Kõik peavad Jumalale aru andma
„Meil igaühel [tuleb] anda aru iseenesest Jumalale.” (ROOMLASTELE 14:12)
1. Millised piirid olid Aadama ja Eeva vabadusel?
JEHOOVA JUMAL lõi meie esivanemad Aadama ja Eeva vaba tahtega isikutena. Kuigi nad olid inglitest alamad, võisid nad intelligentsete olenditena arukaid otsuseid langetada (Laul 8:5, 6, NW). Kuid see Jumala antud vabadus ei andnud inimestele veel iseotsustamise õigust. Neil tuli oma Loojale aru anda, ja see vastutus on kõigil nende järeltulijatel.
2. Kellega hakkab Jehoova varsti arveid õiendama ja miks?
2 Nüüd, kus me oleme lähenemas selle kurja asjadesüsteemi lõpule, hakkab Jehoova maa peal arveid õiendama. (Võrdle Roomlastele 9:28, NW.) Varsti peavad jumalakartmatud inimesed Jehoova Jumalale aru andma selle pärast, et nad on raisanud maavarasid, hävitanud inimelusid, ja eriti just selle eest, et nad on tema sulaseid taga kiusanud (Ilmutuse 6:10; 11:18).
3. Milliseid küsimusi me hakkame vaatlema?
3 Nüüd, kus me seisame silmitsi sellise kainestava asjakäiguga, tuleb meile kasuks mõtisklemine selle üle, kui õiglaselt on Jehoova oma looduid minevikus kohelnud. Kuidas saab Pühakiri meid aidata, et me igaüks võiksime oma Loojale aru anda tegudest, mis talle on meelepärased? Millised näited võivad meid aidata ja milliste järgimisest me peaksime hoiduma?
Inglitel tuleb aru anda
4. Kuidas me teame, et inglitel tuleb oma tegude eest Jumalale aru anda?
4 Ka Jehoova loodud taevased inglid peavad talle aru andma täpselt samamoodi nagu meie. Enne Noa päevade veeuputust materialiseerusid mõned sõnakuulmatud inglid selleks, et naistega seksuaalsuhetes olla. Kuigi vaba tahtega isikutena võisid need vaimolendid sellise otsuse teha, tuli neil Jumalale selle eest aru anda. Kui sõnakuulmatud inglid vaimumaailma tagasi pöördusid, ei lubanud Jehoova neil saada tagasi nende endist positsiooni. Jünger Juuda räägib meile, et nad on ’pandud kinni igaveste ahelatega pilkase pimeduse alla suure päeva kohtuks’ (Juuda 6).
5. Milline langemine on saanud osaks Saatanale ja tema deemonitele ning kuidas klaaritakse nende vastuhakuga seotud arved?
5 Nende sõnakuulmatute inglite ehk deemonite valitseja on Kurat-Saatan (Matteuse 12:24—26). See kuri ingel hakkas vastu oma Loojale ja seadis Jehoova suveräänsuse õiguspärasuse kahtluse alla. Saatan meelitas meie esivanemad patustama, mille tagajärjel nad lõpuks surid (1. Moosese 3:1—7, 17—19). Kuigi Jehoova lubas Saatanal pärast seda mõnda aega taevases õukonnas ringi liikuda, ennustas Piibli Ilmutusraamat, et Jumala määratud ajal pidi see kuri olend maa lähedusse heidetama. Tõendid näitavad, et see sündmus leidis aset varsti pärast seda, kui Jeesus Kristus sai Kuningriigi väe aastal 1914. Kõige viimaks lähevad Kurat ja tema deemonid igavesse hävingusse. Kui suveräänsuse vaidlusküsimus lõpuks lahendatakse, saavad õiglaselt klaaritud ka vastuhakuga seotud arved (Iiob 1:6—12; 2:1—7; Ilmutuse 12:7—9; 20:10).
Jumala Pojal tuleb aru anda
6. Kuidas suhtub Jeesus sellesse, et tal tuleb oma Isale aru anda?
6 Millise hea eeskuju on küll andnud Jumala Poeg Jeesus Kristus! Aadamaga võrdväärse täiusliku inimesena tundis Jeesus heameelt Jumala tahte täitmisest. Ta oli rõõmus ka selle üle, et tal tuleb aru anda seoses sellega, kuidas ta Jehoova seadust täidab. Tema kohta ennustas laulukirjutaja tabavalt: „Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu käsuõpetus on mu sisemuses!” (Laul 40:9; Heebrealastele 10:6—9).
