Jäljenda Jumala halastust tänapäeval
„Langegem siiski Jehoova kätte, sest tema halastus on suur.” — 2. SAAMUEL 24:14.
1. Kuidas suhtus Taavet Jumala halastusse ja miks?
KUNINGAS TAAVET teadis oma kogemustest, et Jehoova on halastavam kui inimesed. Olles kindel, et Jumala tegutsemisviisid ehk teed on kõige paremad, soovis Taavet õppida Tema tegutsemisviise ja käia Tema tões. (1. Ajaraamat 21:13; Laul 25:4, 5) Kas ka sinul on sama tunne nagu Taavetil?
2. Milline oli Jeesuse nõuanne Matteuse 18:15—17 tõsiste pattude käsitlemise kohta?
2 Piibel annab meile sügavama mõistmise Jumala mõtteviisist isegi sellises asjas, mida me peaksime tegema, kui keegi meie vastu patustab. Jeesus ütles oma apostlitele, kes olid hiljem kristlikud ülevaatajad: „Kui su vend eksib sinu vastu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud.” Siinmainitud eksimus ei olnud ainult mingi isiklik solvang, vaid tõsine patt, nagu seda on pettus või laim. Jeesus ütles, et kui see samm asja ei lahenda ja kui on olemas tunnistajad, siis peaks see, kelle vastu patustati, võtma nad kaasa, tõestamaks, et väärtegu oli olemas. Kas see samm on viimane väljapääs? Ei. „Aga kui [patustaja] neid ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner [„nagu teisest rahvusest inimene ja nagu maksukoguja”, NW].” — Matteuse 18:15—17.
3. Mida Jeesus mõtles, kui ta ütles, et mittekahetsev patustaja pidi olema „nagu teisest rahvusest inimene ja nagu maksukoguja”?
3 Juutidena pidid apostlid mõistma, mida tähendas kohelda patustajat „nagu teisest rahvusest inimest ja nagu maksukogujat”. Juudid vältisid suhtlemist teistest rahvustest inimestega ja nad põlgasid juute, kes töötasid Rooma maksukogujatena.a (Johannese 4:9; Apostlite teod 10:28) Järelikult andis Jeesus jüngritele nõu, et kui kogudus oli patustaja välja heitnud, pidid nad temaga läbikäimise lõpetama. Aga kuidas see on kooskõlas sellega, et Jeesus mõnikord viibis maksukogujate hulgas?
4. Miks võis Jeesus suhelda mõningate maksukogujate ja patustega, pidades silmas tema sõnu Matteuse 18:17?
4 Luuka 15:1 ütleb: „Kõik tölnerid ja patused lähenesid temale, teda kuulama.” Mitte iga maksukoguja või patune ei olnud seal, vaid „kõik” selles mõttes, et neid oli palju. (Võrdle Luuka 4:40.) Kes siis? Need, kes olid huvitatud endi pattude andekssaamisest. Mõningaid selliseid oli varem köitnud Ristija Johannese kahetsemisele kutsuv sõnum. (Luuka 3:12; 7:29) Kui siis teised tulid Jeesuse juurde, ei rikkunud see, et ta neile kuulutas, Matteuse 18:17 antud nõuannet. Pea silmas, et „palju tölnereid [„maksukogujaid”, NW] ja patuseid [kuulasid Jeesust], . . . sest palju oli neid, kes teda järgisid”. (Markuse 2:15) Nad ei olnud need, kes soovisid jätkata halba eluviisi, lükates tagasi igasuguse abi. Nad pigem kuulasid Jeesuse sõnumit ja nende südamed said puudutatud. Isegi siis, kui nad ikka veel patustasid, kuigi tõenäoliselt püüdsid endid muuta, jäljendas „hea karjane” neile jutlustades oma halastavat Isa. — Johannese 10:14.
Andeksandmine on kristlik kohustus
5. Milline on Jumala põhiline seisukoht andestamise suhtes?
5 Meil on oma Isa kohta, et ta on valmis andestama, järgmised soojad kinnitused: „Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nii et ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust.” „Seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.” (1. Johannese 1:9; 2:1) Kas eemaldatud inimesele on võimalik andeks anda?
