Kristuse seadus
’Ma olen Kristuse seaduses.’ (1. KORINTLASTELE 9:21, UT)
1., 2. a) Kuidas oleks võidud paljusid inimkonna vigu vältida? b) Mida ei õppinud ristiusu kirik judaismi ajaloost?
„RAHVAD ja valitsused ei ole ajaloost kunagi mitte midagi õppinud ega tegutsenud põhimõtete järgi, mida nad selle põhjal teada on saanud.” Nii ütles üks 19. sajandil elanud saksa filosoof. Tõesti, inimajaloo kulgu on nimetatud „rumaluse võidukäiguks”, mis kujutab endast hirmsate eksituste ning kriiside jada, millest paljusid oleks võidud vältida, kui inimkond oleks vaid soovinud õppida varasematest vigadest.
2 Sedasama tahtmatust õppida minevikus tehtud vigadest vaadeldakse ka käesolevas Jumala seaduse teemalises arutelus. Jehoova Jumal asendas Moosese seaduse veel parema seadusega — Kristuse seadusega. Kuid ristiusu kiriku juhid, kes väidavad, et nad õpetavad seda seadust ja elavad selle järgi, pole õppinud variseride kohutavatest vigadest. Sellepärast on ristiusumaailm väänanud ja kuritarvitanud Kristuse seadust samamoodi, nagu seda tegi judaism Moosese seadusega. Kuidas nii? Vaadelgem kõigepealt seda seadust ennast — mis see on, kelle kohta see käib ja kuidas, ning mis eristab seda Moosese seadusest. Seejärel me uurime, kuidas ristiusu kirik on seda kuritarvitanud. Õppigem sel viisil ajaloost ja tulgu see meile kasuks!
Uus leping
3. Millise tõotuse andis Jehoova uue lepingu kohta?
3 Kes peale Jehoova Jumala suudaks täiendada täiuslikku Seadust? Moosese seaduseleping oli täiuslik (Laul 19:8). Sellegipoolest Jehoova tõotas: „Vaata, päevad tulevad, .. mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu: mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende vanematega.” Kümme käsku — Moosese seaduse tuum — olid kirjutatud kivitahvlitele. Kuid uue lepingu kohta ütles Jehoova: „Ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse” (Jeremija 31:31—34).
4. a) Milline Iisrael on seotud uue lepinguga? b) Kes veel on Kristuse seaduse all lisaks vaimsetele iisraellastele?
4 Kellega pidi uus leping sõlmitama? Kindlasti mitte sõnasõnalise „Iisraeli sooga”, kes hülgas selle lepingu Vahemehe (Heebrealastele 9:15). Ei, see uus „Iisrael” pidi olema „Jumala Iisrael”, vaimne Iisraeli rahvas (Galaatlastele 6:16; Roomlastele 2:28, 29). Selle väikse, vaimuga võitud kristlaste grupiga pidi hiljem liituma kõigist rahvustest ’suur rahvahulk’, kes soovib samuti Jehoovat kummardada (Ilmutuse 7:9, 10; Sakarja 8:23). Kuigi „suure rahvahulga” liikmetega uut lepingut ei sõlmita, alluvad nemadki seadusele. (Võrdle 3. Moosese 24:22; 4. Moosese 15:15.) Nagu „üks kari”, kes allub „ühele karjasele”, on nad kõik „Kristuse seaduse” all (Johannese 10:16; 1. Korintlastele 9:21, UT). Paulus nimetas seda uut lepingut „paremaks lepinguks”. Miks? Ühest küljest sellepärast, et see põhineb täitunud tõotustel, mitte tulevaste asjade varjudel (Heebrealastele 8:6; 9:11—14).
5. Mis on uue lepingu eesmärk ja miks see edu saavutab?
5 Mis on selle lepingu eesmärk? Tuua olemasollu kuningate ja preestrite rahvas, kes oleks õnnistuseks kogu inimkonnale (2. Moosese 19:6; 1. Peetruse 2:9; Ilmutuse 5:10, NW). Moosese seaduseleping ei toonud kunagi olemasollu taolist rahvast selle tõotuse kõige täielikumas mõttes, sest Iisrael kui tervik hakkas vastu ja lasi oma võimaluse käest. (Võrdle Roomlastele 11:17—21.) Kuid uus leping saavutab kindlasti selle eesmärgi, kuna see on seotud täiesti teistsuguse seadusega. Mille poolest see teistsugune on?