7. Miks sai Jeesus oma surma eelõhtul palvetades öelda sõnad, mis on kirjas Johannese 17:4, 5?
7 Vaatamata vihasele vastupanule, mida Jeesus koges, täitis ta Jumala tahet ja jäi laitmatuks kuni surmani piinapostil. Sellega ta maksis lunastushinna, et osta inimkond vabaks Aadama patu surmatoovatest tagajärgedest (Matteuse 20:28). Sellepärast võis ta oma surma eelõhtul kindlameelselt palvetada: „Mina olen sind austanud maa peal; ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled andnud mulle teha. Ja nüüd austa mind sina, Isa, enese juures selle auga, mis mul oli sinu juures enne maailma olemasolu” (Johannese 17:4, 5). Jeesus sai öelda need sõnad oma taevasele Isale sellepärast, et ta läbis edukalt vastutuse kandmise katse ja oli Jumalale meelepärane.
8. a) Kuidas näitas Paulus, et me peame iseendast Jehoova Jumalale aru andma? b) Mis aitab meil Jumala heakskiitu leida?
8 Erinevalt täiuslikust inimesest Jeesusest Kristusest oleme meie ebatäiuslikud. Kuid sellegipoolest tuleb meil Jumalale aru anda. Apostel Paulus ütles: „Miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina teine, miks sa paned oma venda halvaks? Meid kõiki ju seatakse Jumala kohtujärje ette. Sest on kirjutatud: ’Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, minu ees peab nõtkuma iga põlv ja iga keel peab tunnistama Jumalat!’ Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale” (Roomlastele 14:10—12). Et me võiksime seda teha ja Jumala heakskiidu pälvida, on ta armastavalt andnud meile nii südametunnistuse kui ka oma inspireeritud Sõna Piibli, et need juhiksid meid, kui me midagi ütleme või teeme (Roomlastele 2:14, 15; 2. Timoteosele 3:16, 17). Kui me Jehoova vaimsed korraldused täielikult ära kasutame ja järgime Piibli poolt õpetatud südametunnistust, aitab see meil Jumala heakskiitu leida (Matteuse 24:45—47). Jehoova püha vaim ehk tegev jõud on veel üks jõu ja juhatuse allikas. Kui me tegutseme kooskõlas vaimu juhtimisega ja Piibli poolt õpetatud südametunnistuse juhatusel, siis me näitame, et me ei ole ’hoolimatud Jumala vastu’, kellele me peame kõigi oma tegude eest aru andma (1. Tessalooniklastele 4:3—8, UT; 1. Peetruse 3:16, 21).
Rahvastel tuleb aru anda
9. Kes olid edomlased ja mis nendega juhtus selle tõttu, kuidas nad iisraellasi kohtlesid?
9 Ka rahvad peavad Jehoovale aru andma (Jeremija 25:12—14; Sefanja 3:6, 7, NW). Mõtle muistsele Edomi kuningriigile, mis asus Surnumerest lõuna pool ja Akaba lahest põhja pool. Edomlased olid iisraellastega lähedases suguluses semiidi rahvas. Kuigi edomlaste esiisa oli Aabrahami pojapoeg Eesav, ei lubanud nad iisraellastel mööda „kuningateed” läbi Edomi minna, kui viimased olid teel Tõotatud maale (4. Moosese 20:14—21). Sajandite jooksul kasvas edomlaste pahatahtlikkus iisraellaste vastu halastamatuks vihkamiseks. Lõpuks pidid edomlased andma aru sellest, et nad õhutasid babüloonlasi hävitama Jeruusalemma aastal 607 e.m.a. (Laul 137:7). Kuuendal sajandil e.m.a. vallutasid Babüloonia väed kuningas Nabunaidi juhtimisel Edomi ja see jäi tühjaks, nagu Jehoova oli öelnud (Jeremija 49:20; Obadja 9—11).