6. Kuidas võib eemaldatud isikule andestada ja teda kogudusse tagasi võtta?
6 Jah. Sel ajal, kui kedagi kahetsematu patu pärast eemaldatakse, teevad kogudust esindavad vanemad temale selgeks, et tal on võimalik kahetseda ja saada Jumalalt andeksand. Ta võib viibida koosolekutel kuningriigisaalis, kus ta saab kuulda Piibli juhiseid, mis võivad aidata tal kahetseda. (Võrdle 1. Korintlastele 14:23—25.) Aja jooksul ta võib taotleda puhtasse kogudusse tagasivõtmist. Kui siis vanemad temaga kohtuvad, püüavad nad kindlaks teha, kas ta on kahetsenud ja oma patuse eluviisi maha jätnud. (Matteuse 18:18) Kui see on nii, siis võib ta tagasi võtta kooskõlas 2. Korintlastele 2:5—8 antud eeskujuga. Juhul, kui ta on olnud eemaldatud palju aastaid, on tal tarvis teha kindlaid pingutusi edenemiseks. Seejärel võib ta ka vajada tunduvat abi, et taastada teadmisi Piiblist ja nende hindamist, nii et ta saaks vaimselt tugevaks kristlaseks.
Jehoova juurde tagasitulek
7, 8. Millise eeskuju andis Jumal seoses oma vangisoleva rahvaga?
7 Aga kas vanemad ise võivad eemaldatud inimesele lähenemiseks teha mingi algatuse? Jah. Piibel näitab, et halastust ei väljenda ainult negatiivne karistamisest hoidumine, vaid sageli positiivsed teod. Meil on Jehoova eeskuju. Enne, kui ta oma ustavusetu rahva vangipõlve saatis, andis ta prohvetlikult väljavaate nende tagasitulekuks: „Tuleta seda meelde, Jaakob, ja sina, Iisrael, sest sa oled mu sulane . . . Ma kaotan su üleastumised nagu pilvituse ja su patud nagu pilve! Pöördu minu poole, sest ma lunastan sind!” — Jesaja 44:21, 22.
8 Siis, vangipõlve ajal, astus Jehoova veelgi samme ja tegutses positiivselt. Ta saatis prohveteid, oma esindajaid, ja kutsus Iisraeli ’teda otsima ja leidma’. (Jeremija 29:1, 10—14) Hesekieli 34:16 võrdles ta ennast karjasega ja Iisraeli rahvast kadunud lammastega: „Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu.” Jeremija 31:10 kasutas Jehoova samuti näitlikku võrdlust, et ta on iisraellaste karjane. Ei, ta ei kujutanud end karjasena lambatara juures ootamas, et kadunud lammas tuleks tagasi; pigem ta näitas, et ta on karjane, kes kadunud lambaid otsib. Pane tähele, et isegi siis, kui inimesed üldiselt ei kahetsenud ja vangipõlve viidi, hakkas Jumal tegema pingutusi nende tagasitulekuks. Ja kooskõlas Malakia 3:6 tekstiga ei muuda Jumal oma teguviisi ka kristlikus korralduses.
9. Kuidas järgiti Jumala eeskuju kristlikus koguduses?
9 Kas see ei vihja sellele, et võib olla mingi põhjus, astumaks samme nende suhtes, kes on eemaldatud ja kes võib-olla on nüüd kahetsenud? Pea meeles, et apostel Paulus andis juhise kurja mehe eemaldamiseks Korintose kogudusest. Hiljem ta manitses kogudust sellele mehele armastust osutama, kuna ta oli kahetsenud, mille tõttu ta võeti pärastpoole kogudusse tagasi. — 1. Korintlastele 5:9—13; 2. Korintlastele 2:5—11.
10. a) Milline motiiv peaks olema ajendiks püüetele eemaldatud isikutega kontakti astuda? b) Miks ei peaks kristlikud sugulased olema need, kes kontakte alustavad?
10 Varem tsiteeritud entsüklopeedia ütles: ’Peamine väljaheitmise põhjus oli grupi normide kaitsmine: „Pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks” (1. Kor. 5:6). See motiiv on selge enamikes Piibli ja mittekanoonilistes lõikudes, aga hool üksikisiku pärast, isegi pärast väljaheitmist, oli 2. Kor. 2:7—10 Pauluse väidete aluseks.’ (Meie kursiiv.) Järelikult on loogiline, et karjased peaksid niisugust hoolt ilmutama ka tänapäeval. (Apostlite teod 20:28; 1. Peetruse 5:2) Endised sõbrad ja sugulased võivad loota, et eemaldatu tuleb tagasi; kuid lugupidamisest 1. Korintlastele 5:11 käsu vastu nad eemaldatud isikuga ei suhtle.b Nad jätavad ametissemääratud karjaste hooleks algatuse vaadata, kas selline inimene on tagasitulekust huvitatud.
