Suured ja väikesed valgussähvatused (esimene osa)
„Õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud!” — ÕPETUSSÕNAD 4:18.
1. Mispärast on tõde järk-järgult selgemaks saanud?
SEE, et vaimsed tõed on vastavalt tekstile Õpetussõnad 4:18 valgussähvatuste abil järk-järgult selgemaks saanud, on tõend Jumala tarkuse kohta. Eelmises artiklis me nägime, kuidas see tekst täitus apostlite ajal. Juhul kui suur hulk Pühakirja tõdesid oleks kõik ühekorraga selgeks saanud, oleks see pimestanud ning ka hämmingusse ajanud — otsekui tuldaks pimedast koopast ereda päikesevalguse kätte. Lisaks sellele tugevdab järk-järgult selginev tõde järjepidevalt kristlaste usku. Niimoodi muutub nende lootus üha säravamaks ja jalgrada järjest selgemaks.
„Ustav ja mõistlik ori”
2. Keda kasutas Jeesus enda ütluse kohaselt oma järelkäijatele vaimse valguse toomiseks, ning kellest see tooja koosneb?
2 Apostlite ajal pidas Jeesus Kristus sobivaks kasutada üleloomulikke meetodeid, et lasta oma järelkäijatele paista esimesi valgussähvatusi. Selle kohta on meil kaks näidet: nelipühapäev aastal 33 m.a.j. ning Korneeliuse usule pöördumine aastal 36 m.a.j. Hiljem on Kristus pidanud sobivaks kasutada inimesi, nagu ta ka ette ennustas: „Kes tegelikult on ustav ja mõistlik ori, kelle ta isand on pannud oma kojasulaste üle neile toitu andma õigel ajal? Õnnelik on see ori, keda ta isand tulles leiab nõnda tegevat! Tõesti ma ütlen teile, et Ta paneb tema üle kogu oma vara!” (Matteuse 24:45—47, NW) See ori ei saanud olla lihtsalt keegi üksikisik, sest ta pidi andma vaimset rooga alates nelipühist, mil pandi alus kristlikule kogudusele, kuni selle ajani, mil Isand Jeesus Kristus tuleb aru nõudma. Tõsiasjad näitavad, et selle ustava ja mõistliku orjaklassi moodustavad kõik nimetatud ajaperioodil maa peal elanud võitud kristlased kui rühm.
3. Kes arvati orjaklassi esimeste liikmete hulka?
3 Kes olid ühed esimesed ustava ja mõistliku orjaklassi liikmed? Üks neist oli apostel Peetrus, kes järgis Jeesuse käsku: „Sööda mu lambaid!” (Johannese 21:17) Orjaklassi esimesed liikmed olid veel Matteus, kes kirjutas enda nime kandva evangeeliumi, ning Paulus, Jakoobus ja Juudas, kes panid kirja inspireeritud kirjad. Ka apostel Johannes, kes kirjutas Ilmutusraamatu, evangeeliumi ja kirjad, mis kõik kannavad tema nime, oli ustava ja mõistliku orjaklassi liige. Need mehed tegid ülestähendusi kooskõlas Jeesuse käsuga.
4. Kes on „kojasulased”?
4 Kui kõigis maailma paigus elavad võitud, kes moodustavad ühe rühma, on orjaklassi liikmed, siis kes on need „kojasulased”? Need on needsamad võitud kristlased, vaadatuna teisest seisukohast — üksikisikutena. Tõepoolest, sõltuvalt sellest, kas nad jagavad välja vaimset rooga või siis saavad sellest osa, kuuluvad nad üksikisikutena kas „orja” hulka või siis on „kojasulased”. Selgituseks: tekstis 2. Peetruse 3:15, 16 viitab apostel Peetrus Pauluse kirjadele. Neid kirju lugedes oli Peetrus kojasulase rollis, kes toitus Pauluse kui orjaklassi esindaja poolt antud vaimsest roast.
5. a) Mis toimus seoses orjaga sajandite kestel pärast apostleid? b) Kuidas arenesid sündmused 19. sajandi teisel poolel?
