mis on seotud õnneliku perekonnaeluga. Veel enam, mõtle kõigile naudingutele, millest me võime rõõmu tunda tänu meie vaimsetele ja emotsionaalsetele võimetele: kujutlemisele, arutlemisele, mälule, südametunnistusele ja eriti võimele kummardada Jumalat — kõik see seab meid palju kõrgemale loomadest; samuti ei tohiks me jätta tähelepanuta naudingut, mida võib pakkuda meile muusika. Need ja paljud teised annid on Jumala armastuse väljendused meie vastu.
4. Milliseid Jumala armastuse väljendusi on inimesed kogenud alates nende esivanemate patustamisest?
4 On täiesti kindel, et Aadam ja Eeva nautisid täiuslikena Eedeni aias mitmesuguseid rõõme. (1. Moosese 2:7—9, 22, 23) Aga kas Jumal hülgas inimsoo, kui nad loobusid omakasupüüdmatult vastamast kõigile Jumala armastuse tõenditele, mida nad nautisid? Mitte sugugi! Ta tegi viivitamatult korraldusi, et parandada seda halba, mis tulenes meie esivanemate patustamisest. (1. Moosese 3:15) Samuti väljendas Jehoova armastust, kui ta kannatlikult talus Aadama ebatäiuslikke järeltulijaid. (Roomlastele 5:12) Kui kaua? Praeguseks umbes 6000 aastat! Eriti on Jumal ilmutanud armastust tegelemises oma sulastega. Õiged on sõnad: „Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu.” — 2. Moosese 34:6, 7.
5. Kuidas Jehoova näitas üles armastavat kannatlikkust Iisraeli rahvaga tegelemises?
5 Tõepoolest, kannatlikkus, mida Jehoova Jumal iisraellastega tegeldes üles näitas, oli suur, alates sellest, kui ta nad Siinai mäe jalamil rahvana esile tõi, kuni selleni, mil nende isemeelsus teda neid täielikult kõrvale heitma sundis. Nagu me loeme 2. Ajaraamat 36:15, 16: „Jehoova, nende vanemate Jumal, läkitas neile korduvalt sõna oma käskjalgade läbi, sest ta tahtis säästa oma rahvast ja oma eluaset. Aga nad pilkasid Jumala käskjalgu, põlgasid tema sõnu ja tegid nalja tema prohvetitega, kuni Jehoova viha tõusis oma rahva vastu, nõnda et enam ei olnud abi!” Aga oli inimesi, kes siiski vastasid omakasupüüdmatult Jehoova Jumala armastusele. Et näha, kuidas nad seda tegid, vaadelgem nüüd mõnede selliste inimeste elu. See seab aluse, näitamaks, kuidas meie ise võime täiesti praktilisel viisil Jumala armastusele vastata.
Kuidas Mooses vastas omakasupüüdmatult
6. Kuidas oli Moosese eeskuju silmapaistev ja millistes ametites ta koges Jumala armastust?
6 Mooses oli silmapaistev eeskuju sellisest inimesest, kes vastas omakasupüüdmatult Jumala armastusele. Millised võimalused olid Moosese kui vaarao tütre lapsendatud poja ette seatud! Kuid tema pidas paremaks „ühes Jumala rahvaga kannatada viletsust kui üürikest aega nautida paturõõmu, arvates Kristuse teotust suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aarded”. (Heebrealastele 11:25, 26) Ükskord tahtis Mooses oma vendi iisraellasi Egiptuse orjusest vabastada. Kuid nad ei hinnanud tema pingutusi, samuti polnud veel Jumalast seatud õige aeg nende vabastamiseks. (Apostlite teod 7:23—29) Siiski andis Jehoova aastakümneid hiljem Moosesele ta usu ja omakasupüüdmatu soovi tõttu oma vendi aidata väe teha palju imetegusid ja teenida iisraellasi 40 aastat kui Tema prohvet, kohtunik, seaduseandja ja vahemees. Nendes ametites koges Mooses paljudel juhtudel Jehoova armastust tema enda ja kaasiisraellaste vastu.