10. Kuidas käitusid moabiidid iisraellastega ja kuidas Jumal Moabiga arved õiendas?
10 Paremini ei läinud ka Moabil. Moabi kuningriik oli Edomist põhja pool ja Surnumerest ida pool. Enne kui iisraellased Tõotatud maale jõudsid, ei osutanud moabiidid neile külalislahkust ning varustasid neid leiva ja veega ilmselt vaid rahalise kasu pärast (5. Moosese 23:4, 5). Moabi kuningas Baalak palkas prohvet Bileami, et see Iisraeli ära neaks, ja moabi naisi kasutati selleks, et need Iisraeli mehi ebamoraalsusele ja ebajumalakummardamisele ahvatleksid (4. Moosese 22:2—8; 25:1—9). Kuid Jehoovale ei jäänud märkamata see, et Moab vihkas Iisraeli. Nagu ennustatud, laastati Moab babüloonlaste käe läbi (Jeremija 9:24, 25; Sefanja 2:8—11). Jah, Jumal õiendas Moabiga arved.
11. Milliste linnade sarnaseks muutusid Moab ja Ammon ning mida näitavad Piibli prohvetiennustused praeguse kurja asjadesüsteemi kohta?
11 Mitte üksnes Moab, vaid ka Ammon pidi Jumalale aru andma. Jehoova oli ennustanud: „Moab [saab] Soodoma ja ammonlased Gomorra sarnaseks, kureherne kasvukohaks, soolalaukaks, ja igavesti laastatuks” (Sefanja 2:9). Moabi ja Ammoni maa laastati just nii, nagu Jumal oli hävitanud Soodoma ja Gomorra linna. Londoni geoloogiaühingu sõnul väidavad uurijad, et nad on Surnumere idakalda lähedalt leidnud üles hävitatud Soodoma ja Gomorra asukoha. Igasugused usaldusväärsed tõendid, mis seoses sellega veel päevavalgele tulla võivad, ainult kinnitavad Piibli prohvetiennustusi, mis näitavad, et Jehoova Jumal hakkab aru nõudma ka praeguselt kurjalt asjadesüsteemilt (2. Peetruse 3:6—12).
12. Kuigi iisraellased pidid Jumalale oma pattudest aru andma, mida oli juutide jäänuse kohta siiski ennustatud?
12 Kuigi Jehoova soosis Iisraeli väga, pidid ka iisraellased Jumalale oma pattude eest aru andma. Kui Jeesus Kristus tuli iisraellaste juurde, siis enamik neist hülgas ta. Vaid jäänus ilmutas usku ja järgis teda. Paulus kasutas mõningaid prohvetiennustusi seoses selle juutide jäänusega, kui ta kirjutas: „Jesaja hüüab Iisraeli kohta: ’Kuigi Iisraeli laste arv oleks otsekui mereliiv, pääseb sellest ainult jääk; sest lõplikult ja kiiresti teostab Issand oma sõna [’hakkab Jehoova arveid õiendama’, NW] maa peal!’ Ja nõnda nagu Jesaja on ette öelnud: ’Kui mitte vägede Issand ei oleks meile jätnud seemet, oleksime olnud nagu Soodom ja saanud Gomorra sarnaseks!’ ” (Roomlastele 9:27—29; Jesaja 1:9; 10:22, 23). Apostel tõi näiteks 7000 Eelija ajal elanud meest, kes ei olnud Baali ette kummardanud, ja ütles seejärel: „Samuti on ka siis praegusel ajal jääk üle jäänud armuvalikut mööda” (Roomlastele 11:5). See jäänus koosnes inimestest, kellest igaühel tuli Jumalale aru anda.
Näiteid üksikisikutest, kellel tuli aru anda
13. Mis juhtus Kainiga siis, kui Jumal nõudis talt aru tema venna Aabeli mõrvamise pärast?
13 Piiblis on kirjas palju juhtumeid, mis näitavad, et üksikisikutel tuleb Jehoova Jumala ees aru anda. Võtame näiteks Aadama esmasündinud poja Kaini. Nii tema kui ka ta vend Aabel tõid mõlemad Jehoovale ohvri. Aabeli ohver oli Jumalale meelepärane, kuid Kaini oma mitte. Kui Jumal Kainilt Aabeli halastamatu mõrvamise pärast aru nõudis, ütles see hoolimatult: „Kas ma olen oma venna hoidja?” Selle patu eest aeti Kain „Noodimaale [„Pagulusemaale”, NW], hommiku pool Eedenit”. Seoses oma kuriteoga ei ilmutanud ta vähimatki siirast kahetsust, vaid kurvastas üksnes oma ärateenitud karistuse üle (Moosese 4:3—16).
