„Me oleme leidnud messia!”

„[Andreas] leiab esiteks oma venna Siimona ja ütleb temale: ’Me oleme leidnud Messia!’ — see on meie keeli Kristuse.” — JOHANNESE 1:41.

 1. Mida tunnistas Ristija Johannes naatsaretlase Jeesuse kohta ja millisele järeldusele Andreas seoses temaga tuli?

ANDREAS vaatas pikalt ja uurivalt juudi meest, keda kutsuti Jeesuseks Naatsaretist. Tal polnud kuninga, õpetlase ega rabi välimust. Tal polnud kuninglikku toredust, halle juukseid, pehmeid käsi ega valget nahka. Jeesus oli noor — umbes 30 aastat vana — ning tal olid käsitöölise parkunud käed ja päikeses pruunistunud nahk. Niisiis polnud Andreas ehk sugugi üllatunud, saades teada, et ta on puusepp. Sellegipoolest ütles Ristija Johannes selle mehe kohta: „Ennäe, see on Jumala Tall!” Eelmisel päeval oli Johannes öelnud midagi veel rabavamat: „Seesinane on Jumala Poeg!” Kas see võis olla tõsi? Sel päeval kuulas Andreas Jeesust mõningat aega. Me ei tea, mida Jeesus ütles; kuid me teame, et ta sõnad muutsid Andrease elu. Ta ruttas oma venna Siimona juurde ja hüüdis: „Me oleme leidnud Messia!” — Johannese 1:34—41.

 2. Miks on tähtis vaadelda tõendeid selle kohta, kas Jeesus oli tõotatud Messias?

² Andreasest ja Siimonast (kelle Jeesus nimetas Peetruseks) said hiljem Jeesuse apostlid. Olnud enam kui kaks aastat Jeesuse jünger, ütles Peetrus talle: „Sina oled Kristus [Messias], elava Jumala Poeg!” (Matteuse 16:16) Lõppkokkuvõttes olid ustavad apostlid ja jüngrid valmis selle uskumuse eest oma elu kaalule panema. Tänapäeval on miljonid siirad inimesed samamoodi ustavad. Aga milliste tõendite alusel? Just tõendid eristavad usku paljast kergeusklikkusest. (Vaata Heebrealastele 11:1.) Vaadelgem siis kolme peamist tõendite liini, mis tõestavad, et Jeesus oli tõesti Messias.

Jeesuse põlvnemine

 3. Milliseid üksikasju Jeesuse põlvnemise kohta annavad Matteuse ja Luuka evangeeliumid?

³ Jeesuse põlvnemine on esimene tõend, mille Kristlikud Kreeka Kirjad annavad selle toetuseks, et ta on Messias. Piibel ennustas, et Messias tuleb kuningas Taaveti perekonna liinist. (Laul 132:11, 12; Jesaja 11:1, 10) Matteuse evangeelium algab nii: „Jeesuse Kristuse, Taaveti poja, Aabrahami poja, sünniraamat.” Matteus kinnitab seda julget väidet, jälgides Jeesuse põlvnemist tema kasuisa Joosepi sugupuu kaudu. (Matteuse 1:1—16) Luuka evangeelium jälgib Jeesuse põlvnemist tema lihase ema Maarja kaudu kuni Taaveti, Aabrahami ja Aadamani. (Luuka 3:23—38)a Seega tõendavad evangeeliumikirjutajad põhjalikult oma väidet, et Jeesus on nii seaduslikult kui ka sünnipäraselt Taaveti pärija.

4, 5. a) Kas Jeesuse kaasaegsed seadsid kahtluse alla tema põlvnemise Taavetist ja miks on see nii tähendusrikas? b) Millised piiblivälised viited toetavad Jeesuse põlvnemist?

⁴ Isegi kõige skeptilisemad Jeesuse Messiaks-olemise vastased ei suuda ümber lükata Jeesuse väidet, et ta on Taaveti poeg. Miks? Kahel põhjusel. Esiteks korrati seda väidet laialdaselt Jeruusalemmas aastakümnete vältel enne selle hävitamist aastal 70 m.a.j. (Võrdle Matteuse 21:9; Apostlite teod 4:27; 5:27, 28.) Kui see väide oleks olnud vale, oleks ükskõik kes Jeesuse vastastest — ja neid oli tal palju — võinud näidata, et Jeesus on petis, lihtsalt kontrollides tema põlvnemist ametlike arhiivide sugupuudest.b Aga ajalugu ei tunne ülestähendusi mitte kellestki, kes oleks kahtluse alla seadnud Jeesuse põlvnemise kuningas Taavetist. On ilmne, et seda väidet ei saadud ümber lükata. Pole kahtlustki, et Matteus ja Luukas kirjutasid oma aruannete tähtsamad nimed maha otse ametlikest registritest.

