Kas sulle meeldib kinkida?
KAS oled pannud tähele, et inimesed teevad kingitusi üsnagi mitmel ajendil? Kingitus võib olla armastuse, heldekäelisuse või tänulikkuse väljendus. Ent kas ei ole sa märganud, et kinkimise motiiviks võib olla ka inimese soov saada soosingu osaliseks? Ja kingitus võidakse teha lihtsalt kohusetundest või soovist saada midagi vastutasuks.
Kingitus võib olla pandud kena paelaga seotud pakendisse. Ent kas pole tõsi, et kauniks kingiks võib olla ka lillekimp, valmistatud roog või mõni lahke tegu? Tegelikult hinnataksegi sageli kõige enam just neid kingitusi, millega inimene pühendab teisele oma aega või energiat.
Kas sa taotled kellegi soosingut?
Selles, et inimene teeb kingituse kellelegi, kelle soosingut ta taotleb, ei ole midagi enneolematut. On maid, kus noormees, püüdes võita oma väljavalitu südant, toob talle lilli. Tark naine aga näeb sellest kingitusest kaugemale. Ta kaalub, kas noormehe kingi ajendiks oli armastus, mis teeb temast ka hea abikaasa. Kui selline kingitus peegeldab ka jumalakartlikku vaimu, võib see tuua nii kinkijale kui kingi saajale palju rõõmu.
Piibel räägib meile juhtumist, mil Naabali naine Abigail seadis kiiresti valmis heldekäelise kingituse Taaveti jaoks, kellele ta avaldas tunnustust kui Jumala poolt Iisraeli tulevaseks kuningaks valitud mehele. Ka Abigail taotles soosingut. Tema mees oli Taaveti põlglikult tagasi lükanud ja Taaveti meestega kärkinud. Umbes 400-mehelise relvastatud salga pealikuna oli Taavet otsustanud Naabali ja tema pere hävitada. Abigail astus vahele, saates Taavetile ja tema meestele kiiresti heldekäelise kingituse toiduainete näol. Ta ise saabus oma kingituse järel, vabandas alandlikult selle pärast, mida tema mees oli korda saatnud, ning vestles Taavetiga väga arukalt.
Tema eesmärk oli üllas ning tõi häid tulemusi. Taavet võttis tema kingituse vastu ning ütles talle: „Mine rahuga koju! Vaata, ma olen kuulnud su häält ja olen tõstnud üles su palge!” Kui Naabal hiljem suri, tegi Taavet Abigailile isegi abieluettepaneku, mille viimane rõõmuga vastu võttis. — 1. Saamueli 25:13—42.
Mõnikord aga võib soosingu taotlemine olla seotud erapoolikuse ilmutamisega või isegi õiguse väänamisega. Sellisel juhul on kingitus altkäemaks. Selle andja arvab sellest endale tulu tõusvat, kuid röövib endalt hoopis meelerahu. Alati on oht, et teised võivad sellest teada saada ja et ta võidakse vastutusele võtta. Isegi kui taotletud soosingut osutatakse, võib selle taotleja märgata, et talle on jäänud külge kahtlaste motiividega inimese maine. Peegeldades Jumala tarkust, hoiatab Piibel meid selliste kingituste tegemise eest. — 5. Moosese 16:19; Koguja 7:7.
Kas kingitus tuleb heast südamest?
Kahtlemata toob armastatud inimesele vabast tahtest kingituse tegemine palju enam rõõmu kui teiste pärast sundust tundes kinkimine.
Seoses materiaalset puudust kannatavatele kaaskristlastele hädaabi kogumisega näitas apostel Paulus, millised on jumalakartliku kinkimise head põhimõtted. Ta kirjutas: „Kui on head tahtmist anda, siis on see vastuvõetav sel määral kuidas jõud kannab, mitte üle jõu.” Ta lisas: „Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.” (2. Korintlastele 8:12; 9:7) Seega sõltub palju sinust endast. Kas sa arvestad oma rahaliste võimalustega, selle asemel et kinkimise kire tõttu võlgadesse sattuda? Kas su süda kutsub andma, selle asemel et tunda kohustust kinkida peamiselt ühiskondliku või kaubandusliku surve tõttu? Algkristlaste kohta, kes eeltoodud jumalakartlikke põhimõtteid rakendasid, kirjutas Paulus: ’Nad käisid meile kangesti peale anumisega võtta vastu see and ja lubada neid osa võtta pühade abistamisest.’ — 2. Korintlastele 8:4.
Kontrastina sellele teatas sõnumileht Royal Bank Letter (november/detsember 1994) jõulueelsete nädalate kohta: „Sellele perioodile võib vaadata kui ärihuvidest ülespuhutud kunstlikule erutusseisundile, millega õhutatakse tarbijaid ostma kaupu, mida nad muidu ei ostaks.” Kui kaupa ostetakse võlgu, võib vähimgi kinkide tegemisest saadud rahuldus arve tasumise tähtaja kätte jõudes kiiresti selle varju jääda.
Kas oled enam huvitatud sündmusest või armastuse osutamisest?
Kas sulle tundub, et teed kingitusi peamiselt mingite sündmuste puhul, mis näivad seda nõudvat? Kui see on nii, võid jääda ilma paljust rõõmust, mida spontaanne kinkimine võib tuua.
Paljudki inimesed ei ole rahul sellega, mida vaid teatud päevadel kingituste tegemine endaga kaasa toob. Üks kirjanikust ema tunnistas, et loodetavate kingituste saamise päeva lähenedes kasvas tema lastes ahnus. Ta möönis ka seda, et tema enda rõõmu ühe toreda kingituse üle rikkus lootus saada midagi muud. Arvukad teadaanded näitavad, et pühad, mille ajal pidutsemisele ja vastastikusele kingituste tegemisele suurt tähtsust omistatakse, on samaaegselt ka perioodid, mil esineb palju emotsionaalset rusutust ja alkoholi kuritarvitamist.
