„Kes on nagu Jehoova, meie Jumal?”
„Kes on nagu Jehoova, meie Jumal, kes kõrgel istub?” — LAUL 113:5.
1, 2. a) Kuidas suhtuvad Jehoova tunnistajad Jumalasse ja Piiblisse? b) Millised küsimused on arutlust väärt?
JEHOOVA kiitjad on tõesti õnnistatud. Milline eesõigus on kuuluda sellesse õnnelikku rahvahulka! Meie kui tema tunnistajad võtame vastu Jumala Sõna Piibli nõuanded, seadused, õpetused, tõotused ja prohvetiennustused. Me oleme rõõmsad, et õpime tundma Pühakirja ja oleme „Jumala poolt õpetatud”. — Johannese 6:45.
2 Kuna Jehoova tunnistajad Jumalat sügavalt austavad, võivad nad küsida: „Kes on nagu Jehoova, meie Jumal?” (Laul 113:5) Need lauliku sõnad viitavad sellele, et neil on usku. Aga miks on Jehoova tunnistajatel taoline usk Jumalasse? Ja millised põhjused on neil Jehoova kiitmiseks?
Usk ja kiitus on kohane
3. Mis on Hallel-laulud ja miks neil on selline nimi?
3 Kuna Jehoova on ainulaadne Jumal, on usk temasse õigustatud. Seda rõhutatakse Lauludes 113, 114 ja 115, mis on osa kuuest Hallel-laulust. Vastavalt Hilleli rabiinikoolkonnale lauldi Laule 113 ja 114 juudi paasaõhtu söömaajal pärast seda, kui oli valatud teine karikas veini ja selgitatud pühapidamise tähtsust. Laulud 115 kuni 118 lauldi pärast neljandat karikat veini. (Võrdle Matteuse 26:30.) Neid nimetatakse „Hallel-lauludeks”, sest neis esineb korduvalt hüüatus „Halleluuja!” ehk „Kiitke Jahi!”.
4. Mida väljend „Halleluuja” tähendab ja kui tihti see Piiblis esineb?
4 „Halleluuja!” on translitereeritud heebreakeelne väljend, mis esineb Lauludes 24 korda. Selle kreekakeelne vorm esineb mujal Piiblis neli korda seoses rõõmuga, mida tuntakse Suure Babüloni, valereligiooni maailmaimpeeriumi hävingu üle, ja seoses rõõmustamisega selle üle, et Jehoova Jumal hakkab valitsema Kuningana. (Ilmutuse 19:1—6) Kui me nüüd neid kolme Hallel-laulu uurime, võiksime kujutleda end laulmas neid laule Jehoova kiituseks.
Kiitke Jahi!
5. Millisele küsimusele vastab Laul 113, ja kelle kohta eriti käib käsk Laulus 113:1, 2?
5 Laul 113 vastab küsimusele: miks kiita Jehoovat? See algab käsuga: „Halleluuja [„Kiitke Jahi, te inimesed”, NW]! Kiitke, Jehoova sulased, kiitke Jehoova nime! Jehoova nimi olgu tänatud [„õnnistatud”, NW] nüüd ja igavesti!” (Laul 113:1, 2) „Halleluuja!” Jah, „Kiitke Jahi!” See käsk käib eriti Jumala rahva kohta sel „lõpuajal”. (Taaniel 12:4) Nüüdsest alates igavikuni ülistatakse Jehoova nime kogu maal. Tema tunnistajad kuulutavad nüüd, et Jehoova on Jumal, Kristus on Kuningas ja Kuningriik on rajatud taevas. Kurat-Saatan ja tema organisatsioon ei saa seda Jehoova kiitmist takistada.
6. Kuidas kiidetakse Jehoovat „päikesetõusust loojakuni”?
6 Kiituslaul jätkub, kuni Jehoova täidab sellega kogu maa. „Päikesetõusust loojakuni olgu kiidetud Jehoova nimi!” (Laul 113:3) See tähendab enamat kui igapäevast kummardamist maiste loodolevuste poolt. Päike tõuseb idast ja loojub läände; see paistab kogu maale. Kõikjal, kus päike paistab, kiidab peagi Jehoova nime kogu rahvas, kes on vabanenud valereligiooni ja Saatana organisatsiooni köidikuist. Tegelikult laulavad seda laulu, mis kunagi ei lakka, Jehoova võitud tunnistajad ja need, kes saavad ta Kuninga Jeesus Kristuse maisteks lasteks. Milline eesõigus on neil olla Jehoovale kiituse lauljad!