Vabaduse seadus
6., 7. Kuidas pakub Kristuse seadus suuremat vabadust kui Moosese seadus?
6 Kristuse seadust on seostatud korduvalt vabadusega (Johannese 8:31, 32). Seda on nimetatud „vabaduse seaduseks” ja „täiuslikuks vabaduse seaduseks” (Jakoobuse 1:25; 2:12; UT). Muidugi on inimeste puhul igasugune vabadus suhteline. Kuid sellegipoolest pakub see seadus palju suuremat vabadust kui tema eelkäija Moosese seadus. Kuidas nii?
7 Üks asi on näiteks see, et mitte keegi ei sünni Kristuse seaduse alla. Mingit tähtsust pole sellistel teguritel nagu rass või sünnikoht. Tõelised kristlased langetavad vabatahtlikult oma südames otsuse võtta enda peale sellele seadusele kuuletumise ike. Kui nad seda teevad, kogevad nad, et see on hea ike, kerge koorem (Matteuse 11:28—30). Pealegi oli Moosese seadus koostatud selliselt, et õpetada inimesele, et ta on patune ja vajab enda vabastamiseks hädasti lunastusohvrit (Galaatlastele 3:19). Kristuse seadus aga õpetab, et Messias on tulnud, maksnud oma eluga lunastushinna ning avanud meile tee vabadusse patu ja surma kohutava rõhumise alt! (Roomlastele 5:20, 21.) Et see meile kasuks võiks tulla, peame sellesse ohvrisse ’usku üles näitama’ (Johannese 3:16, NW).
8. Mis on seotud Kristuse seadusega, kuid miks ei ole selle järgi elamiseks vaja sadu õigusmäärusi pähe õppida?
8 ’Usu ülesnäitamine’ seisneb selles, et me elame Kristuse seaduse järgi. Sellega on seotud kõigile Kristuse käskudele kuuletumine. Kas see tähendab seda, et tuleb pähe õppida sadu seadusi ja määrusi? Ei. Kui Mooses, vana lepingu vahemees, pani kirja Seaduse, siis Jeesus, uue lepingu Vahemees, ei pannud ühtainustki seadust kunagi kirja. See seadus peegeldus hoopis tema elus. Oma täiusliku eluviisiga jättis ta eeskuju, mida kõik peaksid järgima (1. Peetruse 2:21). Võib-olla just sellepärast nimetatigi algkristlaste kummardamisviisi „Teeks” (Apostlite teod 9:2; 19:9, 23; 22:4; 24:22; UT). Neile oli Kristuse seaduse näidiseks Kristuse elu. Et Jeesust jäljendada, tuli täita tema seadust. Kuna nad väga armastasid teda, tähendas see seda, et nagu ennustatud, oli see seadus tõesti neile südamesse kirjutatud (Jeremija 31:33; 1. Peetruse 4:8). Inimene, kes kuuletub armastusest, ei tunne end kunagi rõhutuna — see on veel üks põhjus, miks Kristuse seadust võib nimetada „vabaduse seaduseks”.
9. Mis on Kristuse seaduse kogu olemus ja milline uus käsk on selles seaduses?
9 Kui Moosese seaduses oli armastus tähtsal kohal, siis kristliku seaduse puhul on see kogu selle olemus. Kristuse seaduses on seega uus käsk — kristlastel peab olema ennastohverdav armastus üksteise vastu. Nad peavad armastama samamoodi nagu Jeesus, kes andis vabatahtlikult elu oma sõprade eest (Johannese 13:34, 35; 15:13). Niisiis võib öelda, et Kristuse seadus on isegi ülevam teokraatia väljendus, kui seda oli Moosese seadus. Nagu selles ajakirjas on ka varem öeldud: „Teokraatia on Jumala valitsus; Jumal on armastus; seepärast on teokraatia armastuse valitsus.”
Jeesus ja variserid
10. Milline kontrast oli Jeesuse õpetuse ja variseride õpetuse vahel?
10 Seega pole midagi üllatavat, et Jeesus sattus vastuollu omaaegsete juudi usujuhtidega. „Täiuslik vabaduse seadus” oli kirjatundjate ja variseride mõtetest nii kaugel, kui miski üldse olla sai. Nad püüdsid inimesi omatehtud eeskirjadega kontrolli all hoida. Nende õpetus muutus rõhuvaks, süüdistavaks, negatiivseks. Neile täieliku vastandina oli Jeesuse õpetus ülimalt ülesehitav ja positiivne! Ta oli praktiline ning käsitles inimeste tõelisi vajadusi ja muresid. Ta õpetas lihtsalt ja ehtsa kaastundega, kasutades igapäevasest elust võetud näiteid ning toetudes Jumala Sõna autoriteedile. Sellepärast „rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest” (Matteuse 7:28). Tõesti, Jeesuse õpetus puudutas nende südant!