5 Seda silmas pidades kirjutati raamatus God’s Kingdom of a Thousand Years Has Approached („Jumala Tuhandeaastane Kuningriik on juba lähedal”) järgmist: „Meil ei ole täpset ajaloolist pilti selle kohta, kuidas ’ustav ja mõistlik orjaklass’ on eksisteerinud ja tegutsenud sajandite kestel pärast seda, kui surid Isanda Jeesuse Kristuse apostlid. Ilmselt toitis iga ’orjaklassi’ põlvkond järgnevat. (2. Timoteosele 2:2) Kuid üheksateistkümnenda sajandi teisel poolel elas jumalakartlikke inimesi, kes armastasid Pühast Piiblist saadavat vaimset rooga ning kes ihkasid sellest toituda . . . Moodustati piibliuurimise klassid, . . . mis kasvasid jõudsalt Pühakirja põhitõdede mõistmises. Nende piibliuurijate hulgas oli siiraid ja omakasupüüdmatuid inimesi, kes soovisid innukalt teistelegi neid elutähtsaid vaimseid toiduannuseid jagada. Neil oli samasugune ustav vaim nagu ’orjal’, kes oli määratud andma ’kojasulastele’ vajalikku vaimset ’rooga õigel ajal’. Nad ilmutasid ’mõistlikkust’, saades aru, et käes on sobiv ja õige aeg, ning seda, milline on kõige parem viis rooga pakkuda. Nad tegid selle pakkumiseks pingutusi.” — Leheküljed 344—345.a
Esimesed valgussähvatused nüüdisajal
6. Milline silmapaistev tõsiasi tuleb esile seoses tõe järkjärgulise selginemisega?
6 Üheks eriti silmapaistvaks tõsiasjaks, mis tuleb esile seoses nendega, keda Jehoova selle järk-järgult kasvava vaimse valguse toomiseks kasutas, on see, et nad ei võtnud endale selle eest mingit au. Vahitorni Ühingu esimese presidendi Charles T. Russelli seisukoht oli, et Issand on heaks arvanud kasutada nende tagasihoidlikke võimeid. Seoses nende pilkenimedega, mida tema vaenlased kasutada tavatsesid, tegi vend Russell neile selgelt teatavaks, et ta pole kunagi kohanud ühtki „russellast” ning mitte midagi sellist nagu „russellism” ei ole olemas. Kõik au läks Jumalale.
7. Kuidas tõestasid vend Russell ja tema kaastöölised seda, et nad kuuluvad tõepoolest ustava ja mõistliku orja hulka?
7 Tulemuste järgi otsustades ei saa olla mingit kahtlust, et Jehoova püha vaim juhtis vend Russelli ja tema kaaslaste pingutusi. Nad tõestasid, et nad kuuluvad ustava ja mõistliku orja hulka. Kuigi paljud tolle aja vaimulikud väitsid end uskuvat, et Piibel on Jumala inspireeritud Sõna ning et Jeesus on Jumala Poeg, kiitsid nad heaks valed, babüloonlikud õpetused, nagu näiteks kolmainsus, inimhinge surematus ja igavene piinamine. Kooskõlas Jeesuse tõotusega tegi just püha vaim võimalikuks selle, et vend Russelli ja tema kaaslaste alandlike pingutuste tulemusena paistis tõde kirkamini kui kunagi varem. (Johannese 16:13) Need vaimuga võitud piibliuurijad tõestasid, et kuuluvad tõepoolest ustava ja mõistliku orjaklassi hulka, kes on volitatud andma Isanda kojasulastele vaimset rooga. Nende pingutused olid suureks abiks võitud kristlaste kogumisel.
8. Missuguseid peamisi tõsiasju mõistsid piibliuurijad selgelt seoses Jehoova, Piibli, Jeesuse Kristuse ja püha vaimuga?
8 On tõesti tähelepanuväärne näha, kui palju õnnistas Jehoova neid esimesi piibliuurijaid oma püha vaimu kaudu valgussähvatustega. Esiteks tõestasid nad kindlalt, et Looja on olemas ning et tal on ainulaadne nimi Jehoova. (Laul 83:19; Roomlastele 1:20) Nad nägid, et Jehooval on neli peamist omadust — jõud, õiglus, tarkus ja armastus. (1. Moosese 17:1; 5. Moosese 32:4; Roomlastele 11:33; 1. Johannese 4:8) Need võitud kristlased tõestasid kindlalt, et Piibel on Jumala inspireeritud Sõna ning tõde. (Johannese 17:17; 2. Timoteosele 3:16, 17) Lisaks sellele avaldasid nad seisukoha, et Jumala Poeg Jeesus Kristus loodi ning et ta andis oma elu lunaks kogu inimkonna eest. (Matteuse 20:28; Koloslastele 1:15) Mõisteti, et püha vaim ei ole mitte Kolmainsuse kolmas isik, vaid hoopiski Jumala tegutsev jõud. — Apostlite teod 2:17.