Jehoova on võrreldamatu
7. Millist kahte Jehoova ülemvõimu aspekti märgitakse Laulus 113:4?
7 Laulik lisab: „Jehoova on kõrge üle kõigi rahvaste, tema au on üle taevaste!” (Laul 113:4) See pöörab tähelepanu Jehoova ülemvõimu kahele aspektile: 1) Jehoova, Kõigekõrgema jaoks, kes on „kõrge üle kõigi rahvaste”, on nad otsekui tilk ämbris või kübe kaalukaussidel; (Jesaja 40:15; Taaniel 7:18) 2) tema au on palju suurem kui füüsiliste taevaste au, sest inglid täidavad ta suveräänset tahet. — Laul 19:2, 3; 103:20, 21.
8. Miks ja kuidas alandub Jehoova tähele panema taeva ja maa asju?
8 Jumala ülevus ajendas laulikut ütlema: „Kes on nagu Jehoova, meie Jumal, kes kõrgel istub, kes alandub vaatama, mis taevas ja maa peal on.” (Laul 113:5, 6) Jumal on niivõrd ülev, et ta peab alanduma, et pöörata tähelepanu taeva ja maa asjadele. Kuigi Jumal pole kellestki alam ega allu kellelegi, ilmutab ta alandlikkust, näidates üles halastust ja kaastunnet alandlike patustajate vastu. See, et Jehoova andis oma Poja Jeesus Kristuse „lepituseks” võitud kristlaste eest ja kogu inimkonna eest, on ta alandlikkuse väljendus. — 1. Johannese 2:1, 2.
Jehoova on kaastundlik
9, 10. Kuidas Jumal ’tõstab viletsa, pannes tema istuma õilsate kõrvale’?
9 Laulik rõhutab Jumala kaastunnet ja lisab, et Jehoova „tõstab põrmust üles vaevase ja tuhaasemelt viletsa, pannes tema istuma õilsate kõrvale, oma rahva õilsate kõrvale, kes laseb sigimatut, kel polnud maja, elada rõõmsana poegade emana! Halleluuja!”. (Laul 113:7—9) Jehoova rahvas usub, et Jehoova võib vabastada ausameelsed puudustkannatajad, muuta nende olukorda ja rahuldada nende tõelised vajadused ja soovid. ’Kõrge ja üllas . . . elustab alandlike vaimu ja teeb elavaks rõhutute südameid.’ — Jesaja 57:15.
10 Kuidas Jehoova ’tõstab üles viletsa, pannes tema istuma õilsate kõrvale’? Kui see on Jumala tahe, seab ta oma sulased õilsatega võrdsesse aulisse seisundisse. Nõnda tegi ta Joosepi juhtumil, kui Joosepist sai Egiptuse toitlustamise korraldaja. (1. Moosese 41:37—49) Iisraelis peeti kalliks eesõigust istuda õilsate ehk Jehoova rahva seas mõjuvõimsate meeste juures. Sellised mehed said Jumalalt abi ja õnnistust nagu tänapäeval kristlikud kogudusevanemad.
11. Miks võib öelda, et Laul 113:7—9 käib eriti Jehoova praegusaegse rahva kohta?
11 Mida tähendab ’lasta sigimatut elada rõõmsana poegade emana’? Jumal andis sigimatule Hannale poja — Saamueli, kelle Hanna pühendas Tema teenistusele. (1. Saamueli 1:20—28) Veelgi tähendusrikkam oli see, et Jumala sümboolne naine, taevane Siion, hakkas esile tooma vaimseid lapsi alates Jeesusest ja püha vaimu väljavalamisest tema jüngrite peale nelipühil aastal 33 m.a.j. (Jesaja 54:1—10, 13; Apostlite teod 2:1—4) Samal kombel, nagu Jumal juudid pärast Babüloni pagendust kodumaale tagasi viis, vabastas ta aastal 1919 „Jumala Iisraeli” võitud jäänuse Babüloni vangistusest ja õnnistas neid vaimselt nõnda rohkesti, et Laul 113:7—9 käib nende kohta. (Galaatlastele 6:16) Lojaalsete Jehoova tunnistajatena vastavad vaimse Iisraeli jäänus ja tema maise lootusega kaaslased kogu südamest Laul 113 lõpusõnadele (NW): „Kiitke Jahi, te inimesed!”
