Kas sa oled valmis Jehoova päevaks?

„Ligidal on Jehoova suur päev, see on ligidal ja ruttab väga!” (SEFANJA 1:14)

 1. Kuidas kirjeldab Pühakiri Jehoova päeva?

JEHOOVA „päev, suur ja kardetav” tabab varsti seda kurja asjadesüsteemi. Pühakiri ütleb Jehoova päeva kirjeldades, et see on lahingu, pimeduse, viha, häda, ahastuse, sõjahüüu ja hävingu päev. Kuid sel ajal on ka ellujääjaid, sest „igaüks, kes appi hüüab Jehoova nime, pääseb” (Joel 3:3—5; Aamos 5:18—20). Jah, siis hävitab Jumal enda vaenlased ja päästab oma rahva.

 2. Miks me peaksime tajuma pakilisustunnet seoses Jehoova päevaga?

² Jumala prohvetid seostasid Jehoova päeva pakilisustundega. Näiteks kirjutas Sefanja: „Ligidal on Jehoova suur päev, see on ligidal ja ruttab väga!” (Sefanja 1:14). Tänapäeval on olukord veelgi pakilisem, sest Jumala kohtuotsuste Ülemtäideviija, Kuningas Jeesus Kristus, on valmis oma ’mõõka vööle panema ning astuma sõjavankrisse tõe, õiguse ning alandlikkuse eest’ (Laul 45:4, 5). Kas sina oled selleks päevaks valmis?

Neil olid suured ootused

 3. Millised olid mõningate Tessaloonika kristlaste ootused ja millisel kahel põhjusel olid need ekslikud?

³ Paljudel on olnud Jehoova päeva suhtes ootusi, mis ei läinud täide. Mõned Tessaloonika algkristlasedki ütlesid, et ’Jehoova päev on käes!’ (2. Tessalooniklastele 2:2, UM). Kuid on kaks peamist põhjust, miks see siis veel ligi ei saanud olla. Neist ühele viidates oli apostel Paulus öelnud: „Kui nad ütlevad: „Nüüd on rahu ja julgeolek!”, tabab neid äkiline hukatus” (1. Tessalooniklastele 5:1—6). Praegusel „lõpuajal” ootame meiegi nende sõnade täitumist (Taaniel 12:4). Tessalooniklastel puudus veel ka teine tõend selle kohta, et Jehoova suur päev on ligi jõudnud, sest Paulus ütles neile: „See päev ei tule mitte enne, kui on tulnud ärataganemine” (2. Tessalooniklastele 2:3). Kui Paulus kirjutas need sõnad (umbes aastal 51 m.a.j.), ei olnud tõelisest kristlusest ärataganemine veel täielikult välja kujunenud. Tänapäeval me näeme seda täielikult lokkamas ristiusu kirikus. Kuigi Tessaloonika ustavatel võitutel oli ootusi, mis ei täitunud, siiski need, kes jätkasid truult Jumala teenimist kuni surmani, said lõpuks kätte oma taevase tasu (Ilmutuse 2:10). Ka meie saame oma tasu, kui jääme Jehoova päeva oodates ustavaks.

 4. a) Millega ühendab Jehoova päeva 2. Tessalooniklastele 2:1, 2? b) Milliseid vaateid oli nn. kirikuisadel Kristuse taastulemise ja sellega seotud asjade kohta?

⁴ Piibel ühendab „Jehoova suure päeva” „meie Issanda Jeesuse Kristuse juuresolekuga” (2. Tessalooniklastele 2:1, 2, UM). Niinimetatud kirikuisadel oli igasuguseid arvamusi Kristuse taastulemise, tema juuresoleku ja tuhandeaastase valitsuse kohta (Ilmutuse 20:4). Teisel sajandil m.a.j. ootas Papias Hierapolisest, et Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal muutub maa hämmastavalt viljarikkaks. Justinus Märter rääkis korduvalt Jeesuse juuresolekust ja ootas, et taastatav Jeruusalemm saab Kristuse Kuningriigi asukohaks. Ireneus Lyonist õpetas, et pärast Rooma impeeriumi hävitamist ilmub Jeesus nähtaval kujul, seob kinni Saatana ja hakkab maises Jeruusalemmas valitsema.