11, 12. Mis liiki väljaheidetutega ei peaks isegi vanemad tahtma kontakti astuda, kuid keda nad võiksid külastada?
11 Isegi vanematel ei oleks sünnis ilmutada algatust teatud liiki eemaldatute suhtes, nagu seda on ärataganejad, „kes kõnelevad pööraseid asju, et vedada jüngreid eneste järele”. Need on ’lahkõpetajad, kes salamahti toovad sisse hukutavaid valeõpetusi ja ahnuses kasutavad nad teid petlike sõnadega’. (Apostlite teod 20:30; 2. Peetruse 2:1, 3) Samuti ei anna Piibel mingit alust otsida eemaldatuid, kes on riiuhimulised või aktiivselt õhutavad patustamisele. — 2. Tessalooniklastele 2:3; 1. Timoteosele 4:1; 2. Johannese 9—11; Juuda 4, 11.
12 Siiski on palju väljaheidetuid, kes ei ole sellised. Üks võib olla loobunud tõsisest patustamisest, mille pärast ta eemaldati. Teine võis tarvitada tubakat või oli minevikus liiga palju alkoholi tarvitanud, kuid nüüd ei püüa ta enam teisi patustamisele mõjutada. Tuleta meelde, et isegi enne, kui vangisolev Iisrael pöördus Jumala poole, saatis ta esindajaid neile tungivalt soovitama, et nad tagasi tuleksid. Piibel ei ütle, kelle poolt tuli algatus eemaldatud meest vaatama minna, kas tegi seda Paulus või Korintose koguduse vanemad. Kui see mees oli kahetsenud ja oma amoraalsuse lõpetanud, andis Paulus juhise ta kogudusse tagasi võtta.
13, 14. a) Mis näitab, et mõned väljaheidetud isikud võivad halastavatele algatustele reageerida? b) Kuidas võib vanematekogu kohtumise korraldada?
13 Viimasel ajal on olnud juhtumeid, kus koguduse vanem kohtas eemaldatud isikut juhuslikult.c Seal, kus kohane, on karjane lühidalt selgitanud neid samme, mis on tagasivõtmiseks vajalikud. Mõned sellised isikud kahetsesid ja nad võeti tagasi. Sellised rõõmsad tulemused näitavad, et on kogudusest eemaldatuid või eraldunuid, kes karjaste halastavale lähenemisele reageerivad. Aga kuidas võiksid vanemad seda asja käsitleda? Vanematekogu peaks mitte rohkem kui kord aastas kontrollima, kas nende territooriumil elab selliseid isikuid.d Vanemad peaksid pöörama tähelepanu neile, kes on olnud välja heidetud rohkem kui ühe aasta. Vastavalt olukorrale, kui on kohane, võiksid nad määrata kaks vanemat (eeldatavasti need, kes on olukorraga tuttavad) selliseid isikuid külastama. Ühtki külastust ei peaks tehtama neile, kes ilmutavad kriitilist ja ohtlikku suhtumist või kes on teatavaks teinud, et nad abi ei taha. — Roomlastele 16:17, 18; 1. Timoteosele 1:20; 2. Timoteosele 2:16—18.
14 Kaks vanemat võiksid helistada ja küsida, kas saaks teha lühikese külastuse või sobiva aja suhtes kokku leppida. Külastuse ajal ei peaks nad olema karmid või isegi jahedad, vaid nad peaksid endi halastavat huvi soojalt peegeldama. Selle asemel, et möödunud juhtumit uuesti vaadelda, võiksid nad arutada piiblitekste, nagu Jesaja 1:18 ja 55:6, 7 ning Jakoobuse 5:20. Kui see inimene on huvitatud Jumala karja hulka tagasitulekust, siis nad võiksid lahkesti selgitada, milliseid samme ta peaks astuma, näiteks Piibli ja Vahitorni Ühingu väljaannete lugemine ning viibimine koosolekutel kuningriigisaalis.