⁵ Teiseks kinnitavad piiblivälised allikad, et Jeesuse põlvnemine oli üldtunnustatud. Näiteks on Talmudis kirjutatud ühest neljanda sajandi rabist, kes ründas Jeesuse ema Maarjat sõimuga seepärast, et too tema sõnade kohaselt ’hooras puuseppadega’; kuid sama lõik möönab, et „[Maarja] oli vürstide ja valitsejate järeltulija”. Varasem näide on teise sajandi ajaloolaselt Hegesippuselt. Ta ütles, et kui Rooma keiser Domitianus tahtis välja juurida kõiki Taaveti järeltulijaid, andsid mõned algkristlaste vaenlased üles Jeesuse poolvenna Juuda lapselapsed, „kes on Taaveti soost”. Kui Juuda oli tuntud Taaveti järeltulijana, siis kas polnud seda samahästi ka Jeesus? Kahtlemata oli! — Galaatlastele 1:19; Juuda 1.

Messia kohta käivad prohvetiennustused

 6. Kui külluslikult on Heebrea Kirjades Messia kohta käivaid prohvetiennustusi?

⁶ Teine tõestusliin, et Jeesus oli Messias, on täitunud prohvetiennustused. Messia kohta käivaid prohvetiennustusi on Heebrea Kirjades külluslikult. Oma töös The Life and Times of Jesus the Messiah loetles Alfred Edersheim Heebrea Kirjades üles 456 kohta, mis muistsete rabide meelest Messia kohta käivad. Kuid rabidel oli Messiast mitmeid valesid arusaamu; paljud neist kohtadest, millele nad viitasid, ei käinud sugugi Messia kohta. Sellegipoolest on seal vähemalt paarkümmend prohvetiennustust, mis määratlevad Jeesust Messiana. — Võrdle Ilmutuse 19:10.

 7. Mis on mõned neist prohvetiennustustest, mille Jeesus maa peal olles täide viis?

⁷ Nende hulgas on: tema sünnilinn (Miika 5:1; Luuka 2:4—11); laste massimõrva tragöödia, mis toimus pärast tema sündi (Jeremija 31:15; Matteuse 2:16—18); teda pidi kutsutama Egiptusest (Hoosea 11:1; Matteuse 2:15); rahvaste valitsejad ühinevad, et teda hävitada (Laul 2:1, 2; Apostlite teod 4:25—28); tema äraandmine 30 hõbetüki eest (Sakarja 11:12; Matteuse 26:15); isegi tema suremisviis. — Laul 22:16, NW allmärkus [22:17, EP]; Johannese 19:18, 23; 20:25, 27.c

Tema saabumist ennustati prohvetlikult

 8. a) Milline prohvetiennustus näitab täpselt ära Messia saabumise aja? b) Millist kahte tegurit tuleb teada, et seda prohvetiennustust mõista?

⁸ Keskendugem vaid ühele prohvetiennustusele. Taaniel 9:25 räägiti juutidele, millal Messias peab tulema. Sealt loeme: „Tea ning mõista: sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini [„Messiani, Juhini”, NW] on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat.” Esmapilgul võib tunduda, et sellel ennustusel on varjatud tähendus. Aga laias laastus nõuab see meilt seda, et jõuame selgusele vaid kahes seigas: alguspunktis ja ajavahemiku pikkuses. Näiteks, kui sul on kaart, kus on viidatud aardele, mis on maetud „50 sammu kaugusele linnapargi kaevust ida suunas”, siis sa võid pidada neid juhendeid mõistatuslikeks — eriti kui sa ei tea, kus on see kaev ja kui pikk on „samm”. Kas sa ei püüaks neis kahes faktis selgusele jõuda, nii et sa võiksid aarde asukoha kindlaks määrata? Taanieli prohvetiennustus on suures osas samalaadne, ainult selle erinevusega, et me teeme kindlaks algusaja ja mõõdame sellele järgneva ajaperioodi pikkuse.

9, 10. a) Mis on alguspunkt, millest alates neid 69 aastanädalat loetakse? b) Kui pikad need 69 aastanädalat on ja kust me seda teame?