9. a) Millised Piiblis sisalduvad tõed seoses inimese olemuse ja tema tulevikulootusega olid piibliuurijatel selged? b) Milliseid teisi tõdesid mõistsid Jehoova sulased selgelt?
9 Piibliuurijad mõistsid selgelt, et inimesel pole surematut hinge, vaid et inimene ise on surelik hing. Nad said aru, et „patu palk on surm”, mitte igavene piin, sest sellist paika nagu tuline põrgu ei ole olemas. (Roomlastele 5:12; 6:23; 1. Moosese 2:7; Hesekiel 18:4) Peale selle mõistsid nad selgelt, et evolutsiooniteooria pole mitte ainuüksi Pühakirjaga vastuolus, vaid ka faktilise aluseta. (1. Moosese raamatu 1. ja 2. peatükk) Samuti mõistsid nad, et Piiblis räägitakse kahest tulevikulootusest — taevasest lootusest 144000-le Kristuse jälgedes käivale võitud kristlasele ning piiramatule arvule „teistest lammastest” koosnevale ’suurele rahvahulgale’ antud lootusest elada paradiislikul maal. (Ilmutuse 7:9; 14:1; Johannese 10:16) Need esimesed piibliuurijad mõistsid, et maakera jääb püsima igavesti ning see ei hävine tules, nagu paljud religioonid seda õpetasid. (Koguja 1:4; Luuka 23:43) Samuti said nad teada, et Kristuse tagasitulek on nähtamatu ning et siis mõistab ta kohut rahvaste üle ja rajab maapealse paradiisi. — Apostlite teod 10:42; Roomlastele 8:19—21; 1. Peetruse 3:18.
10. Milliseid tõdesid said piibliuurijad teada seoses ristimise, vaimulike ja ilmikute vahel vahetegemise ning Kristuse surma mälestusõhtuga?
10 Piibliuurijad said teada, et Pühakirjal põhinev ristimine ei ole mitte väikelastele vee pähe piserdamine, vaid kooskõlas Jeesuse käsuga tekstis Matteuse 28:19, 20 on see õpetatud usklike inimeste vee alla kastmine. Nad said aru, et pole mingit Pühakirjal põhinevat alust teha vahet vaimulike ja ilmikute vahel. (Matteuse 23:8—10) Hoopis vastupidi, kõik kristlased peavad olema hea sõnumi kuulutajad. (Apostlite teod 1:8) Piibliuurijad mõistsid, et Kristuse surma mälestusõhtut tuleb tähistada ainult kord aastas, 14. niisanil. Peale selle said nad aru, et lihavõttepühad on paganlik püha. Lisaks sellele olid need võitud niivõrd veendunud, et Jumal toetab nende tööd, nii et nad ei teinud iial korjandusi. (Matteuse 10:8) Nad mõistsid algusaegadest peale, et kristlased peavad elama kooskõlas Piibli põhimõtetega, mis hõlmab ka Jumala püha vaimu vilja arendamist. — Galaatlastele 5:22, 23.
Üha eredamad valgussähvatused
11. Milline valgus langes kristlastele antud ülesandele ning Jeesuse tähendamissõnale lammastest ja sikkudest?
11 Jehoova sulaseid on eriti 1919. aastast alates õnnistatud üha eredamate valgussähvatustega. Millist eredat valgussähvatust küll nähti 1922. aastal Cedar Pointi konvendil, kui Vahitorni Ühingu teine president Joseph F. Rutherford toonitas väga mõtet, et Jehoova sulaste peamine kohustus on „kuulutada, kuulutada, kuulutada Kuningat ja tema kuningriiki”! Juba järgmisel aastal langes ere valgus tähendamissõnale lammastest ja sikkudest. Mõisteti, et see prohvetiennustus täitub kättejõudnud Issanda päeval, mitte aga tulevikus Tuhandeaastase valitsuse kestel, nagu enne arvati. Tuhandeaastase valitsuse all pole Kristuse vennad haiged ega ole nad ka vangis. Liiatigi mõistab Tuhandeaastase valitsuse lõpus kohut Jehoova Jumal, mitte aga Jeesus Kristus. — Matteuse 25:31—46.
12. Mida näitas valgussähvatus Harmagedooni kohta?
12 Aastal 1926 aitas teine imepärane valgussähvatus mõista, et Harmagedooni sõda ei ole mingisugune sotsiaalne revolutsioon, nagu piibliuurijad olid kord arvanud. See on hoopiski sõda, kus Jehoova näitab oma väge niivõrd ilmselgelt, et kõik inimesed veenduvad selles, et tema on Jumal. — Ilmutuse 16:14—16; 19:17—21.