15. Mida peaksid vanemad meeles pidama, kui nad eemaldatud isikuga kontakti astuvad?
15 Neil vanematel on tarvis tarkust ja taipamisvõimet, et kindlaks teha, kas kahetsemise tundemärgid on olemas ja kas järgmine külastus oleks soovitatav. Muidugi peaksid nad meeles pidama, et mõningaid eemaldatud isikuid ei ole kunagi võimalik „uuesti tuua meeleparandamisele”. (Heebrealastele 6:4—6; 2. Peetruse 2:20—22) Pärast külastust peaksid need kaks andma koguduse teenistuskomiteele lühikese suulise aruande. See omakorda peaks informeerima vanematekogu nende järgmisel koosolekul. Vanemate halastav algatus peegeldab Jumala seisukohta: „Pöörduge tagasi minu juurde, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Jehoova!” — Malakia 3:7.
Teised halastavad abiviisid
16, 17. Kuidas peaksime vaatama eemaldatu kristlikele sugulastele?
16 Kuidas on meie hulgas nendega, kes ei ole ülevaatajad ja kes ei ilmuta eemaldatud isikute suhtes sellist algatust? Mida me võime kooskõlas selle korraldusega ja Jehoova jäljendamiseks teha?
17 Nii kaua, kui keegi on eemaldatud või ise eraldunud, on meil tarvis järgida juhist: „Teil ärgu olgu midagi tegemist niisugusega, keda nimetatakse vennaks ja kes on kas hooraja või ahne või ebajumala kummardaja või pilkaja või joodik või anastaja; niisugusega ärge ühes söögegi.” (1. Korintlastele 5:11) Aga see Piibli juhend ei peaks mõjutama meie vaadet kristlikele perekonnaliikmetele, kes elavad koos eemaldatud isikuga. Vana-aja juudid reageerisid maksukogujatele nii tugevasti, et nende vihkamine laienes isegi maksukoguja perekonnaliikmetele. Jeesus ei kiitnud seda heaks. Ta ütles, et patustajat, kes abi tagasi lükkas, pidi koheldama „nagu teisest rahvusest inimest ja nagu maksukogujat”; ta ei ütelnud, et niiviisi peaks kohtlema kristlikke perekonnaliikmeid. — Matteuse 18:17, NW.
18, 19. Millised on mõned tegutsemisviisid, millega me võime näidata oma kristlikku hoiakut väljaheidetud isikute ustavate sugulaste suhtes?
18 Me peaksime olema eriti toeks perekonnaliikmetele, kes on ustavad kristlased. Nad võivad samuti kohata valu ja takistusi juba seetõttu, et elavad kodus koos väljaheidetud isikuga, kes võib neid tegelikult vaimsete püüdluste taotlemisel araks teha. Ta võib paremaks pidada, et kristlased ta kodu ei külastaks; või kui nad tulevad lojaalseid perekonnaliikmeid külastama, võib tal puududa viisakus külalistest eemale hoida. Ka võib ta takistada perekonna pingutusi käia kõigil kristlikel koosolekutel ja kokkutulekutel. (Võrdle Matteuse 23:13.) Sellises ebasoodsas olukorras elavad kristlased väärivad tõesti meie halastust. — 2. Korintlastele 1:3, 4.
19 Üheks tegutsemisviisiks, kuidas me võime ilmutada õrna halastust, on ’lohutav rääkimine’ ja julgustavad vestlused ustavate inimestega, kes on sellises perekonnas. (1. Tessalooniklastele 5:14, NW) Nende toetamiseks on samuti häid võimalusi enne ja pärast koosolekuid, kuulutustööpõllul või kui ollakse koos mõnel teisel ajal. Meil ei ole tarvis mainida eemaldamist, vaid me võime vestelda paljudel ülesehitavatel teemadel. (Õpetussõnad 25:11; Koloslastele 1:2—4) Kui vanemad jätkavad karja hoidmist sellises kristlaste perekonnas, võime ehk ka meie näha, et võime külla minna nii, et me väljaheidetud isikuga ei suhtle. Kui eemaldatu juhtub vastama, kui me külla läheme või helistame, siis võime lihtsalt küsida seda kristlikku sugulast, keda otsime. Mõnikord on kristlikel perekonnaliikmetel võimalik vastu võtta kutse tulla seltsingu eesmärgil meie endi kodudesse. Asja tuum seisneb selles: nemad — noored ja vanad — on meie kaassulased, Jumala koguduse armastatud liikmed, ja nad ei tohi olla eraldatud. — Laul 10:14.
20, 21. Kuidas me peaksime tundma ja tegutsema, kui keegi on kogudusse tagasi võetud?