14. Kuidas ilmnes ülempreester Eeli ja tema poegade näitest, et igaühel tuleb oma tegudest Jumalale aru anda?
14 Et igaühel tuleb iseendast Jumalale aru anda, seda näitab ka Iisraeli ülempreestri Eeli juhtum. Tema pojad Hofni ja Piinehas teenisid preestriametis, kuid nad „olid süüdi inimeste ebaõiglases kohtlemises ja lugupidamatuses Jumala vastu ning nad ei hoidunud eemale mitte ühestki kurjast teost”, ütleb ajaloolane Josephus. Need „kõlvatud” mehed ei tunnustanud Jehoovat, käitusid pühadustteotavalt ja olid süüdi äärmises ebamoraalsuses (1. Saamueli 1:3; 2:12—17, 22—25). Kuna Eeli oli nende isa ja Iisraeli ülempreester, oli ta kohustatud neid distsiplineerima, kuid tema vaid noomis neid leebelt. Eeli ’austas oma poegi rohkem kui Jehoovat’ (1. Saamueli 2:29). Eeli kojale sai osaks õiglane karistus. Mõlemad pojad surid oma isaga samal päeval ja nende preestrisugu katkes täielikult. Sellega said arved õiendatud (1. Saamueli 3:13, 14; 4:11, 17, 18).
15. Miks sai kuningas Sauli poeg Joonatan tasu?
15 Kuid täiesti teistsuguseks näiteks on kuningas Sauli poeg Joonatan. Varsti pärast seda, kui Taavet tappis Koljati, „oli Joonatani hing nagu ühte köidetud Taaveti hingega” ja nad tegid sõpruslepingu (1. Saamueli 18:1, 3). Arvatavasti mõistis Joonatan, et Jumala vaim oli Saulist lahkunud, kuid tema enda innukus seoses õige kummardamisega ei olnud kahanenud (1. Saamueli 16:14). Joonatani hindamine Taavetile Jumala poolt antud autoriteedi vastu ei kahanenud mitte kunagi. Joonatan mõistis, et tal tuleb Jumalale aru anda ja Jehoova tasus talle tema auväärse teguviisi eest, hoolitsedes selle eest, et tema suguvõsa jätkus mitmeid põlvkondi (1. Ajaraamat 8:33—40).
Kristliku koguduse liikmetel tuleb aru anda
16. Kes oli Tiitus ja miks võib öelda, et oma tegudest aru andes osutus ta Jumalale meelepäraseks?
16 Kristlikud Kreeka Kirjad räägivad heakskiitvalt paljudest meestest ja naistest, kes oma tegudest aru andes osutusid Jumalale meelepäraseks. Näiteks üks neist oli kreeklasest kristlane Tiitus. Arvatakse, et ta sai kristlaseks ajal, mil Paulus sooritas esimese misjonireisi Küprosele. Kuna võib arvata, et Küprose juudid ja proselüüdid olid meie ajaarvamise 33. aasta nelipühade ajal Jeruusalemmas, võis kristlus juba natukese aja pärast sellele saarele jõuda (Apostlite teod 11:19). Kuid sellegipoolest osutus Tiitus üheks Pauluse ustavaks kaastööliseks. Ta reisis koos Pauluse ja Barnabasega Jeruusalemma aastal 49 m.a.j., mil lahendati oluline vaidlusküsimus seoses ümberlõikamisega. Tõsiasi, et Tiitus oli ümberlõikamata, lisas kaalu Pauluse väitele, et kristlusse pöördunud ei pea täitma Moosese seadust (Galaatlastele 2:1—3). Pühakiri kinnitab, et Tiitus osales teenistuses hästi, ja Paulus saatis talle koguni Jumala inspireeritud kirja (2. Korintlastele 7:6; Tiitusele 1:1—4). Ilmselt elas Tiitus kuni oma maise teekonna lõpuni nii, et tegudest aru andes osutus ta Jumalale meelepäraseks.