7. Kuidas vastas Mooses Jumala armastuse väljendustele?
7 Kuidas vastas Mooses Jehoova armastusele ja ärateenimata lahkusele? Kas ta ’võttis Jumala ärateenimata lahkuse vastu ja minetas selle eesmärgi’? (2. Korintlastele 6:1, NW) Mitte sugugi! Mooses vastas omakasupüüdmatult Jehoova armastuse väljendustele tema vastu, olles täielikult Jumalale keskendunud. Ta lootis kogu aeg Jehoovale ja oli oma Valmistajaga lähedastes sidemetes. Kui hindavalt rääkis Jumal Moosesest, kui ta Aaronit ja Mirjamit oma venna kritiseerimise eest noomis! Jah, Jehoova rääkis Moosesega „suust suhu” ja lasi tal näha „Jehoova kuju”. (4. Moosese 12:6—8) Vaatamata paljudele eesõigustele, jäi Mooses kõige alandlikumaks inimeseks ja täitis Jehoova korraldusi „nõnda nagu Jehoova teda oli käskinud”. — 2. Moosese 40:16; 4. Moosese 12:3.
8. Kuidas Mooses näitas, et ta on tõeliselt Jumalale keskendunud?
8 Jehoova nimesse, mainesse ja puhtasse kummardamisse suhtumisega näitas Mooses samuti, et ta oli omakasupüüdmatult Jumalale keskendunud. Nii palus Mooses kahel juhul edukalt Jehoovat, et ta halastaks Iisraeli peale, kuna asjasse oli segatud Jumala nimi. (2. Moosese 32:11—14; 4. Moosese 14:13—19) Kui iisraellased sidusid ennast vasika kui ebajumala kummardamisega, demonstreeris Mooses oma innukust puhta kummardamise suhtes, hüüdes: „Kes on Jehoova poolt, tulgu minu juurde!” Pärast seda surmasid Mooses ja need, kes olid temaga, 3000 ebajumalakummardajat. Peale selle pidi ta 40 aastat taluma kaeblevat ja mässulist rahvast. Pole tõesti kahtlust, et Mooses vastas omakasupüüdmatult Jumala armastuse väljendustele, andes meile tänapäeval hea eeskuju. — 2. Moosese 32:26—28; 5. Moosese 34:7, 10—12.
Taaveti hea vastus
9. a) Kuidas Taavet vastas Jehoova Jumala armastusele? b) Kuidas me võime sarnaselt Taavetiga Jehoovat väärtuslike asjadega austada?
9 Teine Piibli väljapaistev kuju, kes andis hea eeskuju omakasupüüdmatus vastamises Jumala armastusele, on laulik Taavet, Iisraeli teine kuningas. Tema innukus Jehoova nime pärast ajendas teda võitlema mõnitava vilistide hiiglase Koljatiga, kelle üle Jumal Taavetile võidu andis. (1. Saamueli 17:45—51) Seesama innukus sundis Taavetit seaduselaegast Jeruusalemma tooma. (2. Saamueli 6:12—19) Ja kas polnud Taaveti soov ehitada Jehoovale tempel tema teiseks innukuse ning Jumala armastuse ja headuse hindamise väljenduseks? Muidugi oli. Kuigi temal see eesõigus ära keelati, ei heidutanud see Taavetit tegemast ettevalmistusi ehituse jaoks ja austamast Jehoovat väga suure väärtusega kulla, hõbeda ja kalliskivide isikliku annetamisega. (2. Saamueli 7:1—13; 1. Ajaraamat 29:2—5) Samasugune omakasupüüdmatu vastamine Jumala armastusele peaks meid ajendama ’austama Jehoovat oma väärtuslike asjadega’, kasutades oma materiaalseid vahendeid Kuningriigi huvide edendamiseks. — Õpetussõnad 3:9, 10, NW; Matteuse 6:33.
10. Mis suhtes on Taaveti teguviis väärt jäljendamist?
10 Kuigi Taavet tegi tõsiseid vigu, oli ta kogu oma elu jooksul ’Jehoova südame järgi mees’. (1. Saamueli 13:14; Apostlite teod 13:22) Tema laulud on täidetud Jumala armastuse hindamisega. The International Standard Bible Encyclopœdia ütleb, et Taavet „oli täis tänulikkust enam kui keegi teine, keda Pühakirjas mainitud”. Laulik Aasaf ütles, et Jumal „valis oma sulase Taaveti, võttes tema ära pudulojuste taradest . . . et ta karjataks ta rahvast Jaakobit ja ta pärisosa Iisraeli! Ja Taavet karjatas neid südame laitmatuses”. (Laul 78:70—72) Tõepoolest, Taaveti teguviis on meile jäljendamiseks.
