„Käige nagu valguse lapsed”

„Pange selga uus isiksus, mis Jumala tahte kohaselt loodi tõelises õigluses ja lojaalsuses.” — EFESLASTELE 4:24, NW.

 1. Millega on Jehoova kummardajaid õnnistatud? Miks?

JEHOOVA JUMAL on „valguse Isa” ja „temas ei ole mingit pimedust”. (Jakoobuse 1:17; 1. Johannese 1:5) Tema Poeg Jeesus Kristus ütles enda kohta: „Mina olen maailma valgus. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!” (Johannese 8:12) Jehoova tõelised kummardajad, tema Poja järelkäijad, on seetõttu õnnistatud valgusega — mõistuse, moraalse ja vaimse valgusega — ja nad „säravad kui valgusallikad maailmas”. — Filiplastele 2:15, NW.

 2. Millist kontrasti ennustati Jumala rahva ja maailma vahel?

² Kaua aega tagasi inspireeriti prohvet Jesajat ennustama sellist kontrasti: „Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Jehoova ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust!” Tegelikult öeldakse, et kogu Jumalast võõrdunud inimkond on „selle pimeduse maailma valitsejate” võimu ja mõju all. — Jesaja 60:2; Efeslastele 6:12.

 3. Mis põhjustel me oleme Pauluse ajakohasest nõuandest väga huvitatud?

³ Apostel Paulus tundis suurt muret seoses sellega, et tema kaaskristlased sellisest pimedusest vabaks jääksid. Ta soovitas neile tungivalt, et nad „ei käiks enam, nagu rahvad käivad”, vaid et nad ’käiksid nagu valguse lapsed’. (Efeslastele 4:17, NW; 5:8) Samuti selgitas ta, kuidas nad saavad seda edukalt teha. Tänapäeval on rahvaid kattev pimedus ja süngus muutunud paksemaks. Maailm on vajunud sügavamale moraalse ja vaimse laostumise mülkasse. Jehoova kummardajatel tuleb pidada järjest raskemat võitlust. Seetõttu oleme sügavalt huvitatud sellest, mida Paulusel oli öelda.

Õpi Kristust tundma

 4. Mida Paulus mõtles, kui ta ütles: „Nõnda ei ole te õppinud Kristust tundma”?

⁴ Pärast maailma kasutute taotluste ja roppuse kirjeldamist pööras apostel Paulus oma tähelepanu tagasi Efesoses elavatele kaaskristlastele. (Palun loe Efeslastele 4:20, 21.) Paulus oli selles linnas kuulutades ja õpetades umbes kolm aastat veetnud ning ta oli kindlasti paljude selle koguduse liikmetega isiklikult tuttav. (Apostlite teod 20:31—35) Niisiis, kui ta ütles, et „nõnda ei ole te õppinud Kristust tundma”, väljendas ta teadmist, et Efesose kristlastele ei olnud õpetatud mingit tõe liigselt sallivat, lahjendatud varianti, mis andestab sellise jämedalt sündsusetu käitumise, mida ta salmides 17 kuni 19 kirjeldanud oli. Ta teadis, et neile oli korralikult ja täpselt õpetatud tõelist kristlikku eluviisi, milles Jeesus Kristus eeskujuks oli. Sel põhjusel ei käinud nad enam pimeduses nagu rahvad, vaid nad olid valguse lapsed.

 5. Milline vahe on selles, kui me oleme pinnapealselt tões või kui tõde on meie sees?

⁵ Kui tähtis on seetõttu Kristust õigel viisil ’tundma õppida’! Kas Kristuse tundmaõppimiseks on siis valesid viise? Jah, on küll. Varem, Efeslastele 4:14, oli Paulus vendi hoiatanud: „[Me ei peaks jääma] enam väetiteks lasteks, keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks.” Ilmselt oli seal mõningaid, kes olid Kristust tundma õppinud, kuid käisid ikka veel maailma teedel ja püüdsid isegi teisi sellele keelitada. Kas see näitab meile, et on ohtlik lihtsalt olla tões, nagu on tavaks öelda, selle asemel et tõde oleks meis? Pauluse päevil lasid need, kellel oli ainult pinnapealne mõistmine, ennast teiste poolt kergesti ja kiiresti mõjutada ning sama kehtib tänapäeval. Edasi ütles Paulus efeslastele, et selle vältimiseks peavad nad ’kuulma Kristusest ja olema temas õpetatud’. — Efeslastele 4:21.

