Vennaliku kiindumuse võti
„Varustage oma . . . Jumalale andumine vennaliku kiindumusega.” — 2. PEETRUSE 1:5—7, NW.
1. Mis on üks peamisi põhjusi, miks Jehoova rahva kogunemised on nii rõõmsad sündmused?
ÜKS arst, kes ei olnud Jehoova tunnistaja, käis oma tütre lõpuaktusel Vahitorni Gileadi Piiblikoolis, kus tema tütar oli misjoniväljaõppe saanud. Sealne rõõmus rahvahulk avaldas talle nii sügavat muljet, et ta arvas, et need inimesed on kindlasti väga terved. Mis tegi selle rahvahulga nii rõõmsaks? Tõesti, mis teeb kõik Jehoova rahva kogunemised kogudustes, ringkonnakokkutulekutel ja piirkonnakonventidel nii rõõmsateks sündmusteks? Kas pole selleks vennalik kiindumus, mida nad üksteise vastu ilmutavad? Kahtlemata annab muu hulgas just vennalik kiindumus põhjust ütlemiseks, et ükski teine religioosne rühmitus ei saa religioonist nii palju rõõmu, õnne ja rahuldust, kui saavad Jehoova tunnistajad.
2, 3. Millised kaks kreekakeelset sõna on seotud sellega, mida me peaksime üksteise vastu tundma, ja millised tunnusjooned neid eristavad?
2 Sellise vennaliku kiindumuse olemasolu on ootuspärane, kui pidada silmas apostel Peetruse sõnu 1. Peetruse 1:22: „Et te olete oma hinged puhastanud tõe sõnakuulmises teesklematuks vennalikuks armastuseks [„kiindumuseks”, NW], siis armastage üksteist innukalt ja südamest.” Üks peamine osa sellest kreekakeelsest sõnast, mis siin on tõlgitud „vennalikuks kiindumuseks”, on fi·liʹa (kiindumus). Selle tähendus on lähedalt seotud sõna a·gaʹpe tähendusega, mis tavaliselt tõlgitakse „armastuseks”. (1. Johannese 4:8) Kuigi vennalikku kiindumust ja armastust sageli sünonüümidena kasutatakse, on neil erinevaid tunnusjooni. Me ei tohiks neid omavahel ära segada, nagu väga paljud piiblitõlkijad teevad. (Selles ja ka järgmises artiklis käsitleme neid kahte sõna.)
3 Nende kahe kreekakeelse sõna erinevuse kohta ütles üks õpetlane, et fi·liʹa on „kindlasti sõna, mis väljendab soojust ja lähedust ja kiindumust”. Teisest küljest on a·gaʹpe seotud rohkem mõistusega. Nii et kuigi meil kästakse armastada (a·gaʹpe) oma vaenlasi, ei ole me nendesse kiindunud. Miks? Sest „halb seltskond rikub kasulikud harjumused”. (1. Korintlastele 15:33, NW) Lisatõendi selle kohta, et need sõnad on erinevad, pakuvad apostel Peetruse sõnad: „Varustage oma . . . vennalik kiindumus armastusega.” — 2. Peetruse 1:5—7, NW; võrdle Johannese 21:15—17.a