Jehoova ainulaadsuse tõend
12. Kuidas näitab Laul 114 Jehoova ainulaadsust?
12 Laul 114 osutab Jehoova ainulaadsusele, mainides iisraellastega seotud ainulaadseid sündmusi. Laulik laulis: „Kui Iisrael läks välja Egiptusest ja Jaakobi sugu umbkeelse rahva juurest, siis sai Juuda tema pühamuks ja Iisrael tema valitsusealaks!” (Laul 114:1, 2) Jumal vabastas Iisraeli nende egiptlaste orjusest, kelle keel tundus nende kõrvadele võõras. See, et Jehoova vabastas oma rahva, keda selles poeetilises võrdpildis Juudaks ja Iisraeliks nimetatakse, näitab, et Jumal võib tänapäeval kõik oma sulased vabastada.
13. Kuidas näitab Laul 114:3—6 Jehoova ülemvõimu ja kuidas käib see vanaaja Iisraeli kogemuste kohta?
13 Jehoova suveräänsus üle kogu loodu ilmneb sõnades: „Meri nägi ja põgenes, Jordan käändus tagasi! Mäed hüppasid otsekui jäärad, kingud nagu pudulojuste talled! Mis sul oli, meri, et sa põgenesid, Jordan, et sa käändusid tagasi, mägedel, et te hüppasite otsekui jäärad, ja, te kingud, nagu pudulojuste talled?” (Laul 114:3—6) Punane meri „põgenes”, kui Jumal läbi selle oma rahvale tee avas. Tookord nägi Iisrael, kuidas Jehoova vägev käsi tegutses egiptlaste vastu, kes tagasipöörduvates vetes surma said. (2. Moosese 14:21—31) Samasugune näide Jumala väest saadi siis, kui Jordani jõgi „käändus tagasi”, nii et iisraellased said läbi selle Kaananisse minna. (Joosua 3:14—16) ’Mäed hüppasid otsekui jäärad’, kui Siinai mägi Seaduselepingu sisseseadmise ajal suitses ja värises. (2. Moosese 19:7—18) Oma laulu haripunkti silmas pidades esitas laulik asjad küsimuste vormis, andes ehk mõista, et need Jehoova väe ilmutused täitsid elutu mere, jõe, mäed ja kingud aukartusega.
14. Mida tegi Jehoova vägi Meribas ja Kaadesis, ja kuidas peaks see mõjuma ta praegusaegsetele sulastele?
14 Viidates edasi Jehoova väele, laulis laulik: „Issanda palge ees värise, maa, Jaakobi Jumala palge ees, kes muudab kalju veejärveks, ränikivi veeallikaks!” (Laul 114:7, 8) Nõnda näitab laulik piltlikult, et inimkond peaks tundma aukartust Jehoova, kogu maa Issanda ning Universumi Valitseja ees. Ta oli „Jaakobi Jumal” ehk Iisraeli Jumal, nagu ta on vaimsete iisraellaste ja nende maiste kaaslaste Jumal. Kõrbes Meribas ja Kaadesis ilmutas Jehoova oma väge, kui ta andis Iisraelile imepäraselt vett, muutes „kalju veejärveks, ränikivi veeallikaks”. (2. Moosese 17:1—7; 4. Moosese 20:1—11) Taolised meenutused Jehoova aukartustäratavast väest ja õrnast hoolest annavad ta tunnistajatele kindlad põhjused kahtlematuks usuks temasse.