 6. Kuidas me võime tänapäeval kuulda Jeesust, temast õppida ja õpetatud olla?

⁶ Pauluse kasutatud väljendid „õppima”, „kuulma” ja „olema õpetatud” viitavad kõik õppimise ja juhendamise protsessile nagu koolis. Loomulikult ei saa me tänapäeval otseses mõttes Jeesust kuulda, temalt õppida või õpetust saada. Kuid ta juhib oma „ustava ja mõistliku orja” vahendusel ülemaailmset piiblihariduse hoogtööd. (Matteuse 24:45—47, NW; 28:19, 20) Me võime ’õppida Kristust tundma’ õigesti ja täpselt, kui me toitume korrapäraselt vaimse toiduga, mida orjaklass õigel ajal pakub, kui me seda usinasti isiklikult ja koguduses uurime ning selle üle mõtiskleme ning õpitut oma elus rakendame. Kandkem hoolt, et me saame kõikidest korraldustest täielikult kasu, nii et me võiksime õigustatult öelda, et me oleme „temast kuulnud ja temas õpetatud”.

 7. Mida tähelepanuväärset võib näha Pauluse sõnades: „Tõde on Jeesuses”?

⁷ On huvitav, et pärast õppimisprotsessi rõhutamist lisas Paulus Efeslastele 4:21: „Nõnda nagu tõde on Jeesuses.” Mõned piiblikommentaatorid pööravad tähelepanu tõsiasjale, et Paulus kasutas oma kirjutistes harva Jeesuse pärisnime. Tõepoolest, see on ainus kord, kus seda kirjas Efeslastele kasutatakse. Kas sellel on mingi eriline tähendus? Võib-olla pööras Paulus tähelepanu eeskujule, mille Jeesus inimesena jättis. Tuleta meelde, et ükskord ütles Jeesus iseenda kohta: „Mina olen tee ja tõde ja elu.” (Johannese 14:6; Koloslastele 2:3) Jeesus ütles: „Mina olen . . . tõde”, sest ta mitte ainult ei rääkinud ja õpetanud seda, vaid ka elas selles ja oli selle kehastus. Jah, tõeline kristlus ei ole mitte lihtsalt idee, vaid eluviis. ’Kristuse tundmaõppimine’ hõlmab seda, et me õpime jäljendama teda, kui me elame tões. Kas sa kujundad oma elu Jeesuse järgi? Kas sa käid iga päev täpselt tema jälgedes? Ainult siis, kui me seda teeme, võime käia nagu valguse lapsed.

’Heitke kõrvale vana isiksus’

 8. Millist piltlikku näidet kasutas Paulus Efeslastele 4:22, 24, ja miks on see sobiv?

⁸ Näitamaks, kuidas me võime edukalt ’Kristust tundma õppida’ ja käia nagu valguse lapsed, jätkas Paulus, öeldes Efeslastele 4:22—24, et on kolm selgepiirilist sammu, mida me peame astuma. Esimene neist on: „Teil tuleb enesest ära heita endise elu poolest vana inimene [„isiksus”, NW], kes ennast hävitab järgides petlikke himusid.” (Efeslastele 4:22) Väljendid „ära heita” („seljast võtta”, Kingdom Interlinear) ja „selga panna” (salm 24, NW) loovad kujutluspildi riietuseseme äravõtmisest ja selgapanemisest. See on metafoor, mida Paulus üsna tihti kasutas, ja see on mõjuv metafoor. (Roomlastele 13:12, 14; Efeslastele 6:11—17; Koloslastele 3:8—12; 1. Tessalooniklastele 5:8) Kui meie riided määrduvad või me nendele näiteks söögi ajal pleki teeme, vahetame need ära esimesel võimalusel. Kas ei peaks me oma vaimse seisundi määrimise pärast sama suurt muret tundma?