 5. Mida on mõningad õpetlased öelnud Kristuse „teise tulemise” ja tema tuhandeaastase valitsuse kohta?

⁵ Ajaloolane Philip Schaff märkis, et „kõige rabavam” enne Nikaia kirikukogu aastal 325 m.a.j. oli „usk tuhat aastat kestvasse Kristuse nähtavasse aulisse valitsusse maa peal koos ülestõusnud pühadega, enne kui algab üldine ülestõusmine ja kohtumõistmine”. Sõnaraamat, mille on välja andnud James Hastings, väidab: „Tertullianus, Ireneus ja Hippolytus ootavad ikka veel peatselt saabuvat [Jeesuse Kristuse] tulemist; kuid Aleksandria patriarhidega jõuame juba uude mõttemaailma. [—] Kui Augustinus samastas tuhandeaastase rahuriigi võitleva Kiriku perioodiga, lükkus „teine tulemine” edasi kaugesse tulevikku.” („A Dictionary of the Bible”.)

Jehoova päev ja Jeesuse juuresolek

 6. Miks me ei peaks järeldama, et Jehoova päev on kaugel?

⁶ Väärarusaamad on põhjustanud pettumusi, kuid ärgem meie arvakem, et Jehoova päev on kaugel. Jeesuse nähtamatu juuresolek, millega Pühakiri seda seostab, on juba alanud. „Vahitorn” ja teised Jehoova tunnistajate väljaanded on sageli esitanud piiblilisi tõendeid selle kohta, et Kristuse juuresolek algas aastal 1914.a Mida siis ütles Jeesus oma juuresoleku kohta?

 7. a) Millised on mõningad Jeesuse juuresoleku ja asjadesüsteemi lõpetuse tundemärgi erijooned? b) Kuidas me võime pääseda?

⁷ Jeesuse juuresolek sai kõneaineks natuke aega enne tema surma. Tema apostlid Peetrus, Jakoobus, Johannes ja Andreas, kes kuulsid, kui ta Jeruusalemma templile hävingut ennustas, küsisid pärast seda: „Millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise [„juuresoleku”, UM] ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” (Matteuse 24:1—3; Markuse 13:3, 4). Neile vastates kuulutas Jeesus ette sõdasid, näljahädasid, maavärisemisi ning muid tema juuresoleku ja asjadesüsteemi lõpetuse „tunnuse” erijooni. Ta ütles ka: „Kes otsani vastu peab, see pääseb!” (Matteuse 24:13). Me pääseme, kui peame ustavalt vastu kas oma praeguse elu või selle kurja süsteemi lõpuni.

 8. Mis pidi lõpule viidama enne juudisüsteemi lõppu ja mida tehakse selles suhtes tänapäeval?

⁸ Enne kui saabub lõpp, täitub üks Jeesuse juuresoleku eriti tähelepanuväärne tunnusjoon. Selle kohta ütles ta: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14, meie kursiiv). Enne kui roomlased hävitasid Jeruusalemma ja lõppes juudi asjadesüsteem aastal 70 m.a.j., võis Paulus öelda, et head sõnumit „on kuulutatud kõigele loodule taeva all” (Koloslastele 1:23). Tänapäeval teevad Jehoova tunnistajad hoopis ulatuslikumat kuulutustööd „kogu maailmas”. Mõne viimase aasta jooksul on Jumal avanud võimaluse anda suurepärast tunnistust Ida-Euroopas. Jehoova organisatsioon, kellel on kogu maailmas trükikodasid ja muid rajatisi, on valmis oma tegevust laiendama ja tegutsema isegi „puutumata territooriumil” (Roomlastele 15:22, 23, UM). Kas sunnib ka sinu süda tegema oma parimat, et anda tunnistust enne, kui saabub lõpp? Kui see nii on, võib Jumal sulle jõudu anda, et sa eelolevas töös tulemusrikkalt osaleda suudaksid (Filiplastele 4:13; 2. Timoteosele 4:17).

 9. Millise mõtte esitas Jeesus, nagu see on kirjas Matteuse 24:36?

⁹ Ennustatud kuningriigi-kuulutustöö ja muud Jeesuse juuresoleku tunnusjooned täituvad just praegu. Järelikult on selle kurja asjadesüsteemi lõpp lähedal. Tõsi küll, Jeesus ütles: „Sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi” (Matteuse 24:4—14, 36). Kuid Jeesuse prohvetiennustus võib aidata meil „selleks päevaks ja tunniks” valmis olla.