Teistsugune kui ebajumalad
15. Kuidas võidi ehk laulda Laulu 115?
15 Laul 115 ergutab meid kiitma Jehoovat ja lootma tema peale. Selles näidatakse, et õnnistus ja abi tuleb temalt, ning tõestatakse, et ebajumalad on kasutud. Seda psalmi võidi ehk laulda vahelduslauluna. See tähendab et üks hääl võis laulda: „Teie, kes Jehoovat kardate, lootke Jehoova peale.” Kogudus võis vastata: „Tema on nende abi ja nende kilp!” — Laul 115:11.
16. Millise kontrasti võib esile tuua Jehoova ja rahvaste ebajumalate vahel?
16 Au ei peaks tulema meile, vaid Jehoova, helduse ehk lojaalse armastuse ja tõe Jumala nimele. (Laul 115:1) Vaenlased võivad pilgates küsida: „Kus on . . . nende Jumal?” Kuid Jehoova rahvas võib vastata: „Meie Jumal on taevas, ta teeb kõik, mis temale meeldib!” (Salmid 2, 3) Kuid rahvaste ebajumalad ei suuda midagi teha, sest nad on inimese tehtud hõbedast ja kullast kujud. Vaatamata sellele, et neil on suu, silmad ja kõrvad, on nad tummad, pimedad ja kurdid. Neil on nina, aga nad ei tunne lõhna, jalad, aga nad ei suuda kõndida, kurk, aga nad ei suuda häält teha. Need, kes teevad võimetuid ebajumalaid, samuti need, kes neile loodavad, muutuvad samamoodi elutuks. — Salmid 4—8.
17. Kuna surnud ei saa Jehoovat kiita, mida peaksime me tegema ja millise väljavaatega?
17 Järgnevalt õhutatakse lootma Jehoova kui Aitaja peale ja Iisraeli, Aaroni preestrisoo ja kõigi, kes kardavad Jumalat, kaitsva Kilbi peale. (Laul 115:9—11) Kuna me kardame Jehoovat, on meil sügav austus Jumala vastu ja terve kartus temale mitte meeldida. Meil on ka usk, et Tema, „kes on teinud taeva ja maa”, õnnistab oma lojaalseid kummardajaid. (Salmid 12—15) Jumala troon asub taevas, kuid maa tegi ta lojaalse ja kuuleka inimkonna igaveseks koduks. Kuna surnud vaikivad ja on teadvuseta, ei saa nad Jehoovat kiita, kuid meie, elavad, peaksime tegema seda täie andumuse ja lojaalsusega. (Koguja 9:5) Ainult need, kes kiidavad Jehoovat, saavad nautida igavest elu ja võivad ’õnnistada Jahi’ igavesti ja rääkida temast head „määramatu aja jooksul”. Liitugem seetõttu lojaalselt nendega, kes järgivad õhutust: „Kiitke Jahi, te inimesed!” — Laul 115:16—18, NW.
Jehoova imepärased omadused
18, 19. Mil kombel eristavad Jehoova omadused teda valejumalatest?
18 Erinevalt elututest ebajumalatest on Jehoova elav Jumal, kes ilmutab imepäraseid omadusi. Ta on armastuse kehastus ning „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest”. (2. Moosese 34:6; 1. Johannese 4:8) Kuidas ta küll erineb Kaanani julmast jumalast Moolokist, kellele ohverdati lapsi! Oletatakse, et sel jumalakujul oli inimese kuju ja härja pea. Arvatavasti kuumutati see ebajumalakuju tulipunaseks ning lapsed heideti selle väljasirutatud käsivartele, kust nad kukkusid alla leegitsevasse ahju. Kuid Jehoova on nii armuküllane ja halastaja, et mõte taolistest inimohvritest ’ei ole talle meeldegi tulnud’. — Jeremija 7:31.
19 Jehoova põhiomaduste hulka kuulub ka täiuslik õigus, ääretu tarkus ja kõikvõimas vägi. (5. Moosese 32:4; Iiob 12:13; Jesaja 40:26) Kuidas on lugu mütoloogiliste jumalustega? Selle asemel et toimida õiguspäraselt, olid Babüloonia jumalad ja jumalannad kättemaksuhimulised. Egiptuse jumalused polnud tarkuse musterkujud, vaid neid kujutati inimlike nõrkustega. See pole üllatav, sest valejumalad ja —jumalannad on „tühiste” inimeste toode, kes väidavad end olevat targad. (Roomlastele 1:21—23) Kreeka jumalused punusid oletatavasti üksteise vastu salasepitsusi. Müütide järgi näiteks kuritarvitas Zeus oma võimu ja tõukas troonilt oma isa Kronose, kes oli tõuganud troonilt oma isa Uranose. Milline õnnistus on teenida ja kiita Jehoovat, elavat ja tõelist Jumalat, kes ilmutab täiuslikku armastust, õigust, tarkust ja väge!
