Mida sinu äritegevus sulle maksma läheb?

ÜHE Lõuna-Ameerika riigi presidendi naist süüdistati selles, et see kandis lepingute kaudu üle sadu tuhandeid dollareid variettevõtetele, mille asutajaks olid tema perekonnaliikmed. Indias elav 38-aastane börsimaakler arreteeriti ja temalt konfiskeeriti luksuslik korter ja 29 autot, sest väidete kohaselt oli ta seotud 1,6 miljardi Ameerika dollari suuruse pangandus- ja börsitehinguteskandaaliga. Ühel Filipiinide saarel teenivad tuhanded elanikud endale elatist, valmistades ebaseaduslikult käsirelvi. Teadete järgi pakuvad nad tavaliselt ametnikele altkäemaksu, et seda tulutoovat äritegevust segamatult jätkata.

Tõepoolest, kõikjal maailmas lokkab äritegevuses ebaausus ja pettus. Ja sageli tuleb inimestel, kes sellega kaasa lähevad, maksta positsiooni ja auga, samuti rahaga.

Kuidas on lugu sinuga? Kas sina tegeled äriga? Või ehk mõtled sa äritegevust alustada? Mida see sulle maksma läheb? Paratamatult läheb äritegevuses osalemine sulle ka midagi maksma. See ei pruugi olla asja halb külg. Kuid siiski on tark arvestada kuludega enne äritegevuse alustamist või juba alustatud äriettevõtmise korral enne otsuste langetamist. (Luuka 14:28) Leheküljel 31 toodud kast näitab, mida võib äritegevus maksma minna, et teaksid, millega arvestada.

On selge, et äriga tegelemine pole kerge. Kristlasel tuleb arvestada vaimsete ja moraalsete kohustustega. Kas sa suudad maksta seda hinda, mida äritegevus nõuab, ja samas säilitada vaimse tasakaalu? Kas mõni hind on sulle moraalselt vastuvõetamatu? Millised põhimõtted aitaksid sul kindlaks teha, milline hind on vastuvõetav ja milline mitte?

Hoia raha oma elus õigel kohal

Selleks et äriga tegelda, on vaja raha, ning loodetavasti toob äri sisse piisavalt raha, et perekonda ülal pidada. Siiski võivad rahaga seotud eesmärgid kergesti moonduda. Mõju võib hakata avaldama ahnus. Kui küsimuse all on raha, muutub paljudele inimestele kõik muu teisejärguliseks. Ent Agur, üks Piibli Õpetussõnade raamatu kirjutajaist, väljendas tasakaalukat seisukohta sõnadega: „Vaesust ega rikkust ära mulle anna, toida mind aga vajaliku leivaga.” (Õpetussõnad 30:8) Ta mõistis, kui oluline on rahul olla sellega, kui elatist on parajal määral — ta ei soovinud „ratsa rikkaks saada”, nagu mõned ärimaailmas ütlevad.

Ent kui avaneb nii-öelda soodne võimalus, võib inimene ahnuse tõttu selle põhimõtte unustada. Jehoova tunnistajate reisiv jumalateenija ühelt arengumaalt teatas sellisest juhtumist. Üks ettevõte, kes vajas investeerimiskapitali, kujundas investeerijates arvamuse, et nende raha kasvab ehk juba mõne kuu jooksul kiiresti kahekordseks. Selline ahvatlev ettepanek kergesti raha teenida ajendas paljusid investeerima. See reisiv jumalateenija ütleb: „Mõned tegutsesid liiga rutakalt. Nad ei uurinud asja põhjalikult järele, muudkui aga laenasid [investeerimiseks] raha.”

Vastupidiselt sellele läks kaks inimest enne investeerimist selle ettevõtte büroosse asja järele uurima. Nende palve tootmishooneid näha lükati tagasi. See pani neid ettevõtte aususes kahtlema. See osutus neile kaitseks, sest mõne nädala pärast tuli osav pettustükk päevavalgele ning need inimesed arreteeriti. Mõtle vaid sellele, mida see läks maksma neile, kes ei olnud kõigepealt asja järele uurinud. Nad ei kaotanud mitte ainult raha, vaid võib-olla ka sõbrad, kes neile laenasid, kuid kellele nad ei suutnud tagasi maksta siis, kui see plaan kokku varises. Kui tark on küll rahaasjades rakendada Õpetussõnad 22:3 leiduvat põhimõtet: „Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda!”

Pea sõna

Mis saab siis, kui äri läheb allamäge? Laul 15:4 kiidab inimest, kes peab kokkulepetest kinni isegi siis, kui ta sellega endale kahju toob: „[Ta] vannub enesele kahjuks, kuid ei riku vannet.” Kui asjad lähevad hästi, on oma sõna pidada kerge. Aga kui inimene rahalist kahju kannab, saab sellest laitmatuse katse.

