Miks me vajame usku ja tarkust
Esiletõstetud kohti Jakoobuse kirjast
JEHOOVA sulastel on katsete ajal tarvis vastupidavust. Samuti peavad nad hoiduma käitumisest, mille tagajärjeks võiks olla Jumala hukkamõist. Neid punkte rõhutatakse Jakoobuse kirjas ja nendes asjades positiivne käitumine nõuab aktiivset usku ning taevalikku tarkust.
Selle kirja kirjutaja ei nimeta ennast üheks Jeesuse kahest Jakoobuse-nimelisest apostlist, vaid ’Jumala ja Kristuse sulaseks’. Samamoodi ütleb ka Jeesuse poolvend Juuda, et ta on „Jeesuse Kristuse sulane, Jakoobuse vend”. (Jakoobuse 1:1; Juuda 1; Matteuse 10:2, 3) Niisiis on ilmne, et Jeesuse poolvend Jakoobus kirjutas raamatu, mis kannab tema nime. — Markuse 6:3.
See kiri ei maini Jeruusalemma hävingut 70. aastal m.a.j. ning ajaloolane Josephus näitab, et Jakoobus hukati natuke pärast Rooma maavalitseja Festuse surma umbes aastal 62 m.a.j. Järelikult tundub, et kiri oli kirjutatud enne aastat 62 m.a.j. See oli adresseeritud vaimse Iisraeli „kaheteistkümnele suguharule”, sest oli suunatud neile, kes hoidsid „usku meie au Issandasse Jeesusesse Kristusesse”. — Jakoobuse 1:1; 2:1; Galaatlastele 6:16.
Jakoobus kasutab näiteid, mis aitavad meil tema nõuannet meelde jätta. Näiteks ta ütleb, et mees, kes palub Jumalalt tarkust, ei tohi kahelda, „sest kes kahtleb, sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab”. (1:5—8) Meie keelt tuleb talitseda, sest see võib meid suunata, nagu tüür suunab laeva. (3:1, 4) Ja katsetega toime tulemiseks on meil vaja ilmutada kannatlikku vastupidamist, nagu seda teeb põllumees, kui ta lõikust ootab. — 5:7, 8.
Usk, katsed ja teod
Jakoobus näitab esiteks, et me võime katsetele vaatamata kristlastena õnnelikud olla. (Jk 1:1—18) Mõningad neist katsetest, nagu haigused, on kõigile inimestele üldised, aga kristlased kannatavad ka selle pärast, et nad on Jumala ja Kristuse orjad. Jehoova annab meile vastupidamiseks vajalikku tarkust, kui me seda pidevalt usus palume. Ta meid ei kiusa kunagi kurjaga ja me võime loota temale, et saada seda, mis on hea.
Jumala abi saamiseks me peame teda kummardama tegudega, mis näitavad meie usku. (1:19—2:26) See nõuab meilt, et oleksime „sõna tegijad”, mitte ainult kuuljad. Me peame talitsema oma keelt, hoolitsema orbude ja leskede eest ning jääma maailmast reostamatuks. Kui me eelistame rikkaid ja hülgame vaesed, siis me rikume armastuse „kuninglikku käsku”. Meil tuleb samuti meeles pidada, et usku nähakse tegudest, nagu Aabrahami ja Raahabi eeskujud hästi näitavad. Tõepoolest, „usk ilma tegudeta on surnud”.
Taevalik tarkus ja palve
Õpetajad vajavad oma kohustuste täitmiseks nii usku kui ka tarkust. (3:1—18) Neil on juhendajatena väga raske kohustus. Nagu nemadki, peame ka meie talitsema oma keelt ja seda aitab meil teha taevalik tarkus.
Tarkus teeb meid võimelisteks mõistma, et ilmalikele mõjudele järeleandmine ohustab meie suhteid Jumalaga. (4:1—5:12) Kui me oleme võidelnud omakasupüüdlike taotluste saavutamiseks või oma vendi hukka mõistnud, siis peame kahetsema. Ja kui tähtis on hoiduda sõprusest selle maailmaga, sest see on vaimne abielurikkumine! Ärgem kunagi eirakem Jumala tahet oma materialistlike kavatsustega ja olgem valvsad kannatamatuse vaimu või üksteise pärast ägamise suhtes.
Igaüks, kes on vaimselt haige, peaks otsima abi koguduse vanematelt. (5:13—20) Kui on tehtud pattu, siis palved ja tark nõuanne aitavad taastada kahetseva patustaja vaimset tervist. Tõesti, „kes patuse pöörab tema eksiteelt, see päästab [eksitatu] hinge” vaimsest ja igavesest surmast.
[Kast lk 23]
Sõna tegijad: Me peame olema „sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad”. (Jakoobuse 1:22—25) See, kes on ainult kuulja, on „mehe sarnane, kes vaatab oma ihulikku palet peeglis”. Pärast põgusat kontrolli ta lahkub ja ’unustab varsti, missugune ta on’. Aga ’sõna tegija’ vaatab hoolikalt Jumala täiuslikku ehk täielikku seadusse, haarates sealt kõik, mida kristlaselt nõutakse. Ta „jääb selle juurde”, jätkates selle seaduse hoolikat uurimist, olles valmis tegema parandusi, et kohandada end sellega täpsemalt. (Laul 119:16) Kuidas „teo tegija” erineb mehest, kes heidab pilgu peeglisse ja unustab, mida see näitas? Tegija rakendab Jumala sõna praktikasse ja naudib Tema soosingut! — Laul 19:8—12.