⁹ Esiteks vajame alguspunkti, aega, mil ’väljus sõna Jeruusalemma taastamiseks’. Järgmiseks on meil tarvis teada kaugust sellest punktist, nimelt kui pikad need 69 (7 pluss 62) aastanädalat on. Kumbagi seika pole raske teada saada. Nehemja räägib meile kaunis üksikasjalikult, et sõna Jeruusalemma ümber oleva müüri ennistamiseks, mis tegi sellest lõpuks taastatud linna, väljus „kuningas Artahsasta [Artaxerxese] kahekümnendal aastal”. (Nehemja 2:1, 5, 7, 8) See annab alguspunktiks aasta 455 e.m.a.d

¹⁰ Kas võisid need 69 aastanädalat olla sõnasõnalised seitsmepäevased nädalad? Ei võinud, sest Messias ei ilmunud vaid üks aasta pärast 455. aastat e.m.a. Seega on enamik piibliõpetlasi ja hulgaliselt tõlkeid (nende hulgas juudi Tanakh selle salmi kohta käivas allmärkuses) ühel nõul, et need on „aastate” nädalad. Selline arusaamine ’nädalast, mis koosneb aastatest’, ehk seistmeaastasest perioodist oli muistsetele juutidele tuttav. Nii nagu nad pühitsesid igal seitsmendal päeval hingamispäeva, pühitsesid nad igal seitsmendal aastal hingamisaastat. (2. Moosese 20:8—11; 23:10, 11) Seega annab 69 aastanädalat tulemuseks 69 korda 7 aastat ehk 483 aastat. Meil tuleb vaid arvutada. Kui liidame 455. aastale e.m.a. 483 aastat, jõuame aastani 29 m.a.j. — sellesama aastani, mil Jeesus ristiti ja mil temast sai ma·šiʹah, Messias! — Vaata „Seitsekümmend nädalat” teosest Insight on the Scriptures, 2. köide, lehekülg 899.

11. Kuidas me võiksime vastata neile, kes ütlevad, et see on vaid nüüdisaegne viis Taanieli prohvetiennustuse tõlgendamiseks?

¹¹ Mõned võivad vastu väita, et see on ainult nüüdisaegne viis selle prohvetiennustuse tõlgendamiseks, et seda ajalooga sobitada. Aga kui see nii on, miks siis Jeesuse-aegsed juudid ootasid, et Messias tuleb sel ajal? Nii kristlik ajaloolane Luukas, Rooma ajaloolased Tacitus ja Suetonius, juudi ajaloolane Josephus kui ka juudi filosoof Philon elasid umbes sellel ajal ja kinnitasid seda ootusseisundit. (Luuka 3:15) Mõned tänapäeva õpetlased väidavad kindlalt, et Rooma rõhumine oli see, mis pani juudid noil päevil igatsema ja ootama Messiat. Kuid miks ootasid juudid Messiat tol ajal, aga hoopis mitte sajandeid varem, ajal, mil kreeklased põhjustasid brutaalset tagakiusamist? Miks ütles Tacitus, et „saladuslikud prohvetiennustused” panid juudid ootama vägevaid valitsejaid, kes tulevad Juudamaalt ja „saavad endale ülemaailmse impeeriumi”? Abba Hillel Silver tunnistab oma raamatus A History of Messianic Speculation in Israel, et „Messiat oodati m.a.j. esimese sajandi teisel veerandil”, kuid mitte Rooma tagakiusamise pärast, vaid „tolle aja populaarse kronoloogia” pärast, mis oli osaliselt võetud Taanieli raamatust.

Määratletud ülalt

12. Kuidas Jehoova määratles Jeesust kui Messiat?

¹² Kolmas tõestusliin, et Jeesus on Messias, on Jumala enda tunnistus. Vastavalt Luuka 3:21, 22 võiti Jeesus pärast ristimist universumi kõige pühama ja võimsama jõuga, Jehoova Jumala enda püha vaimuga. Ja Jehoova tunnistas omaenese häälega, et ta on heaks kiitnud Jeesuse, oma Poja. Kahel teisel juhtumil rääkis Jehoova Jeesusega otse taevast, ilmutades seega oma heakskiitu: ühel korral Jeesuse kolme apostli ees ja teisel korral suure hulga pealtvaatajate ees. (Matteuse 17:1—5; Johannese 12:28, 29) Lisaks sellele saadeti ülalt inglid kinnitama Jeesuse seisundit Kristuse ehk Messiana. — Luuka 2:10, 11.