Väga erilise vennaliku kiindumuse eeskujud
4. Miks tundsid Jeesus ja Johannes teineteise vastu erilist kiindumust?
4 Jumala Sõna toob meile väga erilise vennaliku kiindumuse kohta mitmeid häid eeskujusid. See eriline kiindumus ei ole mingi hetkeemotsiooni tulemus, vaid rajaneb silmapaistvate omaduste hindamisel. Kahtlemata on kõige paremini tuntud eeskujuks Jeesus Kristuse kiindumus apostel Johannesesse. Muidugi oli Jeesusel vennalik kiindumus kõikidesse oma ustavatesse apostlitesse, ja seda mõjuval põhjusel. (Luuka 22:28) Üks viis, kuidas ta seda näitas, oli nende jalgade pesemine, millega ta andis neile alandlikkuse õppetunni. (Johannese 13:3—16) Kuid Johannesesse oli Jeesus eriliselt kiindunud, mida Johannes korduvalt ka mainib. (Johannese 13:23; 19:26; 20:2) Kuigi Jeesusel oli põhjust oma jüngrite ja apostlite vastu kiindumust ilmutada, andis Johannes väga tõenäoliselt põhjust selleks, et Jeesus oli temasse eriliselt kiindunud, kuna ta hindas Jeesust sügavamalt. Me võime näha seda Johannese kirjutistest, nii tema evangeeliumist kui ka inspireeritud kirjadest. Kui tihti mainib ta nendes kirjutistes armastust! Et Johannes hindas Jeesuse vaimseid omadusi rohkem kui teised, on näha sellest, mida ta kirjutas Johannese 1. peatükis ja 13. kuni 17. peatükis, ning ka tema korduvatest viidetest Jeesuse olemasolule enne inimeseks saamist. — Johannese 1:1—3; 3:13; 6:38, 42, 58; 17:5; 18:37.
5. Mida võib öelda selle erilise kiindumuse kohta, mida Paulus ja Timoteos teineteise vastu tundsid?
5 Samamoodi ei taha me jätta kahe silma vahele seda väga erilist vennalikku kiindumust, mida apostel Paulus ja tema kristlik kaaslane Timoteos teineteise vastu tundsid ja mis põhines kindlasti teineteise omaduste hindamisel. Pauluse kirjades on Timoteose kohta esitatud selliseid kiitvaid ütlusi nagu: „Mul pole kedagi muud nii üksmeelset minuga, kes nõnda tõsiselt hoolitseks teie eest. . . . Tema ustavust te teate, sest nagu laps oma isaga, nõnda on ta minuga ühes töötanud evangeeliumi kasuks.” (Filiplastele 2:20—22) Pauluse kirjades Timoteosele on viimasele palju kordi isiklikult viidatud, mis näitab Pauluse südamlikku kiindumust temasse. Näiteks pane tähele 1. Timoteosele 6:20 toodud sõnu: „Oh Timoteos! Hoia enda hooleks antud vara.” (Vaata ka 1. Timoteosele 4:12—16; 5:23; 2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15.) Eriti siis, kui võrrelda Pauluse kirju Timoteosele tema kirjaga Tiitusele, võib selgelt näha Pauluse erilist kiindumust sellesse nooresse mehesse. Kindlasti tundis Timoteos nende sõpruse suhtes sama, nagu võib näha Pauluse sõnadest 2. Timoteosele 1:3, 4: „Nagu ma ka lakkamata mõtlen sinule oma palvetes, . . . igatsedes sind näha ja meelde tuletades sinu pisaraid, et täituda rõõmuga.”
6, 7. Mida Taavet ja Joonatan teineteise vastu tundsid ja miks?
6 Ka Heebrea Kirjad pakuvad selle kohta häid eeskujusid, nagu näiteks Taaveti ja Joonatani eeskuju. Me loeme, et pärast seda, kui Taavet tappis Koljati, „oli Joonatani hing nagu ühte köidetud Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu oma hinge”. (1. Saamueli 18:1) Kahtlemata äratas see, et Taavet andis hea eeskuju innukuses Jehoova nime pärast ja läks kartmatult vastu hiiglasele Koljatile, Joonatanis erilist kiindumust Taavetisse.
7 Joonatan oli Taavetisse nii kiindunud, et ta riskis oma eluga, kui ta Taavetit kuningas Sauli eest kaitses. Joonatan ei pidanud kunagi Taaveti peale vimma, et Jehoova valis tema järgmiseks Iisraeli kuningaks. (1. Saamueli 23:17) Taavet oli Joonatanisse sama sügavalt kiindunud, nagu võib näha sellest, mida ta ütles Joonatani leinates: „Mul on sinu pärast kitsas käes, mu vend Joonatan! Sa olid mulle väga kallis! Naiste armastusest imelisem oli su armastus minu vastu!” Nende suhteid iseloomustas tõesti sügav hindamine. — 2. Saamueli 1:26.