 9. Kuidas heidetakse ära vana isiksus?

⁹ Kuidas heidab siis inimene vana isiksuse ära? Algkeeles on verb „ära heitma” ajavormis, mida nimetatakse aoristiks. See viitab tegevusele, mida tehakse ainult üks kord või üks kord ja alatiseks. See ütleb meile, et „vana inimene” ehk „vana isiksus” koos meie „endise eluga” tuleb ära heita kindlameelse ja otsustava tegutsemisega, põhjalikult ja täielikult. See pole asi, mille juures me võime pikka aega kaalutleda või isegi kõhelda. Miks mitte?

10. Miks tuleb vana isiksuse äraheitmisel olla resoluutne ja otsustav?

¹⁰ Väljendus „kes ennast hävitab” näitab, et „vana inimene” käib pidevalt ja järjest põhjalikumalt moraalselt alla, liikudes üha halvemas suunas. Tegelikult on kogu inimkond vaimse valguse tagasilükkamise tõttu allakäiguspiraalis. Paulus ütles, et see on „petlike himude” tulemus. Lihalikud himud on petlikud, kuna nad võivad tunduda kahjututena, kuid on lõppkokkuvõttes hävitavad. (Heebrealastele 3:13) Kui neid ei valitseta, on lõpp rüvetumine ja surm. (Roomlastele 6:21; 8:13) Sellepärast tulebki vana isiksus ära heita, otsustavalt ja täielikult seljast kiskuda, nagu võetakse seljast vanad, määrdunud riided.

Uus „mõistuse vaim”

11. Millest peab vaimne uuendamine algama?

¹¹ Inimene, kes tuleb välja poriloigust, ei pea mitte ainult oma määrdunud riided seljast võtma, vaid ennast ka põhjalikult pesema, enne kui ta midagi värsket ja puhast selga paneb. Just sellele viitas Paulus kui teisele sammule vaimse valgustatuse suunas: „[Teil tuleb] saada uueks mõistust mõjutavas jõus.” (Efeslastele 4:23, NW) Nagu ta osutas sellele varem, salmides 17 ja 18, käivad rahvad oma „mõistuse kasutuses” (NW) ja on ’mõistuse poolest pimestunud’. On loogiline, et see, millest uuendamist peab alustama, on mõistus, taipamise ja mõistmise keskus. Kuidas seda teha? Paulus selgitas, et seda saab teha, kui meie mõistust mõjutav jõud uueks muuta. Mis on see jõud?

12. Mis on mõistust mõjutav jõud?

¹² Kas meie mõistust mõjutav jõud, millele Paulus viitas, on püha vaim? Ei ole. Väljend „teie mõistust mõjutav jõud” kõlab sõnasõnaliselt „teie mõistuse vaim”. Mitte kusagil Piiblis ei öelda, et Jumala püha vaim kuulub inimesele või osale inimesest. Sõna „vaim” tähendab peamiselt „hingeõhku”, kuid seda kasutatakse Piiblis ka „tähistamaks jõudu, mis paneb inimese ilmutama teatud suhtumist, meelsust või emotsiooni või paneb ta teatud viisil tegutsema”. (Insight on the Scriptures, 2. köide, lehekülg 1026) Niisiis on „mõistuse vaim” see jõud, mis paneb meie mõistuse tegutsema või mõjutab seda, meie mõistuse suunitlus ja kalduvus.