Tuleta meelde piiblilist näidet Joosua päevilt. Gibeonlased korraldasid asjad osavalt nii, et Iisraeli koguduse ülemad tegid nendega lepingu ega hävitanud neid. Tegelikult kuulusid gibeonlased rahva hulka, keda peeti Iisraelile ohtlikuks. Kui nende kavalus ilmsiks sai, „ei löönud [Iisraeli lapsed] neid maha, sest koguduse ülemad olid neile vandunud Jehoova . . . juures”. (Joosua 9:18) Kuigi need inimesed olid tulnud vaenlase territooriumilt, oli koguduse ülemate meelest tähtis oma sõna pidada. Järgnenud sündmused näitavad, et see meeldis Jehoovale. — Joosua 10:6—11.

Kas ka sina pead kinni oma ärikokkulepetest ja lepingutest isegi siis, kui asjad ei lähe nii, nagu sa oled oodanud?a Kui sa nii teed, sarnaned sa rohkem Jehoovale, kes peab alati oma sõna. — Jesaja 55:11.

Ole aus

Tänapäeva ärimaailmas on ausus otsekui väljasuremisele määratud. Mõned, kes tegelevad samasuguse äriga nagu sina, kasutavad ehk sissetulekute suurendamiseks ebaausaid teid. Võib-olla on nende reklaam ebaaus. Võib-olla nad kasutavad teise ettevõtte nime oma toodetel. Või siis pakuvad nad madalakvaliteedilisi tooteid kõrgekvaliteediliste pähe. Need kõik on ebaaususe vormid. Inimesed, kes nii tegutsevad, on otsekui „õelad”, kes Aasafi sõnul „koguvad jõukust”, kasutades selleks osavat pettust. — Laul 73:12.

Kas sina kui kristlane kasutad ebaseaduslikke meetodeid? Või juhindud sa pigem sellistest Piibli põhimõtetest nagu „Me ei ole teinud kellelegi ülekohut, ei ole kellelegi saatnud kahju, ei ole kedagi petnud”; „Me oleme loobunud salajastest häbitegudest ega ela tigedas kavaluses”; „Kahesugune kaaluviht on Jehoova meelest hirmus, ja vale kaal ei ole hea”? (2. Korintlastele 4:2; 7:2; Õpetussõnad 20:23) Pea meeles, et ebaaususe algatajaks ei ole keegi muu kui Kurat-Saatan, „vale isa”. — Johannese 8:44.

Mõned võivad vastu väita ja öelda: „Raske on äriga tegelda, kui sa ei kasuta selliseid ebaausaid meetodeid nagu teised.” See on valdkond, kus kristlane saab näidata üles oma usku Jehoovasse. Ausus pannakse proovile siis, kui see midagi maksma läheb. Öelda, et inimene ei saa elatist teenida ilma, et ta oleks ebaaus, on sama, kui öelda, et Jumal ei hoolitse nende eest, kes teda armastavad. Inimene, kellel on tõeline usk Jehoovasse, teab, et Jumal võib hoolitseda oma sulaste eest igal maal ja igas olukorras. (Heebrealastele 13:5) On õige, et ausal inimesel tuleb ehk rahul olla veidi väiksema sissetulekuga, kui seda on ebaausate oma, kuid kas pole see väärt hind Jumala õnnistuse eest?

Pea meeles, et ebaausus on nagu bumerang, mis tabab viskajat ennast. Kui saadakse teada, et ärimees on ebaaus, jätavad sageli kliendid ja varustajad ta maha. Ta võib neid küll ühe korra petta, kuid see võib jääda ka viimaseks. Teisest küljest saavutab aus ärimees tavaliselt teiste inimeste lugupidamise. Ole hoolas, et sind ei mõjutaks vale mõtteviis: „Kõik teevad nii, järelikult on kõik korras.” Piibli põhimõte on: „Ära järgne jõugule kurja tegema.” — 2. Moosese 23:2.

Oletagem, et sinu kauaaegne äripartner ei ole kaaskristlane ega järgi alati Piibli põhimõtteid. Kas sul sobiks kasutada seda ettekäändena vastutusest kõrvale hiilimiseks, kui tehakse midagi, mida Pühakiri heaks ei kiida? Pea meeles selliseid näiteid nagu Aadam ja Saul. Selle asemel et patustamisest hoiduda, andsid nad teiste survele järele ja ajasid seejärel süü oma kaaslaste peale. Kui kõrget hinda nad küll maksid! — 1. Moosese 3:12, 17—19; 1. Saamueli 15:20—26.

Toimi äriasjus kaasusklikega õigesti

Kas tuleks mõelda ka sellele, millist hinda nõuab teiste Jehoova kaaskummardajatega äritehingutesse laskumine? Kui prohvet Jeremija oma kodulinnas Anatotis nõolt põllu ostis, ei andnud ta temale lihtsalt raha ega surunud kätt. Ta hoopis ütles: „Kirjutasin üriku ja pitseerisin selle, võtsin siis tunnistajad ja vaagisin hõbeda vaekaussidega.” (Jeremija 32:10) Sellise kirjaliku kokkuleppe tegemine võib hoida ära hilisemaid arusaamatusi, mis olukordade muutudes võivad tekkida.