Olles pannud tähele, et kui pühade ajal pannakse põhirõhk kingituste tegemisele, võib see lastele mõnikord halvasti mõjuda, soovitab ajalehes The New York Times tsiteeritud psühholoogiaprofessor: „Püüdke vähendada pinget sellega, et teete kingitusi ka teistel päevadel.” Kas sel oleks sinu arvates hea mõju?
Tammy, 12-aastane tüdruk, kelle peres ei peeta jõule ega sünnipäevi, kirjutas: „On toredam saada kingitust siis, kui ma seda oodatagi ei oska.” Ta ütles, et vanemad teevad temale ja ta vennale kingitusi kogu aasta jooksul, mitte vaid kord või kaks aastas. Kuid üks asi on talle tähtsam kui need kingitused. Ta ütleb selle kohta: „Meie perekond elab väga õnnelikult.”
Raamat „Tugeva perekonna saladused” (Secrets of Strong Families) ütleb otse: „Enamik meist kulutab mitu korda aastas aega ja raha, valimaks armastatud inimestele sünnipäevadeks, tähtpäevadeks või pühadeks parimaid kingitusi. Kõigist kõige parem kingitus ei nõua üldse raha. Ja seda ei pea pakkimagi. Kui sa usud nagu enamik inimesi, et sinu elu on su kõige väärtuslikum omand, siis on tükike sinu elust hinnalisim kingitus, mida sa võid pakkuda. Me kingime seda hinnalist kingitust ajahulga näol, mida pühendame neile, keda armastame.”
Taolisi kingitusi võid sa teha ka neile, kes ei kuulu sinu perekonda. Kui kellelgi on midagi hädasti tarvis ja me selle temale spontaanselt kingime, võib see tuua erilist rahulolu. Jeesus Kristus kutsus meid üles ilmutama seesugust armastavat hoolt vaeste, jalutute ja pimedate vastu ning lisas seejärel: „Siis sa oled õnnis [„õnnelik”, NW], sest neil ei ole midagi sulle tasuda.” — Luuka 14:12—14.
Ameerika ajaleht Rockland Journal-News tõi hiljaaegu ühe taolise kinkimise näite. Kui ühe eaka ja pimeda naise maja kokku varises, ehitasid sõbrad talle uue maja. Mitmed kohalikud ärid tegid annetusi ning ettevõtmist toetas rahaliselt ka kohalik riigiamet. „Mis aga kõige tähtsam, umbes 150 inimest, kellest enamik käib Jehoova tunnistajate Haverstraw’ koguduses, pühendas maja ehitamiseks oma aega,” sõnas ajaleht.
Artikkel jätkas: „Ehitusplatsil olid materjalivirnad kõrvuti kaetud toidulaudadega. Kahe päevaga püstitasid töölised kolmekorruselise kahepereelamu. [—] Jehoova tunnistajad on tuntud oma oskuse poolest kiiresti ehitada. [—] Selline kiirus aga on kontrastiks nende missiooni kestvusele: lasta armastuse tegudel püsima jääda. Proua Blakely ei näe küll oma uut maja, kuid ta tunneb seda oma kätega ja teab, kui sügavalt see omakasupüüdmatu tegu tema südant liigutab.”
Aastaringne heldekäelisus
Kes on tõeliselt heldekäelised, ei jää ootama mõnd erilist päeva. Selliste inimeste elu ei keskendu vaid iseendale. Kui nad saavad midagi head, jagavad nad seda suurima heameelega ka teistega. See ei tähenda, et nad on kirglikud kinkijad. See ei tähenda, et nad teevad niivõrd palju kingitusi, et nende endi pere millestki ilma jääb. See ei tähenda, et nad teevad kingitusi, mõtlemata, kuidas see kingi saajat mõjutab. Ent nad on inimesed, kellel on kombeks ’anda’, nagu Jeesus oma jüngreid tegema õpetas. — Luuka 6:38.
Nad on teadlikud eakate, haigete või muul moel tuge vajavate sõprade ja ligimeste oludest. Nende „kingitus” võib seisneda poeskäigus või mõne majapidamistöö tegemises. See võib seisneda puude lõhkumises või lume kühveldamises. See võib olla taldrikutäis valmistehtud rooga või tunnike aega jutupuhumiseks ja millegi ühiseks lugemiseks. Nende oma elus võib olla küll palju toimetamist, kuid kunagi ei ole seda nii palju, et nad ei saaks abistada. Nad on oma kogemustest õppinud, et tõepoolest „õndsam on anda kui võtta”. — Apostlite teod 20:35.
Muidugi on suurim Kinkija meie Looja Jehoova Jumal. Tema „annab .. kõigile elu ja õhu ja kõik”. (Apostlite teod 17:25) Piibli vahendusel annab ta meile ka arusaamist oma eesmärgi kohta teha lõpp kurjusele, haigustele ja surmale ning muuta see maa paradiisiks. (Laul 37:10, 11; Ilmutuse 21:4, 5) Saades sellest teada, ei hoia tõeliselt heldekäelised inimesed seda sõnumit iseendale. Neile pakub suurimat rõõmu jagada seda teistelegi. Neil on tõeliselt jumalakartlik andmise vaim. Kas ka sina kasvatad endas sellist vaimu?
[Pildid lk 7]
On ülimalt hinnalisi kingitusi, mis ei nõua üldse raha