11. Kuidas näitas Jeesus, et Moosese seadust oleks tulnud rakendada mõistlikult ja halastavalt?
11 Selle asemel et Moosese seadusele eeskirju juurde lisada, näitas Jeesus, kuidas juudid oleksid pidanud seda seadust tegelikult täitma — mõistlikult ja halastavalt. Tuleta meelde näiteks seda juhtumit, kui tema poole pöördus naine, keda vaevas verevoolus. Kuna Moosese seaduse järgi sai ebapuhtaks igaüks, keda ta puudutas, ei oleks ta kindlasti tohtinud rahva sekka tulla! (3. Moosese 15:25—27.) Kuid ta tahtis nii väga terveks saada, et läks läbi rahvahulga ja puudutas Jeesuse pealisriideid. Verejooks lakkas momentaalselt. Kas Jeesus heitis talle ette Seaduse rikkumist? Ei, ta hoopis mõistis selle naise meeleheitlikku olukorda ja ilmutas Seaduse suurimat põhimõtet — armastust. Empaatiliselt ütles ta: „Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!” (Markuse 5:25—34).
Kas Kristuse seadus on liigselt salliv?
12. a) Miks ei peaks me arvama, et Kristus on liigselt salliv? b) Mis näitab, et kui tehakse palju seadusi, viib see paljude möödahiilimisvõimaluste leiutamiseni?
12 Kas me peaksime sellest siis järeldama, et kuna Kristuse seadus on „vabaduse seadus”, on see liigselt salliv, kuid variserid hoidsid inimeste käitumist kõigi oma suuliste pärimustega vähemalt rangetes piirides? Ei. Tänapäevased õigussüsteemid näitavad sageli, et mida rohkem on seadusi, seda rohkem võimalusi leiavad inimesed neist möödahiilimiseks.a Jeesuse päevil soodustas variseride reeglite rohkus seadustest möödahiilimist, vormitäiteks ilma armastuseta tegude tegemist ja ennast õiglaseks pidava välise külje arendamist, et varjata oma sisemist pahelisust (Matteuse 23:23, 24).
13. Miks paneb Kristuse seadus inimesed käituma paremini kui ükski kirjalike seaduste kogu?
13 Kuid vastandina sellele ei soosi Kristuse seadus taolisi hoiakuid. Kui seadust täidetakse armastusest Jehoova vastu ja seda tehes jäljendatakse Kristuse ennastohverdavat armastust teiste vastu, on tulemuseks palju kõrgemad käitumisnormid, kui võib saavutada formaalsete õigusnormide täitmisega. Armastus ei otsi möödahiilimisvõimalusi, see takistab meid tegemast isegi selliseid kahjulikke asju, mida seadused otseselt ei keela. (Vaata Matteuse 5:27, 28.) Seega ajendab Kristuse seadus meid tegutsema teiste heaks — osutama heldekäelisust, külalislahkust ja armastust viisil, milleks ei saa meid sundida ükski formaalne seadus (Apostlite teod 20:35; 2. Korintlastele 9:7; Heebrealastele 13:16).
14. Kuidas mõjutas Kristuse seaduse järgi elamine esimese sajandi kristlikku kogudust?
14 Sõltuvalt sellest, mil määral algkristliku koguduse liikmed elasid Kristuse seaduse järgi, oli nende hulgas südamlik, armastav õhkkond, mis oli suhteliselt vaba jäikadest, kohtumõistjalikest ja silmakirjalikest hoiakutest, mis valitsesid tolleaegsetes sünagoogides. Nende noorukeste koguduste liikmed tunnetasid kindlasti selgelt, et nad elavad „vabaduse seaduse” järgi!
