Gileadi lõpetajad on „tõelised misjonärid”!
„KES on tegelikult misjonär?” Selline küsimus tõstatati umbes neljakümne aasta eest ühes ajaleheartiklis. Artikli kirjutaja väitis, et tõelised misjonärid on sotsiaalsete ja majanduslike uuenduste elluviijad. Kuid pühapäeval, 5. märtsil 1995 anti Jehoova tunnistajate Jersey City kokkutulekusaalis sellele küsimusele otsustavalt hoopis teistsugune vastus. Mis sündmus see oli? Vahitorni Gileadi Piiblikooli — kooli, mis on läkitanud misjonäre kõikjale maailma — 98. lennu lõpetamine!
Peale avalaulu ja palvet ütles Albert D. Schroeder juhtivast kogust soojad tervitussõnad kõigile 6430 kohalviibijale. Vend Schroeder selgitas oma sissejuhatavas sõnavõtus, miks Gileadi lõpetajad erinevad teistest, kes end samuti misjonärideks nimetavad. Ta ütles: „Gileadis on peamine õpik Piibel.” Gileadi lõpetajad pole saanud mitte sotsiaaltöötajate, vaid Jumala Sõna õpetajate väljaõppe. Seega on neil ainulaadne ettevalmistus, et hoolitseda inimeste vaimsete vajaduste eest võõramaistel põldudel.
Järgmised kõnelejad arutlesid mitmete teiste valdkondade üle, mis näitavad kindlalt, et Gileadi lõpetajad on „tõelised” misjonärid. Charles Molohan rääkis neile teemal „Jätkake misjonäridena hea vilja kandmist”. Viidates apostel Pauluse sõnadele Koloslastele 1:9, 10, tuletas vend Molohan lõpetajatele meelde, et need viimased viis kuud Gileadis on aidanud neil kasvada „Jumala täpses tundmises” (NW). See aitab neil tuua vilja esile kahel viisil: ilmutades Jumala vaimu vilja ning jagades teistele Piibli tõdesid.
Daniel Sydlik juhtivast kogust jätkas tasakaalustava teemaga „Ära kauple oma eluga”. Ta mainis Jeesuse küsimust: „Mis lunastushinda võib inimene anda oma hinge eest?” (Matteuse 16:26) Vend Sydlik märkis: „Inimesed on müünud oma hinge kergema ja mugavama elustiili eest.” Kuid need, kes elavad usus, ei saa katsumustega silmitsi seistes teha kompromissi. Jeesuse sõnad näitavad, et inimesel peab olema soov „anda” ehk tuua ohvreid, et võita oma hing ehk elu. Uusi misjonäre õhutati andma Jehoovale tema teenistuses olles endast kõik, parim, mis neil on!
Järgmisena rääkis teenistusosakonna komitee liige William Van de Wall teemal „Apostel Paulus on jäljendamisväärne eeskuju”. Vend Van de Wall selgitas: „Paulus oli esimesel sajandil misjonitöö tegijate esireas.” Siis tõi ta sobivalt esile neli valdkonda, milles apostel Paulus jättis tänapäeva misjonäridele hea eeskuju: 1) Pauluse ehtne hool ja armastus inimeste vastu, 2) tema teenistuse tõhusus, 3) tema tagasihoidlik keeldumine iseennast esile tõstmast, 4) tema kõhklematu usaldus Jehoova vastu.
„Lase end Jehooval seoses sulle määratud uue ülesandega läbi uurida” oli teema, mille üle arutles Lyman A. Swingle juhtivast kogust. Kasutades selle päeva teksti Laul 139:16, kinnitas vend Swingle, et uued misjonärid kohtavad oma ülesande juures probleeme ja et Jehoova teab nende lahendust. „Pöörduge tema poole,” õhutas ta, „rääkige temaga, kui teil on mingi probleem. Püüdke mõista, mis on tema tahe.”
Seejärel kõneles John E. Barr juhtivast kogust teemal „Teie usk kasvab vägevasti”. (2. Tessalooniklastele 1:3) Jeesus ütles Luuka 17:1: „Võimatu on, et pahandusi ei tuleks.” Mõningaid on pahandanud kaasmisjonäride isiksus. Kuid vend Barr julgustas misjonäre arendama endas usku, mida on vaja selleks, et andestada. Tõesti, just selle salmi kaastekstis palusid Jeesuse jüngrid: „Kasvata meie usku!” (Luuka 17:2—5) Misjonäride usu võivad panna proovile ka mitmesugused organisatsioonilised korraldused. „Kas meil on usku, et neid tunnustada,” küsis vend Barr, „või saavad neist mäesuurused takistused?”
Järgnevalt jagasid manitsusi kaks Gileadi õpetajat. Jack Redford soovitas tungivalt lõpetajatel säilitada positiivse hoiaku. Ta rääkis kogemuse ühest misjonärist, kes lahkus oma ülesande juurest, kuna kaasmisjonärid teda veidi nöökisid. Kuid Pühakiri hoiatab meid asjatu solvumise eest. (Koguja 7:9) „Olgu teil õige hoiak,” õhutas ta. „Andestage teid ümbritsevatele inimestele nende vead ja ebatäiuslikkus.”