Jeesus Kristus, meie täiuslik eeskuju
11, 12. Kuidas Jeesus näitas, et ta on tõeliselt Jumalale keskendunud?
11 Muidugi on Jeesus Kristus kõige parem Pühakirja näide mehest, kes vastas omakasupüüdmatult Jumala armastusele. Mida pani see Jeesuse tegema? Üle kõige oli ta ajendatud Jehoovale ainulaadselt anduma. Pole kahtlust, et Jeesus oli täielikult Jehoovale keskendunud. Taevase Isa armastuse ja headuse hindamine ajendas teda olema tõeliselt vaimne mees. Tal olid Jumalaga tihedad ja lähedased suhted. Jeesus oli mees, kes palvetas, ja ta armastas rääkida oma taevase Isaga. Ikka ja jälle me loeme, et Jeesus oli palvetamas. Kord veetis ta kogu öö palvetades. (Luuka 3:21, 22; 6:12; 11:1; Johannese 17:1—26) Vastuseks Jumala armastusele elas Jeesus tõe järgi, et „inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust”. Isa tahte täitmine oli tõesti talle roaks. (Matteuse 4:4; Johannese 4:34) Kas me ei võiks samamoodi vastata Jumala armastusele, talle ainulaadselt andudes?
12 Vastates omakasupüüdmatult Jumala armastusele, pööras Jeesus alati tähelepanu oma Jumalale ja Isale. Kui keegi pöördus Jeesuse kui „hea õpetaja” poole, seisis ta selle vastu ja ütles: „Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal.” (Luuka 18:18, 19) Jeesus rõhutas korduvalt, et ta ei saa midagi teha omaenda algatusel. Mitte kunagi ei lasknud ta mööda juhust ülistada Isa nime, ja oma eeskujupalvet alustas ta kõige sobivama pöördumisega: „Pühitsetud olgu sinu nimi.” Ta palus: „Isa, austa oma nime!” Veidi enne oma surma ütles Kristus oma Isale: „Mina olen sind austanud maa peal; ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled andnud mulle teha.” (Matteuse 6:9; Johannese 12:28; 17:4) Vastuseks Jumala armastusele me peaksime kindlasti püüdma ülistada Jehoovat, palvetades tema püha nime pühitsemise eest.
13. Kuidas Jumala armastus ergutas Jeesust tegutsema?
13 Nüüd ole hea ja pane tähele teist teguviisi, millele ajendas Jeesust omakasupüüdmatu vastamine Jumala armastusele. See pani teda armastama õiglust ja vihkama õelust, nagu seda Laulus 45:8 ennustati. (Heebrealastele 1:9) Ta oli „püha, veatu, laitmatu, eraldatud patustest”. (Heebrealastele 7:26) Jeesus kutsus üles oma õelaid vastaseid teda patus süüdistama, kuid nad ei suutnud seda teha. (Johannese 8:46) Kahel juhtumil pani õeluse vihkamine teda puhastama templit ahnetest religionistidest. (Matteuse 21:12, 13; Johannese 2:13—17) Ja kui teravalt häbimärgistas Jeesus silmakirjalikke religioonijuhte, isegi öeldes neile, et nad on Kuradist! — Matteuse 6:2, 5, 16; 15:7—9; 23:13—32; Johannese 8:44.
14. Kuidas Jeesus tegeles oma jüngritega, vastuseks Jehoova armastusele?
14 Hoopis teist teguviisi, millele Jehoova armastus Jeesust ajendas, võib näha tema tegelemises apostlite ja teiste jüngritega. Kui armastusväärne, kannatlik ja pikameelne ta nendega oli! Ilmselt panid nad ta valusalt proovile oma rivaalitsemisega, vaieldes isegi kuni ta äraandmisõhtuni selle üle, kes on ülem. (Luuka 22:24—27) Ometi näitas Jeesus ennast alati tasase ja südamelt alandlikuna. (Matteuse 11:28—30) Tõesti, Juudas andis Jeesuse ära, Peetrus salgas teda kolm korda ja teised apostlid põgenesid, kui märatsev rahvahulk teda arreteerima tuli. Kuid ta ei muutunud mitte kunagi kibestunuks või solvunuks. Kuidas me seda teame? Pärast surnuist ülesäratamist apostlitega koos olles ei teinud ta neile sellepärast, et nad hirmule alla olid andnud, teravaid etteheiteid. Ta hoopis lohutas ja andis neile jõudu edasiseks Kuningriigi teenistuseks. — Johannese 20:19—23.