15. Milliseid pingutusi hakkas Saatan tegema kohe kristliku koguduse algusaegadel, et seda ära rikkuda?
15 Kuid Saatan oli täis otsustavust rikkuda kristlik kogudust sisemiselt, nii nagu ta oli rikkunud ka Iisraeli rahva. Apostel Paulus hoiatas, et tulevad hundisarnased mehed, kes hakkavad ’kõnelema pööraseid asju’ ja rõhuma Jumala karja (Apostlite teod 20:29, 30). Ta pidi võitlema judaiseerijatega, kes püüdsid Kristuse seaduse suhtelise vabaduse vahetada orjuse vastu Moosese seaduse all, mis oli täitunud Kristuses (Matteuse 5:17; Apostlite teod 15:1; Roomlastele 10:4, UT). Pärast seda, kui suri viimane apostel, ei olnud enam midagi, mis oleks sellist ärataganemist takistanud. Seega hakkas vohama pahelisus (2. Tessalooniklastele 2:6, 7).
Ristiusk reostab Kristuse seaduse
16., 17. a) Millised pahelisuse vormid kujunesid ristiusu kirikus? b) Kuidas soosisid katoliku kiriku seadused moondunud suhtumist suguelusse?
16 Nii nagu judaismi puhul, omandas pahelisus ka ristiusu kirikus rohkem kui ühe vormi. Ka ristiusu kirik langes valeõpetuste ja lodeva moraali ohvriks. Ja sageli osutusid puhta kummardamise viimastelegi jäänustele hävitavaks just need pingutused, mida tehti selleks, et kaitsta karja välismõjutuste eest. Hulgaliselt kehtestati jäikasid ja Pühakirjaga vastuolulisi seadusi.
17 Katoliku kirik on olnud tähelepanuväärseim mahukate kirikuseaduse kogude koostaja. Need seadused olid eriti vildakad sugueluga seotud küsimustes. Raamatus „Seksuaalsus ja katoliiklus” („Sexuality and Catholicism”) öeldakse, et kirik võttis omaks kreeka stoitsistliku filosoofia, mis suhtus halvustavalt igasugustesse naudingutesse. Kirik hakkas õpetama, et igasugune seksuaalne nauding on patune, kaasa arvatud see, mida tuntakse normaalsetes abielusuhetes. (Vastanda Õpetussõnad 5:18, 19.) Väideti, et seks on vaid selleks, et lapsi saada, ja ei millekski muuks. Sellepärast mõistsid kiriku seadused hukka igasuguste rasestumisvastaste vahendite kasutamise kui väga ränga patu, mille eest tuli mõnikord palju aastaid kiriklikku karistust kanda. Lisaks sellele keelati preestritel abielluda, mille tõttu hakkasid levima väärad seksuaalsuhted, kaasa arvatud laste kuritarvitamine (1. Timoteosele 4:1—3).
18. Milliste tagajärgedeni viisid hulgalised kirikuseadused?
18 Sedamööda, kuidas kiriku seaduste hulk kasvas, hakati neid raamatutesse koguma. Need aga hakkasid Piiblit varjutama ja kõrvale tõrjuma. (Võrdle Matteuse 15:3, 9.) Nii nagu judaism, on ka katoliiklus suhtunud usaldamatusega ilmalikku kirjandusse ja pidanud suurt osa sellest ohtlikuks. See suhtumine läks peagi palju kaugemale Piibli mõistlikust sellekohasest hoiatusest (Koguja 12:12; Koloslastele 2:8). Hieronymus, neljandal sajandil m.a.j. elanud kirikukirjanik, hüüatas: „Oh, Issand, kui ma veel kunagi ilmalikke raamatuid hangin või loen, siis olen ma sinu ära salanud.” Mõne aja pärast kehtestas kirik raamatute üle tsensuuri — ja seda isegi nende puhul, mis käsitlesid ilmalikke asju. Seetõttu sai ka 17. sajandil elanud astronoom Galilei hukkamõistu osaliseks, kuna ta kirjutas, et maa tiirleb ümber päikese. Kuna kirik püüdis olla lõplik autoriteet kõigis asjades — isegi astronoomilistes küsimustes —, hakkas see aja möödudes õõnestama usku Piiblisse.
19. Kuidas soosisid kloostrid jäika autoritaarsust?
19 Eriti jõudsalt tehti kirikureegleid kloostrites, kuhu mungad ennast sellest maailmast eraldasid, et elada seal ennastsalgavat elu. Enamik katoliku kloostreid järgis „Püha Benedictuse korda”. Abt (väljend, mis on tuletatud arameakeelsest sõnast „isa” kohta) valitses absoluutse autoriteediga. (Võrdle Matteuse 23:9.) Kui mõni munk sai oma vanematelt kingituse, otsustas abt, kas selle saab endale too munk või keegi teine. Lisaks labase kõne hukkamõistmisele keelas üks eeskiri ära igasuguse lobisemise ja kõik naljad, öeldes: „Selliseid asju ei räägi mitte ükski jünger.”