13. Miks tuleb meie mõistuse kalduvus uueks muuta?

¹³ Ebatäiusliku mõistuse loomupärane suunitlus ja kalduvus on füüsiliste, lihalike ja materialistlike asjade poole. (Koguja 7:20; 1. Korintlastele 2:14; Koloslastele 1:21; 2:18) Isegi kui inimene heidab kõrvale vana isiksuse koos selle halbade harjumustega, sunnib ta patune mõistuse suunitlus, kui seda ei muudeta, varem või hiljem teda pöörduma tagasi selle juurde, mille ta on hüljanud. Kas pole seda kogenud paljud, kes on püüdnud maha jätta suitsetamist, liigjoomist või teisi halbu harjumusi? Kui nad ei teinud pingutusi, et muuta uueks oma mõistust mõjutavat jõudu, oli tagasilangus peaaegu vältimatu. Iga tõeline ümberkujundamine peab hõlmama mõistuse põhjalikku muutmist. — Roomlastele 12:2.

14. Kuidas saab mõistust mõjutavat jõudu uueks muuta?

¹⁴ Kuidas muudab siis inimene selle jõu uueks, nii et see kallutaks tema mõistust õiges suunas? Verb „uueks saama” on kreeka tekstis olevikuvormis, väljendades kestvat tegevust. Niisiis saab seda mõjutavat jõudu muuta uueks Jumala Tõesõna jätkuva uurimise ja selle tähenduse üle mõtisklemise abil. Teadlaste ütluse kohaselt liigub informatsioon meie ajus kodeeritud elektriliste või keemiliste signaalidena ühelt neuronilt teisele, läbides paljusid sidemeid, mida nimetatakse sünapsideks. „Mingi asja mällusalvestamine närvisünapsis toimub siis, kui kodeeritud signaal sellest läbi läheb ja oma individuaalse jälje järele jätab,” ütleb raamat The Brain (Aju). Kui sama signaal järgmine kord läbi läheb, tunnevad närvirakud selle ära ja reageerivad kiiremini. Aja jooksul loob see inimeses uue mõtteviisi. Kui me jätkame visalt terve vaimse informatsiooni vastuvõtmist, ehitub meis uus mõtteviis ja meie mõistust mõjutav jõud muutub uueks. — Filiplastele 4:8.

’Pange selga uus isiksus’

15. Mis mõttes on uus isiksus uus?

¹⁵ Lõpuks ütleb Paulus: „[Te] peaksite panema selga uue isiksuse, mis Jumala tahte kohaselt loodi tõelises õigluses ja lojaalsuses.” (Efeslastele 4:24, NW) Kristlane paneb tõesti selga uue isiksuse. Siinkasutatud „uus” ei viita mitte ajale, vaid kvaliteedile. Seepärast võib öelda, et see pole uus mitte selles mõttes, et ta oleks kõige uuem variant. See on täielikult uus, värske isiksus, ’mis loodi Jumala tahte kohaselt’. Koloslastele 3:10 kasutas Paulus samasugust keelt ja ütles, et isiksus on „uuendatud . . . oma Looja kuju järgi”. Kuidas see uus isiksus esile tuleb?

16. Miks võib öelda, et uus isiksus luuakse „Jumala tahte kohaselt”?

¹⁶ Jehoova Jumal lõi esimese inimpaari, Aadama ja Eeva oma näo järgi ja enda sarnaseks. Neid õnnistati moraalsete ja vaimsete omadustega, mis tegid nad loomadest erinevaks ja palju kõrgemaks. (1. Moosese 1:26, 27) Ja kuigi nende mäss kogu inimkonna pattu ja ebatäiuslikkusesse vajutas, on meil Aadama järeltulijatena ikka veel võime näidata üles moraalseid ja vaimseid omadusi. Jumala tahe on, et need, kes näitavad üles usku lunastusohvrisse, heidaksid ära vana isiksuse ja naudiksid „Jumala laste au vabadust”. — Roomlastele 6:6; 8:19—21; Galaatlastele 5:1, 24.