15. Kuidas Jeesus teenis omakasupüüdmatult inimeste füüsilisi vajadusi?
15 Vaadelgem veel ühte teguviisi, kus Jeesus omakasupüüdmatult Jumala armastusele vastas. Ta tegi seda, ohverdades ennast teiste kasuks kuni teotava ja piinarikka surmani piinapostil. (Filiplastele 2:5—8) Jeesus teenis inimeste füüsilisi vajadusi, toites ime läbi rahvahulki ja tervendades paljusid. (Matteuse 14:14—22; 15:32—39) Ta seadis alati teiste huvid enda omadest ettepoole. Seepärast võis ta öelda: „Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, kuid Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna!” (Matteuse 8:20) Jeesus oli tundlik Jumala vaimu tegutsemisele, kui see temast imetervendamiste ajal välja voolas. Kuid ta ei püüdnud mitte kunagi üleloomuliku jõu kasutamisest materiaalset kasu saada, näiteks siis, kui naine, kes 12 aastat verejooksu all kannatanud oli, puudutas usus ta pealisrüüd ja sai terveks. (Markuse 5:25—34) Veelgi enam, Jeesus ei kasutanud mitte kunagi üleloomulikke jõude enda kasuks. — Võrdle Matteuse 4:2—4.
16. Kuidas Jeesus teenis inimeste vaimseid vajadusi?
16 Kuigi Jeesus hoolitses omakasupüüdmatult inimeste füüsiliste vajaduste eest, tervendades neid tõbedest ja toites neid imeliselt, oli tema maise teenimise peamiseks ajendiks kuulutada head sõnumit Jumala Kuningriigist, õpetada ja teha inimesi jüngriteks. Imepärastele tervendamistele vaatamata polnud ta tuntud mitte kui Suur Arst või Imetegija, vaid kui Hea Õpetaja. (Matteuse 4:23, 24; Markuse 10:17) Jeesus viitas endale kui Õpetajale, seda tegid ka tema jüngrid ja isegi ta vaenlased. (Matteuse 22:16; 26:18; Markuse 9:38) Ja milliseid tõdesid, nagu näiteks oma Mäejutluses, ta õpetas! (Matteuse 5:1—7:29) Kui kohased olid ta piltlikud näited ning kui täpsed ta prohvetlikud tähendamissõnad ja teised prohvetiennustused! Pole ime, et kord, kui sõdurid Jeesust arreteerima saadeti, ei suutnud nad ennast sundida teda kinni võtma! — Johannese 7:45, 46.
17. a) Kuidas Jeesus andis meile täiusliku armastuse eeskuju? b) Mida arutletakse järgmises artiklis?
17 Pole kahtlust, et Jeesus Kristus andis meile täiusliku eeskuju, vastates omakasupüüdmatult Jumala armastuse väljendustele meie suhtes. Jeesus andis oma taevasele Isale esikoha oma elus ja armastuses. Ta armastas tõeliselt õiglust, tegeles armastusväärselt oma apostlite ja teiste jüngritega ning kasutas oma elu inimeste vaimseid ja materiaalseid vajadusi teenides. Lõpuks kroonis Jeesus oma teenimist oma elu andmisega lunastuseks. (Matteuse 20:28) Aga kuidas on meiega? Tõsi, me oleme ebatäiuslikud nagu Mooses ja Taavet. Kuid nagu järgmine artikkel näitab, on siiski praktilisi teguviise, mille abil me saame jäljendada meie Eeskuju Jumala armastuse väljendustele omakasupüüdmatult vastamises.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks võib öelda, et „Jumal on armastus”?
◻ Kuidas vastas Mooses Jumala armastuse väljendustele?
◻ Kuidas vastas Taavet Jehoova Jumala armastusele?
◻ Millise eeskuju andis Jeesus Kristus Jumala armastusele vastamises?
[Pilt lk 10]
Kas sa tead, kuidas Mooses vastas Jumala armastusele?
[Pildid lk 12, 13]
Jeesus vastas Jumala armastusele, aidates teisi vaimselt ja füüsiliselt ning andes oma elu lunastuseks