17. Millest oli Timoteosel anda aru ja kuidas võib tema eeskuju meid mõjutada?
17 Ka Timoteos oli üks innukas inimene, kes Jehoova Jumalale aru andes osutus talle meelepäraseks. Kuigi Timoteose tervis polnud kõige parem, ilmutas ta „silmakirjatsematut usku” ja ’töötas ühes Paulusega evangeeliumi kasuks’. Seega võis apostel Filipis elavatele kaaskristlastele öelda: „Mul pole kedagi muud nii üksmeelset minuga [nagu Timoteos], kes nõnda tõsiselt hoolitseks teie eest” (2. Timoteosele 1:5; Filiplastele 2:20, 22; 1. Timoteosele 5:23). Hoolimata inimlikest nõrkustest ja muudest katsumustest, võib ka meil olla silmakirjatsematu usk ning me võime Jumalale aru andes talle meelepäraseks osutuda.
18. Kes oli Lüüdia ja millist vaimu ta ilmutas?
18 Lüüdia oli jumalakartlik naine, kes Jumalale aru andes osutus ilmselt talle meelepäraseks. Tema ja ta pere olid esimeste hulgas, kes Euroopas kristluse vastu võtsid tänu Pauluse tegevusele Filipis umbes aastal 50 m.a.j. Tüatiira linna põliselanikuna oli Lüüdia arvatavasti juudi proselüüt, kuid Filipis oli ehk vähe juute ja sünagoogi polnud seal nähtavasti üldse. Paulus rääkis tema ja teiste jumalakartlike naistega siis, kui nad olid kokku tulnud ühe jõe äärde. Selle tulemusena sai Lüüdia kristlaseks ning käis Paulusele ja ta kaaslastele peale, et nad peatuksid tema juures (Apostlite teod 16:12—15). Selline külalislahkus, mida Lüüdia ilmutas, on siiani tõelisi kristlasi iseloomustavaks tunnuseks.
19. Milliste heategude pärast osutus Dorkas Jumalale aru andes talle meelepäraseks?
19 Dorkas (ehk „Hirv”) oli veel üks naine, kes Jehoova Jumalale aru andes talle meelepäraseks osutus. Kui ta suri, läks Peetrus Joppesse seal elavate jüngrite palve peale. Kaks meest, kes Peetrust kohanud olid, „viisid .. ta ülemisse tuppa, ja kõik lesknaised astusid tema ümber, nutsid ja näitasid kuubi ja riideid, mis Hirv nende juures olles oli teinud”. Dorkas äratati jälle ellu. Kuid kas teda tuleks mäletada vaid tema suuremeelse vaimu pärast? Ei. Ta oli „jünger” ja kindlasti osales ta ka teiste inimeste jüngriteks tegemise töös. Kristlikud naised on ka tänapäeval ’rikkad häist tegudest ja armastusandidest’. Ka neil on hea meel osaleda aktiivselt Kuningriigi hea sõnumi kuulutamises ja inimeste jüngriteks tegemises (Apostlite teod 9:36—42; Matteuse 24:14; 28:19, 20).
20. Milliseid küsimusi me võime endale esitada?
20 Piibel näitab selgelt, et nii rahvad kui ka üksikisikud peavad Suveräänsele Issandale Jehoovale aru andma (Sefanja 1:7). Kui me oleme Jumalale pühendunud, võime endalt küsida: „Kuidas suhtun mina neisse eesõigustesse ja kohustustesse, mis Jumal mulle on andnud? Mille kohta on minul Jehoova Jumalale ja Jeesusele Kristusele aru anda?”
Kuidas sa vastad?
◻ Kuidas sa tõestaksid, et inglitel ja Jumala Pojal tuleb Jehoovale aru anda?
◻ Milliseid näiteid on Piiblis selle kohta, et Jumal nõuab aru rahvastelt?
◻ Mida ütleb Piibel selle kohta, et üksikisikutel tuleb Jumalale aru anda?
◻ Kes on mõned Piiblis mainitud inimesed, kes Jehoova Jumalale aru andes osutusid talle meelepäraseks?
[Pilt lk 10]
Oma taevasele Isale aru andes osutus Jeesus Kristus talle meelepäraseks
[Pilt lk 15]
Nagu Dorkas, nii osutuvad kristlikud naised ka tänapäeval Jehoova Jumalale aru andes talle meelepäraseks
[Pildi allikaviide lk 13]
Aabeli surm/The Doré Bible Illustrations/Dover Publications, Inc.