8. Millised kaks naist teineteise vastu erilist kiindumust ilmutasid ja miks?
8 Heebrea Kirjades tuuakse meile hea eeskuju erilise kiindumuse kohta ka kahe naise, Noomi ja tema lesestunud minia Ruti näol. Meenuta Ruti sõnu Noomile: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal!” (Rutt 1:16) Kas me ei järelda, et Rutis aitas sellist hindamist äratada Noomi käitumine ja see, et ta rääkis Jehoovast? — Võrdle Luuka 6:40.
Apostel Pauluse eeskuju
9. Mis näitab, et Paulus oli vennaliku kiindumuse ilmutamises eeskujulik?
9 Nagu me nägime, tundis apostel Paulus Timoteose vastu väga erilist vennalikku kiindumust. Kuid ta andis imelist eeskuju südamliku vennaliku kiindumuse ilmutamises ka oma vendade vastu üldiselt. Ta ütles Efesose linna kogudusevanematele, et „kolm aastat ööd ja päevad ei ole [ta] lakanud silmaveega manitsemast igaüht”. Kas väljendas see südamlikku vennalikku kiindumust? Kindlasti! Ja nemad tundsid sedasama Pauluse vastu. Pärast seda kui nad kuulsid, et nad teda enam ei näe, „puhkesid kõik valjusti nutma ja hakkasid Paulusel ümber kaela ja andsid temale suud”. (Apostlite teod 20:31, 37) Kas väljendas see vennalikku kiindumust, mis põhines hindamisel? Väljendas küll! Tema vennalikku kiindumust võib näha ka sõnadest, mis on kirjas 2. Korintlastele 6:11—13: „Meie suu on avatud teie vastu, korintlased, meie süda on avardunud; meie sees ei ole teil kitsas, vaid teil on kitsas teie omas südames. Vastutasuks tehke sedasama — ma ütlen teile kui lastele — avardage ka teie oma süda!”
10. Kuidas viis vennaliku kiindumuse puudumine selleni, et Paulus hakkas 2. Korintlastele 11. peatükis oma katsetest rääkima?
10 On selge, et paljud korintlased ei tundnud apostel Pauluse vastu hindavat vennalikku kiindumust. Nii virisesid mõned neist: „Tema kirjad on küll ranged ja võimsad, kuid ihulikult meie juures olles on ta nõrk ja ta kõne on kõhn!” (2. Korintlastele 10:10) Seepärast viitas Paulus nende „ülisuurtele apostlitele” ja see ajendas teda rääkima neile katsetest, mis ta oli üle elanud, nagu on kirjas 2. Korintlastele 11:5, 22—33.
11. Milline tõend on olemas, et Paulus oli kiindunud Tessaloonika kristlastesse?
11 Pauluse südamlik kiindumus nendesse, keda ta teenis, on eriti näha tema sõnadest 1. Tessalooniklastele 2:8: „Meie, teid ihaldades [„kuna meil oli teie vastu hell kiindumus”, NW], olime valmis teile andma mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud.” Tegelikult oli ta nendesse uutesse vendadesse nii kiindunud, et kui ta ei suutnud enam oodata, millal ta nende kohta teateid kuuleb — nii agaralt tahtis ta teada, kuidas nad tagakiusamises vastu peavad —, saatis ta sinna Timoteose, kes tõi häid uudiseid, mis Paulust tõeliselt värskendasid. (1. Tessalooniklastele 3:1, 2, 6, 7) Teos Insight on the Scriptures (Pühakirja sügavam mõistmine) märgib tabavalt: „Pauluse ja nende vahel, keda ta teenis, oli lähedane vennaliku kiindumuse side.”