Ulysses V. Glass, Gileadi registraator, küsis seejärel: „Kas olete valmis tulema toime ’aja ja ettenägematute juhtumitega’?” (Koguja 9:11, NW) „Me oleme sunnitud pidevalt oma eluviisi muutma,” märkis vend Glass, „ja nii mõnedki muudatused võivad olla üsna traumeerivad.” Mõned misjonärid on ootamatult pidanud silmitsi seisma halveneva tervise, haiguste ja pereprobleemidega, mistõttu mõned on sunnitud oma ülesande juurest lahkuma. „Ükskõik millised need ettenägematud juhtumid ka poleks,” ütles vend Glass, „me teame, et Jehoova on nendest teadlik ning kannab hoolt meie eest. Kui me paneme oma lootuse tema peale, siis tuleme kõigest võidukalt välja!”
Loeng pealkirjaga „Eraldatud misjoniteenistuseks” oli hommikuse loenguteseeria krooniks. Theodore Jaracz juhtivast kogust käsitles juba alguses tõstatatud küsimust, nimelt „Kes on tegelikult misjonär?”. Vastuseks arutles ta Apostlite tegude 13. ja 14. peatükki, kus räägitakse Pauluse ja Barnabase misjonitööst. On selge, et see töö ei keskendunud mitte sotsiaalprobleemide lahendamisele, vaid ’hea sõnumi kuulutamisele’. (Apostlite teod 13:32) Vend Jaracz küsis: „Kas pole just nõnda, et Paulus ja Barnabas näitasid, milline peaks olema tõeline misjonär?” Seejärel paluti misjonitöö veteranil Robert Tracyl Mehhikost jagada mõningaid südantsoojendavaid kogemusi evangeeliumikuulutajana.
Hommikune programm jõudis haripunkti sellega, et vend Schroeder jagas 48 lõpetajale välja diplomid. Kuulajaskond kuulas erutusega nende 21 maa nime, kuhu misjonärid olid määratud: Barbados, Benin, Boliivia, Costa Rica, Côte d’Ivoire, Ecuador, Eesti, Ekvatoriaal-Guinea, Guinea-Bissau, Honduras, Kesk-Aafrika Vabariik, Tuulealused saared, Läti, Mauritius, Mosambiik, Nicaragua, Paraguay, Peruu, Senegal, Taivan ja Venetsueela.
Pärast lõunavaheaega tuli kuulajaskond uuesti kokku ning nautis elavat Vahitorni-uurimist, mida juhatas Robert P. Johnson teenistusosakonnast. Küsimustele vastasid 98. lennu õpilased. Sellele järgnes meeldiv intervjuude sari, mida juhatasid Gileadi personali liikmed. Kuulajaskond sai suurt julgustust sellest, kui lõpetajad jagasid oma põllutöökogemusi ning väljendasid oma mõtteid välismaal teenimise kohta.
Kuus ja pool aastat on Gileadi kool asunud Vahitorni Ühingu hoonetes New Yorgis Wallkillis. Kuid aprillist 1995 viidi kool üle uude Vahitorni õppekeskusesse New Yorgis Patersonis. Mida arvab Beeteli pere Wallkillis sellest muudatusest? Selle lõpetamise ajal intervjueeriti mitmeid inimesi Wallkillist. Nende südantliigutavad sõnad andsid selgelt mõista, et Gileadi õpilased on neisse jätnud kustumatu jälje. On selge, et need teenistusvalmid mehed ja naised on tõelised misjonärid — alandlikud, ennastohverdavad, sügavalt huvitatud teiste aitamisest.
Lõpetamine hakkas läbi saama ning kõik kohalviibijad olid veendunud, et Gileadi kool jätkab edukalt seda, mida see on teinud juba üle 50 aasta — tõeliste misjonäride koolitamist!
[Kast lk 18]
Lennu andmed
Esindatud maid: 8
Maade arv, kuhu lõpetajad on määratud: 21
Õpilasi: 48
Keskmine vanus: 32,72
Keskmine tõesoleku aeg aastates: 15,48
Keskmine täisaegses teenistuses oldud aastate arv: 10,91
[Pilt lk 18]
Vahitorni Gileadi Piiblikooli 98. lend
Alltoodud loetelus on read nummerdatud eest tahapoole ja nimed on igas reas loetletud vasakult paremale.
1) A. Eszlinger; T. Mann; G. Rivera; M. Baruero; M. Vaz; K. Durga; H. Silweryx; D. Alvarado. 2) B. Toth; S. Segarra; R. Hart; I. Rooryck; P. Escobar; J. Ejstrup; L. Sligh; E. Rivera. 3) D. Archard; S. Snaith; P. Marciel; D. Koljonen; S. Waddell; L. Blackburn; M. Escobar; K. Archard. 4) M. Hart; S. Toth; J. Koljonen; H. Bergman; D. Mann; J. Blackburn; D. Park; F. Vaz. 5) S. Segarra; L. Sligh; L. Leslie; B. Bergman; W. Baruero; J. Alvarado; D. Leslie; D. Park. 6) K. Silweryx; R. Eszlinger; J. Waddell; K. Snaith; A. Durga; F. Rooryck; C. Ejstrup; D. Marciel.