20 Teine ala, kus me võime halastust üles näidata, avaneb meile siis, kui keegi, kes oli välja heidetud, on tagasi võetud. Jeesuse tähendamissõnad tõstavad esile selle rõõmu, mis on taevas „ühest patusest, kes meelt parandab”. (Luuka 15:7, 10) Paulus kirjutas korintlastele mehest, kes oli eemaldatud: „Teie . . . peate temale andeks andma ja teda kinnitama, et teda veel suurem kurvastus ära ei neelaks. Sellepärast ma manitsen teid osutada temale armastust.” (2. Korintlastele 2:7, 8) Rakendagem seda nõuannet tasakaalukalt ja armastavalt päevil ja nädalail pärast inimese tagasivõtmist.
21 Jeesuse tähendamissõna kadunud pojast toob esile ohu, mida meil on tarvis vältida. Vanem vend ei rõõmustanud kadunud poja tagasitulekust, vaid ta meel oli paha. Ärgem olgem tema sarnased, kes varjavad pahameelt mõne isiku minevikus tehtud väärtegude pärast või vastumeelsust tema tagasivõtmisest. Pigem on meie eesmärk olla nagu isa, kes näitlikult kujutas Jehoova reageerimist. Isa oli õnnelik, et tema poeg, kes oli kadunud ja näis olevat samahästi kui surnud, oli leitud või jälle elav. (Luuka 15:25—32) Järelikult me räägime tagasivõetud vennaga vabalt ja julgustame teda ka muul viisil. Jah, me peaksime selgesti näitama, et me osutame halastust, nagu seda teeb meie andestav ja halastav taevane Isa. — Matteuse 5:7, NW.
22. Millega võiksime meie Jehoova Jumalat jäljendada?
22 Ei ole kahtlust, et kui me tahame Jumalat jäljendada, siis peame ilmutama halastust kooskõlas tema käskude ja tema õigusega. Laulik kirjeldab teda niiviisi: „Armuline ja halastaja on Jehoova, pika meelega ja suur heldusest! Hea on Jehoova kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude!” (Laul 145:8, 9) Milline armastav eeskuju kristlastele jäljendamiseks!
[Allmärkused]
a „Palestiina juudi elanikkond põlgas maksukogujaid ja seda eriti mitmel põhjusel: 1) nad kogusid raha võõra võimu jaoks, kes oli Iisraeli maa okupeerinud, niiviisi seda vägivalda kaudselt toetades; 2) nad olid üldiselt tuntud ebaausatena, saades rikkaks teiste oma rahva hulka kuulujate arvel ja 3) töö viis neid korrapäraselt kokkupuutesse mittejuutidega, tehes neid rituaalselt ebapuhasteks. Maksukogujate põlgamist leidub Uues Testamendis ja rabide kirjanduses . . . Viimatimainitu järgi oli põlgamine laienenud isegi maksukoguja perekonnaliikmetele.” — The International Standard Bible Encyclopedia.
b Kui kristlikus majapidamises on eemaldatud sugulane, on tal ikkagi osa majapidamise normaalsetes igapäevastes toimetustes ja tegemistes. See võib käia ka juuresviibimise kohta, kui perekonnas arutatakse vaimset materjali. — Vaata ingliskeelset Vahitorni 15. november 1988, lehekülg 19—20.
c Vaata 1991 Yearbook of Jehovah’s Witnesses, lehekülg 53—54.
d Kui keegi tunnistaja majast majja kuulutamisel või mõnel teisel viisil saab teada, et tema territooriumil elab eemaldatud isik, peaks ta sellest vanematele teatama.
Kas sa panid neid punkte tähele?
◻ Kuidas kohtlesid juudid maksukogujaid ja patustajaid, aga miks Jeesus mõne sellisega tegeles?
◻ Milline Pühakirjale toetuv alus on olemas halastavaks algatuseks paljude suhtes, kes on kaduma läinud?
◻ Kuidas võivad vanematekogud selliseid algatusi teha ja kelle suhtes?
◻ Kuidas peaksime ilmutama halastust neile, kes on kogudusse tagasi võetud, ja nendele perekondadele, kus on eemaldatu?
[Kast lk 23]
Keegi, kes kord oli Jumala puhta ja õnneliku koguduse osa, kuid nüüd on eemaldatud või eraldunud, ei peaks jääma sellesse seisundisse. Pigem peaks ta kahetsema ja ise koguduse vanematega kontakti astuma. Tagasitee on avatud.
[Pildi allikaviide lk 24]
Garo Nalbandian