20. Mis näitab, et ka protestandid rakendasid vilunult Pühakirjaga vastuolulist autoritaarsust?
20 Protestandid, kes üritasid katoliiklaste mittepiiblilisi liialdusi reformida, õppisid varsti sama vilunult tegema autoritaarseid reegleid, millele Kristuse seadus ei anna vähimatki alust. Näiteks hakati Johann Calvinit nimetama „reformeeritud kiriku seadusandjaks”. Ta valitses Genfis, kehtestades hulgaliselt rangeid reegleid, mida panid maksma „Vanemad”, kelle „ametiks” oli Calvini sõnul „kontrollida kõigi inimeste elu”. (Vastanda 2. Korintlastele 1:24.) Kirik kontrollis võõrastemaju ja määras kindlaks, millistel teemadel on lubatud vestelda. Karme karistusi määrati selliste üleastumiste eest nagu näiteks kergemeelsete laulude laulmine või tantsimine.b
Õppetunde ristiusu kiriku vigadest
21. Milliste tagajärgedeni on see lõpptulemusena viinud, et ristiusul on kalduvus minna „üle selle, mis on kirjutatud”?
21 Kas kõigist neist reeglitest ja seadustest on olnud kasu ristiusu kaitsmisel kõlbelise laostumise eest? Täiesti vastupidi! Tänapäeval on ristiusk lõhenenud sadadeks igasugusteks sektideks, äärmiselt rangetest kuni kõikesallivateni. Nad kõik on kas ühel või teisel viisil läinud „üle selle, mis on kirjutatud”, lastes inimlikul mõtteviisil oma karja juhtida ja Jumala seadustesse sekkuda (1. Korintlastele 4:6).
22. Miks ei ole ristiusu laostumine teinud lõppu Kristuse seadusele?
22 Kuid sellegipoolest ei põhjusta Kristuse seadusele katastroofilist lõppu see, mida sellega on tehtud. Jehoova Jumal ei lase tühistel inimestel mitte kunagi oma jumalikku seadust ära hävitada. Kristlik seadus avaldab tänapäeval suurt mõju tõelistele kristlastele, kellel on suur eesõigus selle järgi elada. Kuid olles nüüd uurinud, mida on Jumala seadusega teinud judaism ja ristiusk, võib meil tekkida küsimus: „Kuidas me saame elada Kristuse seaduse järgi, hoidudes samal ajal reostamast Jumala Sõna inimlike arutluste ja reeglitega, mis kahandavad Jumala seaduse vaimu? Millist tasakaalukat suhtumist peaks Kristuse seadus meisse tänapäeval sisendama?” Järgmine artikkel vastab neile küsimustele.
[Allmärkused]
a Tänapäevasele judaismi vormile on aluse pannud peamiselt variserid, ja seega pole midagi imestada, et judaism otsib siiani võimalusi, kuidas hiilida mööda oma paljudest juurdelisatud hingamispäevapiirangutest. Näiteks, kui keegi külastab hingamispäeval ortodokssete juutide haiglat, võib ta märgata, et lift peatub automaatselt igal korrusel, et sõitjad ei peaks lifti nuppu vajutades patust „tööd” tegema. Mõned ortodokssed arstid kirjutavad retsepte sellise tindiga, mis mõne päeva möödudes haihtub. Miks? Mišna ütleb, et kirjutamine on „töö”, kuid täpsustab, et „kirjutamine” on see, mis jätab püsiva jälje.
b Servet, kes vaidlustas mõningad Calvini teoloogilised vaated, põletati ketserina tuleriidal.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Milles seisneb Kristuse seaduse kogu olemus?
◻ Mille poolest erines Jeesuse õpetamisviis variseride omast?
◻ Kuidas kasutas Saatan jäika reeglite tegemise vaimu ristiusu kõlbeliseks laostamiseks?
◻ Millised on mõningad positiivsed tulemused, mida annab Kristuse seaduse järgi elamine?
[Pilt lk 16]
Jeesus rakendas Moosese seadust mõistlikult ja halastavalt