Jõulud — paganlik püha
13. a) Millist valgust heideti jõulude pühitsemisele? b) Mispärast ei peetud enam sünnipäevi? (Vaata ka allmärkust.)
13 Peagi pärast seda näitas valgussähvatus, et piibliuurijad ei peaks enam jõule pühitsema. Enne seda olid piibliuurijad kogu maailmas alati jõule pühitsenud ning Brooklyni keskuses oli see väga pidulik sündmus. Kuid siis mõisteti, et 25. detsembri pühitsemine on tegelikult paganlik komme, mille ärataganenud ristiusumaailm oli selleks sisse toonud, et oleks kergem paganaid usule pöörata. Peale selle jõuti selgusele, et Jeesus ei saanud sündida talvisel ajal, sest tema sünni ajal olid karjased väljal karjas — mida nad detsembrikuu lõpus öösiti kindlasti teinud poleks. (Luuka 2:8) Pühakiri näitab hoopiski, et Jeesus sündis 1. oktoobri paiku. Piibliuurijad mõistsid samuti, et need niinimetatud targad, kes külastasid Jeesust umbes kaks aastat pärast tema sündi, olid paganlikud maagid.b
Uus nimi
14. Mispärast ei olnud nimi piibliuurijad Jehoova rahvale kohane?
14 Aastal 1931 näitas ere tõesähvatus neile piibliuurijatele sobiliku Pühakirjal põhineva nime. Jehoova rahvas mõistis, et ta ei saa vastu võtta ühtegi nendest hüüdnimedest, mis teised piibliuurijatele olid pannud, näiteks nagu russellased, tuhandeaastase valitsuse koidiklased ja „põrgueitajad”.c Kuid nad hakkasid ka aru saama, et nimi, mis nad ise endale olid võtnud — rahvusvahelised piibliuurijad — ei ole neile kohane. Nad olid midagi enamat kui vaid piibliuurijad. Pealegi oli niivõrd palju teisi rühmitusi, kes uurisid ka Piiblit, kuid kellel polnud midagi ühist piibliuurijate rühmitusega.
15. Millise nime võtsid piibliuurijad endale aastal 1931, ning mispärast on see sobiv?
15 Kuidas said piibliuurijad endale uue nime? Vahitorn oli aastate kestel tõstnud esile Jehoova nime. Seepärast oli kõige sobivam, et piibliuurijad võtaksid omaks Jesaja 43:10 mainitud nime: „Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, minu sulane, kelle ma olen valinud, et te teaksite, usuksite minusse ja mõistaksite, et mina see olen: enne mind ei ole olnud ühtki jumalat ega tule ühtki pärast mind!”
Õigeksmõistmine ja ’suur rahvahulk’
16. Mispärast ei saanud taaskogumise prohvetiennustused käia Palestiinasse naasnud lihalike juutide kohta, kuid kelle kohta need käivad?
16 Vahitorni Ühingu 1932. aastal välja antud raamatu Vindication („Õigeksmõistmine”) teises köites näitas valgussähvatus, et Jesaja, Jeremija, Hesekieli ja teiste prohvetite kirjapandud taaskogumise prohvetiennustused ei käi (nagu kunagi arvati) lihalike juutide kohta, kes pöördusid Palestiinasse tagasi uskmatutena ja poliitilistel ajenditel. Need taaskogumise prohvetiennustused täitusid väiksemas ulatuses siis, kui juudid aastal 537 e.m.a. Babüloni vangipõlvest naasesid, ning suuremas ulatuses aastast 1919, mil algas vaimse Iisraeli vabastamine ja tema taaskogumine ning millele järgnes vaimse paradiisi õitseng, millest Jehoova tõelised sulased tänapäevalgi rõõmu tunnevad.
17., 18. a) Mis on Jehoova peamine eesmärk, nagu valgussähvatused aja jooksul näitasid? b) Mida näitas valgussähvatus 1935. aastal teksti Ilmutuse 7:9—17 kohta?
17 Aja möödudes näitasid valgussähvatused, et Jehoova peamine eesmärk pole mitte inimloodute päästmine, vaid tema suveräänsuse õigeksmõistmine. Mõisteti, et Piibli kõige olulisem teema pole mitte lunastus, vaid hoopiski Kuningriik, sest see mõistab õigeks Jehoova suveräänsuse. Milline valgussähvatus see küll oli! Pühendunud kristlased polnud enam esmajoones huvitatud sellest, et ise taevasse saada.