Jehoova väärib igavest kiitust
20. Millised Jehoova nime kiitmise põhjused esitas kuningas Taavet?
20 Nagu Hallel-laulud näitavad, väärib Jehoova igavest kiitust. Kui Taavet ja teised iisraellased templi ehitamise tarvis annetasid, ütles Taavet koguduse ees: „Ole kiidetud, Jehoova, meie isa Iisraeli Jumal, ikka ja igavesti! Sinul, Jehoova, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal! Sinul, Jehoova, on kuningriik ja sa oled ennast tõstnud kõigile peaks! Rikkus ja au tulevad sinult, sina valitsed kõike, sinu käes on jõud ja vägi, sinu käes on kõike teha suureks ja tugevaks! Ja nüüd, meie Jumal, me täname sind, ja me ülistame sinu aulist nime!” — 1. Ajaraamat 29:10—13.
21. Millised tõendid annab Ilmutuse 19:1—6 selle kohta, et taevased väehulgad kiidavad Jehoovat?
21 Jehoovat õnnistatakse ja kiidetakse igavesti ka taevas. Apostel Johannes kuulis „hulga rahva suurt häält taevast ütlevat: ’Halleluuja [„kiitke Jahi, te inimesed”, NW]! Õnnistus ja austus ja vägi olgu meie Jumalale! Sest tõelised ja õiged on tema kohtud, et ta on kohut mõistnud suure hoora [Suure Babüloni] üle, kes rikkus ilmamaa oma hooraeluga, ja on oma sulaste vere temale kätte maksnud!’ Ja nad ütlesid teist korda: ’Halleluuja [„kiitke Jahi, te inimesed”, NW]!’ ”. Nõnda „need kakskümmend neli vanemat ja neli olendit” tegidki. (Uus Testament, 1990) Aujärjelt kostis hääl: „Kiitke meie Jumalat, kõik tema sulased, kes teda kardate, nii pisukesed kui suured!” Siis lisas Johannes: „Ma kuulsin otsekui hulga rahva häält ja otsekui suurte vete kohinat ja otsekui kange pikse müristamist, ütlevat: ’Halleluuja [„kiitke Jahi, te inimesed”, NW]! Sest Issand [„Jehoova”, NW], meie kõigeväeline Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse oma kätte!’ ” — Ilmutuse 19:1—6.
22. Kuidas Jehoovat tema tõotatud uues maailmas kiidetakse?
22 Kui sobiv on see, et taevased väehulgad Jehoovat kiidavad! Tema uues maailmas, mis on nüüd lähedal, ühinevad ülesäratatud lojaalsed selle süsteemi lõpu üleelanutega Jahi kiituses. Kõrguvad mäed saadavad Jumalale kiituslaulu. Haljendavad kingud ja viljarikkad puud laulavad talle kiitust. Kõik elavad ja hingavad loodolevused kiidavad siis Jehoova nime suures Halleluuja-kooris! (Laul 148) Kas sinu häält on kuulda selles rõõmurikkas rahvahulgas? On küll, kui sa teenid lojaalselt Jahi koos tema rahvaga. See peaks olema su elu eesmärk, sest kes on nagu Jehoova, meie Jumal?
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks tuleb Jehoova Jumalat kiita?
◻ Mil moel on Jehoova võrreldamatu?
◻ Milliseid tõendeid on Jehoova kaastundlikkuse kohta?
◻ Kuidas erineb Jehoova elututest ebajumalatest ja valejumalustest?
◻ Miks me võime öelda, et Jehoovale saab osaks igavene kiitus taevas ja maa peal?
[Pilt lk 9]
Hallel-laule lauldi paasaõhtu söömaaja käigus