Hindamine — vennaliku kiindumuse võti
12. Millised põhjused on olemas selleks, et me oma vendade vastu südamlikku kiindumust osutaksime?
12 Kahtlemata on vennaliku kiindumuse võtmeks hindamine. Kas ei ole siis kõikidel Jehoova pühendunud sulastel omadusi, mida me hindame, mis tekitavad meis kiindumust nendesse ja mille tõttu me neid armastame? Me kõik otsime esmalt Jumala Kuningriiki ja tema õiglust. Me kõik võitleme vapralt oma kolme ühise vaenlase vastu: Saatana ja tema deemonite, Saatana kontrolli all oleva kurja maailma ja langenud liha päritud omakasupüüdlike kalduvuste vastu. Kas ei peaks me alati olema seisukohal, et meie vennad teevad parima, mis nende oludes võimalik? Kõik inimesed maa peal on kas Jehoova või Saatana poolel. Meie pühendunud vennad ja õed on Jehoova poolel — tõepoolest, meie poolel — ja seepärast väärivad nad meie vennalikku kiindumust.
13. Miks me peaksime kogudusevanemate vastu südamlikku kiindumust osutama?
13 Mida võib öelda meie kogudusevanemate hindamise kohta? Kas ei peaks me neid südamest armastama, kui pidada silmas seda, kuidas nad koguduse huvides hoolsalt töötavad? Nagu me kõik, peavad ka nemad ennast ja oma perekonda ülal pidama. Nagu meil kõigil, on ka neil kohustus isiklikult uurida, koguduse koosolekutel käia ja põlluteenistuses osaleda. Lisaks on neil kohustus valmistada ette koosolekute programmiosi, esitada avalikke kõnesid ja hoolitseda probleemide eest, mis koguduses kerkivad ning millega kaasnevad mõnikord tundide pikkused kohtulikud järelekuulamised. Me tahame tõesti ’pidada niisuguseid mehi kalliks’. — Filiplastele 2:29.
Vennaliku kiindumuse väljendamine
14. Millised piiblitekstid käsivad meil vennalikku kiindumust osutada?
14 Et Jehoovale meeldida, tuleb meil väljendada südamliku vennaliku kiindumuse tundeid kaasusklike vastu, nagu ka Jeesus Kristus ja Paulus tegid. Me loeme: „Olge [vennalikus kiindumuses] hella kiindumusega üksteise vastu.” (Roomlastele 12:10, Kingdom Interlinear) „Vennalikust armastusest [„kiindumusest”, Int] ei ole vaja teile kirjutada, sest teid endid on Jumal õpetanud armastama üksteist.” (1. Tessalooniklastele 4:9) „Laske oma [vennalikul kiindumusel] kestma jääda.” (Heebrealastele 13:1, Int) Kindlasti on meie taevasel Isal hea meel, kui me osutame tema maiste laste vastu vennalikku kiindumust!
15. Millised on mõned võimalused vennaliku kiindumuse väljendamiseks?
15 Apostlite aegadel oli kristlastel kombeks tervitada üksteist „püha suudlusega” või „armastuse suudlusega”. (Roomlastele 16:16; 1. Peetruse 5:14) See oli tõeline vennaliku kiindumuse väljendus! Tänapäeval oleks enamikus maa osades kohasem väljendada seda siira sõbraliku naeratuse ja sooja käepigistusega. Ladina-Ameerika maades, nagu näiteks Mehhikos, tervitatakse üksteist kallistusega, mis on tõelise kiindumuse väljendus. See südamlik kiindumus, mida need vennad ilmutavad, on ehk aidanud kaasa sellele suurele kasvule, mis nendes maades aset leiab.
16. Milliseid võimalusi on meil oma kuningriigisaalis vennaliku kiindumuse osutamiseks?
16 Kas me teeme kuningriigisaali sisenedes erilisi pingutusi, et vennalikku kiindumust ilmutada? See paneb meid ütlema teistele julgustavaid sõnu, eriti neile, kes näivad masendunutena. Meile öeldakse, et me ’räägiksime lohutavalt masendunud hingedega’. (1. Tessalooniklastele 5:14, NW) Kindlasti on see üks viis, kuidas me võime vennaliku kiindumuse südamlikkust edasi anda. Teine hea viis selleks on väljendada oma tänulikkust hea avaliku kõne eest, hästitehtud programmiosa eest, tublide pingutuste eest, mida õpilaskõneleja on teinud Teokraatlikus Teenimiskoolis, ja nii edasi.