13, 14. Kuidas Jehoova näitas, et ta kiidab heaks Jeesuse kui Messia?

¹³ Jehoova näitas, et Ta kiidab oma võitu heaks, kui Ta tegi ta võimeliseks korda saatma suuri asju. Näiteks lausus Jeesus prohvetiennustusi, mis ajaloolisi üksikasju eelnevalt valgustasid — mõned neist ulatuvad meie päevini.e Ta tegi ka imesid, nagu näljaste rahvahulkade toitmine ja haigete tervendamine. Ta äratas isegi surnuid üles. Kas tema järelkäijad lihtsalt mõtlesid lood nendest võimsatest tegudest hiljem välja? Jeesus tegi paljud oma imed pealtnägijate silme all, vahel korraga tuhandete inimeste ees. Isegi Jeesuse vaenlased ei suutnud eitada seda, et ta neid tõesti tegi. (Markuse 6:2; Johannese 11:47) Muuseas, kui Jeesuse järelkäijad oleksid olnud kalduvad selliseid lugusid välja mõtlema, siis miks olid nad nii avameelsed, rääkides omaenese vigadest? Ja kas nad tõepoolest oleksid olnud valmis surema usu eest, mis oli rajatud vaid nende endi poolt väljamõeldud müütidele? Ei. Jeesuse imed on ajaloolised tõsiasjad.

¹⁴ Jumala tunnistus Jeesusest kui Messiast läks veelgi kaugemale. Püha vaimu kaudu hoolitses ta selle eest, et tõendid Jeesuse Messiaks-olemisest saaksid kirja pandud ja et need saaksid ajaloo kõige laialdasemalt tõlgitud ja levitatud raamatu osaks.

Miks juudid Jeesust vastu ei võtnud?

15. a) Kui laialdased on tõendid, mis määratlevad Jeesust kui Messiat? b) Millised juutide ootused viisid paljud neist selleni, et nad Jeesuse kui Messia tagasi lükkasid?

¹⁵ Niisiis sisaldavad need kolm tõestuskategooriat kokku sõnasõnaliselt sadu fakte, mis määratlevad Jeesust Messiana. Kas sellest pole küllalt? Kujutle vaid, et sa oled hankimas juhilubasid või krediitkaarti, ja sulle öeldakse, et kolmest isikut tõendavast dokumendist ei piisa — sa pead esitama sadu dokumente. Kui ebamõistlik see oleks! Niisiis on Jeesus Piiblis kindlasti piisavalt määratletud. Aga miks siis paljud Jeesuse oma rahva seast eitasid kõiki neid tõendeid, et ta on Messias? Sellepärast, et tõendid, nii tähtsad kui need ehtsa usu jaoks ka pole, ei taga usku. Kahjuks usuvad paljud inimesed isegi vastupandamatult võimsate tõendite ees ikka seda, mida nad tahavad uskuda. Kui asi puudutas Messiat, olid enamikul juutidel väga kindlad arusaamad sellest, mida nad tahtsid. Nad tahtsid poliitilist messiat, sellist, kes lõpetaks Rooma rõhumise ja taastaks Iisraeli hiilguse, mis sarnaneks materiaalses mõttes Saalomoni päevade omaga. Kuidas siis oleksid nad võinud vastu võtta selle alandliku puusepa poja, selle naatsaretlase, kes ei ilmutanud huvi ei poliitika ega rikkuste vastu? Ja eriti, kuidas võis ta olla Messias pärast seda, kui ta kannatas ja suri teotavasse surma piinapostil?

16. Miks Jeesuse järelkäijad pidid parandama omaenda ootusi, mis olid seotud Messiaga?

¹⁶ Jeesuse enda jüngrid olid tema surmast vapustatud. Pärast tema hiilgavat ülesäratamist nad ilmselt lootsid, et ta kohe ’ehitab Iisraelile kuningriigi’. (Apostlite teod 1:6) Aga nad ei hüljanud Jeesust kui Messiat lihtsalt sellepärast, et nende isiklik lootus ei täitunud. Nad näitasid üles usku, mis oli rajatud käepärastele ja piisavatele tõenditele, ning nende arusaamine kasvas järk-järgult; saladused lahenesid. Nad hakkasid mõistma, et Messias ei saanud täita kõiki tema kohta käivaid prohvetiennustusi selle lühikese aja jooksul, mil ta oli inimesena maa peal. Üks prohvetiennustus rääkis ju, et ta tuleb alandlikult eeslisälu seljas, samal ajal kui teine rääkis, et ta tuleb auhiilguses pilvedel! Kuidas võisid need mõlemad olla õiged? Oli ilmne, et ta pidi tulema veel teist korda. — Taaniel 7:13; Sakarja 9:9.