18 Aastal 1935 näitas ere valgussähvatus, et Ilmutuse 7:9—17 mainitud suur hulk rahvast ei ole teisejärguline taevane klass. Varem oldi arvamusel, et nendes salmides mainitud kristlased kuuluvad nende võitute hulka, kes polnud täielikult ustavad, ning seepärast seisavad nad aujärje ees, mitte aga ei istu troonil ega valitse kuningate ja preestritena koos Jeesuse Kristusega. Kuid tegelikult pole võimalik olla osaliselt ustav. Inimene kas on või ei ole ustav. Niisiis mõisteti, et see prohvetiennustus viitab lugematule hulgale kõikidest rahvastest koosnevale suurele rahvahulgale, keda praegu kogutakse ning kellel on lootus elada maa peal. Nemad on Matteuse 25:31—46 mainitud „lambad” ning Johannese 10:16 mainitud „teised lambad”.
Rist ei ole kristlik sümbol
19., 20. Miks ei saa rist olla tõelise kristluse sümbol?
19 Paljude aastate kestel tõstsid piibliuurijad risti esile kristluse sümbolina. Nad kandsid isegi risti ja krooni kujutisega rinnanõela. Vastavalt piiblitõlkele King James Version käskis Jeesus oma järelkäijatel võtta oma „rist” enese peale, ning paljud hakkasidki uskuma, et ta hukati ristil. (Matteuse 16:24; 27:32) Samuti oli see sümbol aastakümneid ajakirja Vahitorn kaanel.
20 Raamat Rikkus, mille Ühing andis välja 1936. aastal, tegi selgeks, et Jeesust Kristust ei hukatud mitte ristil, vaid püstisel tulbal ehk postil. Vastavalt ühele usaldatavale allikale on Piiblis sõnaga „rist” tõlgitud kreekakeelse sõna (stau·rosʹ) „peamine tähendus püstine teivas ehk post. [Seda] ei saa samastada kiriku poolt heaks kiidetud ristiga, mis kujutab kahte ristatud palki. . . . Viimane on pärit muistsest Kaldeast, kus seda kasutati jumal Tammuzi sümbolina”. Seda, millele Jeesus naelutati, ei tohiks kaugeltki mitte ebajumalaks pidada, vaid suhtuda sellesse jälestustundega.
21. Mida vaadeldakse järgmises artiklis?
21 Nii suurte kui ka võrdlemisi väikeste valgussähvatuste kohta on olemas veelgi näiteid. Nende käsitlust vaata palun järgnevast artiklist.
[Allmärkused]
a Väljaandja New Yorgi Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
b Aja möödudes saadi aru, et kui ei peaks pühitsema läbi aegade kõige olulisema tähtsusega sündi, siis ei peaks me pidama ühtegi sünnipäeva. Pealegi ei pidanud nii iisraellased kui ka algkristlased sünnipäevi. Piiblis räägitakse ainult kahest, vaarao ja Herodes Antipase sünnipäevast. Mõlemaid sünnipäevi tumestas hukkamine. Jehoova tunnistajad ei pea sünnipäevi sellepärast, et sünnipäeva pidamisel on paganlik algupära ning kalduvus ülistada seda, kelle sünnipäeva peetakse. — 1. Moosese 40:20—22; Markuse 6:21—28.
c Selle vea tegid mitmed ristiusumaailma religioossed rühmitused. Martin Lutheri vaenlased panid tema järelkäijatele hüüdnimeks luterlased, mille viimased ka hiljem omaks võtsid. Samuti kiitsid baptistid heaks selle hüüdnime, mille kõrvaltvaatajad neile seepärast olid andnud, et nad kuulutasid ristimist vee alla kastmise teel. Üsna samalaadselt võtsid ka metodistid omaks neile kõrvalseisja poolt pandud nime. Mis puutub sellesse, kuidas Sõprade Ühingu liikmeid hakati nimetama kveekeriteks, lausub The World Book Encyclopedia: „Sõna kveeker [tõlkes ’väriseja’] oli algselt mõeldud [George] Foxi [asutaja] solvamiseks, kes ütles Inglise kohtunikule, et see ’väriseks Issanda Sõna ees’. Kohtunik nimetas Foxi ’värisejaks’.”
Kas sa mäletad?
◻ Kes on „ustav ja mõistlik ori” ning kes on „kojasulased”?
◻ Mis olid mõned nüüdisaja esimesed valgussähvatused?
◻ Mispärast oli uus nimi Jehoova tunnistajad sobiv?
◻ Millised imepärased tõed said ilmsiks aastal 1935?
[Pilt lk 17]
C. T. Russell ja tema kaaslased kiirgasid vaimset valgust, kuid kogu au läks Jehoovale