17. Kuidas võitis üks kogudusevanem koguduse kiindumuse?
17 Miks mitte kutsuda erinevaid vendi oma koju sööma või pärast koosolekut teed jooma, kui kell ei ole liiga palju? Kas me laseme end juhtida Jeesuse nõuandel, mis on toodud Luuka 14:12—14? Kord määrati üks endine misjonär juhtivaks ülevaatajaks kogudusse, kus kõik ülejäänud olid teisest rassist. Ta tundis, et tema vastu ei ilmutata vennalikku kiindumust, ja nii võttis ta olukorra parandamiseks midagi ette. Mida ta tegi? Igal pühapäeval kutsus ta uue perekonna enda juurde sööma. Aasta lõpuks ilmutasid kõik tema vastu südamlikku vennalikku kiindumust.
18. Kuidas me võime osutada vennalikku kiindumust oma haigete vendade ja õdede vastu?
18 Kui mõni vend või õde on haige kas kodus või haiglas, ajendab vennalik kiindumus meid talle teada andma, et me hoolime temast. Või kuidas on lugu nendega, kes elavad hoolekandeasutustes? Miks mitte minna neile külla, helistada või saata kaart, mis väljendab südamlikke tundeid?
19, 20. Kuidas me võime näidata, et meie vennalik kiindumus on avardunud?
19 Kui me väljendame selliselt vennalikku kiindumust, võime endalt küsida: „Kas on mu vennalik kiindumus erapoolik? Kas mõjutavad mind vennaliku kiindumuse ilmutamisel sellised tegurid nagu nahavärv, haridus või materiaalne vara? Kas ma pean avardama oma vennalikku kiindumust, nagu apostel Paulus innustas Korintoses elavaid kristlasi tegema?” Vennalik kiindumus paneb meid suhtuma oma vendadesse positiivselt ja hindama neid nende heade külgede pärast. Samuti aitab vennalik kiindumus meil oma vendade edenemise üle rõõmu tunda, selle asemel et neid kadestada.
20 Samuti peaks vennalik kiindumus ajendama meid olema valmis oma vendi teenistuses alati aitama. Peaks olema nii, nagu ühes meie laulus (nr. 92) öeldakse:
„Kõiki, kes nõrgad, toeta lahkesti sa,
et nemadki julgelt siis saaks rääkida.
Neid, kes on noored, ära unusta eal,
saama tugevaks, julgeks neil aitama pead.”
21. Millist vastukaja me võime oodata, kui me osutame vennalikku kiindumust?
21 Ärgem siis unustagem, et vennaliku kiindumuse väljendamise kohta käib põhimõte, mida Jeesus mainis oma Mäejutluses: „Andke, siis antakse ka teile; hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga mõõt antakse teie rüppe; sest sama mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile.” (Luuka 6:38) Me saame isiklikku kasu sellest, kui osutame vennalikku kiindumust, väljendades hindamist nende vastu, kes on Jehoova sulased, nagu meiegi oleme. Need, kes vennaliku kiindumuse ilmutamisest rõõmu tunnevad, on tõesti õnnelikud!
[Allmärkus]
a Vaata järgmist artiklit: „Armastus (agape) — mis see ei ole ja mis see on.”
Kuidas sa vastaksid?
◻ Millised kreekakeelsed sõnad on seotud meie tunnetega, ja kuidas nad teineteisest erinevad?
◻ Mis on vennaliku kiindumuse võti?
◻ Milliseid Pühakirja eeskujusid on meil erilise vennaliku kiindumuse ilmutamise kohta?
◻ Miks me peaksime osutama oma vendade ja kogudusevanemate vastu südamlikku kiindumust?
[Pilt lk 15]
Apostel Peetrus innustas oma vendi varustama oma usk ja teised kristlikud omadused vennaliku kiindumusega