Miks pidi Messias surema

17. Kuidas tegi Taanieli prohvetiennustus selgeks, et Messias pidi surema, ja mis põhjusel ta pidi surema?

¹⁷ Lisaks tegid Messia kohta käivad prohvetiennustused selgeks, et Messias pidi surema. Näiteks seesama prohvetiennustus, mis ütles ette Messia tulemise, ennustas järgmises salmis: „Pärast kuutkümmend kaht aastanädalat [mis järgnesid seitsmele aastanädalale] kaotatakse Võitu ja teda ei ole enam.” (Taaniel 9:26) Siin kasutatud heebrea sõna ka·rathʹ, mis tähendab „kaotama [„ära lõikama”, NW]”, on sama sõna, mida kasutatakse surmaotsuse kohta Moosese Seaduses. Messias pidi kahtlemata surema. Miks? Salm 24 annab meile vastuse: „Üleastumise lõpetamiseks, patule piiri panemiseks ja süüteo lepitamiseks, igavese õiguse toomiseks.” Juudid teadsid hästi, et süütegu võis lepitada ainult ohver, kellegi surm. — 3. Moosese 17:11; võrdle Heebrealastele 9:22.

18. a) Kuidas Jesaja 53. peatükk näitab, et Messias pidi kannatama ja surema? b) Millise näilise paradoksi see prohvetiennustus tõstatab?

¹⁸ Jesaja 53. peatükk räägib Messiast kui Jehoova erilisest Sulasest, kel tuleb kannatada ja surra, et katta teiste patud. Salm 5 ütleb: „Teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu!” Pärast sõnu, et Messias peab surema kui „süüohver”, teatab sama prohvetiennustus, et Tema ise saab „näha tulevast sugu, ta elab kaua ja Jehoova tahe teostub tema läbi”. (10. salm) Kas pole see paradoks? Kuidas võis Messias surra ja seejärel „elada kaua”? Kuidas võidi teda esmalt ohverdada ja kuidas võis seejärel ’Jehoova tahe teostuda tema läbi’? Tõepoolest, kuidas võis ta surra ja jääda surnuks, viimata täide üht kõige tähtsamat tema kohta käivat prohvetiennustust, nimelt et ta valitseb igavesti Kuningana ja toob kogu maailmale rahu ning õnne? — Jesaja 9:5, 6.

19. Kuidas Jeesuse ülesäratamine viib kooskõlla näiliselt vastuolulised prohvetiennustused Messia kohta?

¹⁹ See näiline paradoks lahendati lihtsa ja mõjuva ime abil. Jeesus äratati üles. Sajad ausa südamega juudid said selle hiilgava tõelikkuse pealtnägijateks. (1. Korintlastele 15:6) Apostel Paulus kirjutas hiljem: „Tema [Jeesus Kristus], kui ta üheainsa ohvri oli viinud pattude eest, on istunud jäädavalt Jumala paremale käele ja ootab nüüd ainult, kuni tema vaenlased pannakse tema jalgealuseks järiks.” (Heebrealastele 10:10, 12, 13) Jah, alles pärast Jeesuse ülesäratamist taevasele elule ja pärast ’ooteaega’ pidi ta Kuningana troonile seatama ja ta pidi tegutsema oma Isa Jehoova vaenlaste vastu. Taevase Kuningana puudutab Jeesus Messias kõigi praegu elavate inimeste elu. Mil viisil? Meie järgmine artikkel arutab seda.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Milleks uurida tõendeid selle kohta, kas Jeesus on tõotatud Messias?

◻ Kuidas Jeesuse põlvnemine toetab seda, et ta on Messias?

◻ Kuidas Piibli prohvetiennustused aitavad tõestada, et Jeesus oli Messias?

◻ Mil viisil kinnitas Jehoova isiklikult seda, et Jeesus oli Messias?

◻ Miks nii paljud juudid lükkasid Jeesuse kui Messia tagasi ja miks need põhjused olid alusetud?

[Pilt lk 12]

Iga ime Jeesuse paljudest imedest andis lisatõendi selle kohta, et ta on Messias