Kuid mida teha siis, kui kristlik vend paistab olevat äritegevuses sinu vastu ebaaus? Kas te peaksite kohtusse minema? Piibel räägib sellest väga selgelt. „Kuidas julgeb keegi teie seast, kui tal on tegemist teisega, käia kohut ülekohtuste juures ja mitte pühade juures?” küsis Paulus. Mida teha siis, kui probleemi ei saa kohe rahuldavalt lahendada? Paulus lisas: „Juba seegi on üldse veaks teie seas, et te üksteisega kohut käite. Miks te pigemini ei kannata ülekohut? Miks te pigemini ei lase enestele kahju teha?” Mõtle vaid, millise musta pleki see jätaks kristlikule organisatsioonile, kui kõrvalseisjad kuuleksid, et tõelised kristlased lahendavad oma asju kohtus! Kas pole sellistel juhtudel rahaarmastus vennaarmastusest tugevamaks muutunud? Või on ehk nii, et inimese nimi on määritud ja nüüd on tal meeles ainult kättemaks? Pauluse nõuanne näitab, et sellistel juhtudel oleks parem kanda kahju, kui kohtusse minna. — 1. Korintlastele 6:1, 7; Roomlastele 12:17—21.

Selliste vaidluste lahendamiseks koguduses on loomulikult olemas ka Pühakirjal põhinev tee. (Matteuse 5:37; 18:15—17) Et aidata asjaga seotud vendadel soovitatud samme astuda, võivad kristlikud ülevaatajad kõigile asjaosalistele mõningaid kasulikke nõuandeid anda. Selliste arutelude käigus võib näida lihtne Piibli põhimõtetega nõustuda, kuid kas sa ka näitad nõuannete hilisema ellurakendamisega, et oled neid tegelikult kuulda võtnud? Armastus Jumala ja meie kaaskristlaste vastu peaks ajendama meid seda tegema.

Kahtlemata läheb äriga tegelemine sulle midagi maksma. Loodetavasti on see mõistlik hind. Kui sul tuleb langetada otsuseid või kui sa satud mingisse kahtlasesse olukorda, siis pea meeles, et elus on palju väärtuslikumaid asju kui raha. Kui me hoiame raha õigel kohal, peame oma sõna, oleme ausad ja kohtleme oma ärikaaslasi kristlikult, võime olla kindlad, et äritegevus ei hakka nõudma rohkem aega ja raha kui hädavajalik, ning samal ajal võime säilitada oma sõprussuhted, hea südametunnistuse ja head suhted Jehoovaga.

[Allmärkus]

[Kast lk 31]

Mida sinu äritegevus võib sulle maksma minna

Aeg: Oma äriga tegelemine nõuab peaaegu alati rohkem aega kui ettevõttes töölisena töötamine. Kas see segab sinu ajakava, jättes vähem aega tähtsale vaimsele tegevusele? Teisalt, kas sa saaksid korraldada oma tegevust nii, et saaksid kasutada rohkem aega Jumala tahte tegemiseks? Väga hea, kui see on nii. Kuid ole ettevaatlik! Seda on kergem öelda kui teha.

Raha: Raha tegemiseks on vaja raha. Milliseid investeeringuid sinu äritegevus nõuab? Kas sul on need rahalised vahendid juba olemas? Või pead sa laenu võtma? Kas sa saad endale lubada mõningaid kulutusi? Või kui asjad ei lähe nii, nagu oodatud, kas osutub hind suuremaks, kui sa suudad maksta?

Sõbrad: Igapäevastes toimetustes esilekerkivate probleemide tõttu on paljud eraettevõtjad kaotanud äritegevuse tõttu oma sõbrad. Kuigi võib leida ka uusi sõpru, on pingeliste suhete tekkimine vägagi reaalne. Aga mida teha siis, kui need sõbrad on meie kristlikud vennad?

Hea südametunnistus: Tänapäeva maailmas on äritegevuse aluseks üldiselt halastamatu konkurents või puhtalt kasumi taotlemine. Ühes küsitluses, mis viidi läbi Euroopas, väitis üle 70 protsendi üliõpilastest, et eetikal on ärielus tagasihoidlik koht või puudub see hoopiski. Pole ime, et pettus, ebaausus ja kahtlane äritegevus on saanud üldlevinuks. Kas sina tunned kiusatust teha seda, mida teisedki?

Sinu suhted Jehoovaga: Igasugune äritoiming, mis on Jumala seaduste ja põhimõtetega vastuolus, kuigi see võib äris olla üldlevinud, rikub inimese suhted tema Loojaga. See võib temale maksma minna igavese elu väljavaate. Kas pole ilmselge, et see on lojaalsele kristlasele liiga kõrge hind, olgu materiaalne kasu milline tahes?

[Pildid lk 31]

Mis aitab ära hoida edaspidised arusaamatused? Kas aumeeste kokkulepe või kirjalik leping?