17. Miks on õiglus ja lojaalsus uue isiksuse silmapaistvad iseloomujooned?

¹⁷ Uue isiksuse kaks iseloomustavat omadust, mida Paulus esile tõi, on tõeline õiglus ja lojaalsus. See rõhutab veelgi, et uus isiksus on tehtud selle isiksuse Looja kuju järgi. Laul 145:17 ütleb meile: „Jehoova on õiglane kõikidel oma teedel ja lojaalne kõikides oma tegudes.” (NW) Ja Ilmutuse 16:5 ütleb Jehoova kohta: „Õige [„õiglane”, NW] oled sina, kes oled ja kes olid, ja . . . Püha [„lojaalne”, NW].” Õiglus ja lojaalsus on tõesti vajalikud omadused, kui me tahame elada selle vääriliselt, et oleme loodud Jumala näo järgi, peegeldades tema au. Olgem nagu Sakarias, Ristija Johannese isa, keda püha vaim ajendas kiitma Jumalat, et Ta laseb oma rahval „kartmatult teda teenida pühaduses ja õiguses [„lojaalsuses ja õigluses”, NW]”. — Luuka 1:74, 75.

„Käige nagu valguse lapsed”

18. Kuidas on Paulus aidanud meil näha maailma teid sellistena, nagu need tegelikult on?

¹⁸ Olles vaadelnud üksikasjalikult Pauluse sõnu Efeslastele 4:17—24, on meil palju, mille üle mõelda. Salmides 17 kuni 19 aitab Paulus meil näha maailma teid sellistena, nagu need tegelikult on. Lükates tagasi Jumala tundmise ja paadutades oma südant tema suhtes, on need, kes on veel maailmas, lõiganud end ära tõelisest eluallikast. Selle tagajärjel lõpevad nende püüdlused ilma tõelise eesmärgi või juhtimiseta rumaluses ning tagajärjetult. Nad vajuvad moraalses ja vaimses laostumises üha sügavamale. Milline haletsusväärne olukord! Ja milline võimas põhjus meile, et me käiksime otsustavalt nagu valguse lapsed!

19. Millise lõpujulgustuse annab Paulus meile, et me käiksime nagu valguse lapsed?

¹⁹ Seejärel rõhutab Paulus salmides 20 ja 21 tõsimeelse tõeõppimise tähtsust, nii et me ei oleks lihtsalt tõega ühenduses, vaid elaksime selles, nagu tegi Jeesus. Lõpuks manitseb ta salmides 22 kuni 24 meid võtma seljast vana isiksus ja panema selga uus — otsustavalt, resoluutselt. Samal ajal tuleb meil jätkuvalt juhtida oma mõistuse kalduvusi terves, vaimses suunas. Eelkõige tuleb meil, kui me käime nagu valguse lapsed, otsida Jehoova abi. „Sest Jumal, kes ütles: ’Paistku valgus pimedusest!’, on see, kes on hakanud paistma meie südametes, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala aust.” — 2. Korintlastele 4:6.

Kas sa mäletad?

◻ Kuidas me võime tänapäeval ’Kristust tundma õppida’?

◻ Miks peab vana isiksuse otsustavalt kõrvale heitma?

◻ Mis on mõistust mõjutav jõud, ja kuidas seda uueks muudetakse?

◻ Millised omadused märgistavad uut isiksust?

[Pilt lk 15]

Jeesus ütles: „Mina olen tee ja tõde ja elu”

[Pilt lk 16]

„Võtke seljast vana isiksus koos selle harjumustega” — viha, ärritatavuse, kurjuse, pilkamise, roppude sõnade ja valetamisega. — Koloslastele 3:8, 9, NW

[Pilt lk 17]

’Pange selga uus isiksus, mis Jumala tahte kohaselt loodi tõelises õigluses ja lojaalsuses.’ — Efeslastele 4:24, NW