Nemad olid valmis

10. Kuidas me teame, et on võimalik vaimselt ärkvel püsida?

¹⁰ Et Jehoova suurel päeval ellu jääda, tuleb meil vaimselt ärkvel püsida ja kindlalt õige kummardamisviisi eest seista (1. Korintlastele 16:13). Me teame, et sel viisil on võimalik vastu pidada, sest üks jumalakartlik pere tegi seda ja jäi ellu veeuputuses, mis hävitas kurjad inimesed aastal 2370 e.m.a. Kui Jeesus võrdles toda ajajärku oma juuresolekuga, ütles ta: „Nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine [„juuresolek”, UM]. Sest nõnda nagu inimesed olid neil päevil enne veeuputust: sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega saanud aru [„pööranud tähelepanu”, UM], enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära; nõnda on ka Inimese Poja tulemine [„juuresolek”, UM]” (Matteuse 24:37—39).

11. Millise tee valis Noa, hoolimata tema päevil valitsenud vägivallast?

¹¹ Nagu meie, nii elas ka Noa oma perega vägivaldses maailmas. Sõnakuulmatutest inglitest „Jumala pojad” materialiseerusid ja võtsid endile naisi, kellega nad sigitasid nurjatuid nefile — jõhkardeid, kes muutsid maailma kahtlemata veelgi vägivaldsemaks (1. Moosese 6:1, 2, 4; 1. Peetruse 3:19, 20). Kuid „Noa kõndis ühes Jumalaga” ja uskus. Ta osutus „täiesti vagaks oma rahvapõlve seas” — temaaegse kurja sugupõlve seas (1. Moosese 6:9—11). Kui meiegi palvemeelselt Jumalale toetume, suudame teha sedasama praeguses vägivaldses ja kurjas maailmas, oodates Jehoova päeva.

12. a) Millist tööd tegi Noa lisaks laeva ehitamisele? b) Kuidas reageerisid inimesed Noa kuulutustööle ja milliseid tagajärgi see neile tõi?

¹² Noa on tuntud selle poolest, et ta ehitas laeva elu säilitamiseks veeuputuse ajal. Ta oli ka „õigusekuulutaja”, kuid tema kaasaegsed „ei pööranud tähelepanu” sõnumile, mille Jumal talle andnud oli. Nad sõid ja jõid, abiellusid, kasvatasid lapsi ja elasid tavalist elu, kuni veeuputus nad kõik minema pühkis (2. Peetruse 2:5; 1. Moosese 6:14). Nad ei tahtnud kuuldagi õiglasest kõnest ja käitumisest, nagu ka nüüdisaegne kuri sugupõlv suleb oma kõrvad sellele, mida Jehoova tunnistajad räägivad „pöördumisest Jumala poole”, usust Kristusesse, õiglusest ja „tulevasest kohtust” (Apostlite teod 20:20, 21; 24:24, 25). Pole teada ülestähendusi selle kohta, kui palju elas maa peal inimesi sel ajal, kui Noa kuulutas Jumala sõnumit. Kuid üks asi on kindel — nimelt see, et aastal 2370 e.m.a. vähenes maa elanike arv kohutavalt! Veeuputus tegi lõpu kurjadele ning sellest pääsesid vaid need, kes olid valmis selleks Jumala teoks — Noa ja tema seitse perekonnaliiget (1. Moosese 7:19—23; 2. Peetruse 3:5, 6).

13. Millist kohtuotsust uskus Noa täielikult ja kuidas tegutses ta kooskõlas sellega?

¹³ Jumal ei andnud Noale veeuputuse täpset päeva ja tundi mitte aastaid ette teada. Aga kui Noa oli 480-aastane, teatas Jehoova oma otsuse: „Minu vaim ei pea igavesti jääma inimesse, sest ta on ikkagi ainult liha. Olgu ta elupäevi sada kakskümmend aastat!” (1. Moosese 6:3). Noa uskus täielikult seda jumalikku kohtuotsust. Pärast 500-aastaseks saamist „sündisid Noale Seem, Haam ja Jaafet”, kuid neil päevil valitsenud kombe kohaselt kulus veel 50 kuni 60 aastat, enne kui tema pojad abiellusid. Kui Noal kästi veeuputusest pääsemiseks laev ehitada, aitasid teda selles töös ilmselt tema pojad ja nende naised. Tõenäoliselt kulus Noal laeva ehitamisele, kui ta samal ajal ka „õigusekuulutajana” teenis, enne veeuputust vähemalt 40 kuni 50 aastat (1. Moosese 5:32; 6:13—22). Kõigi nende aastate jooksul tegutses tema ja ta pere usus. Ilmutagem meiegi usku, kui me kuulutame head sõnumit ja ootame Jehoova päeva (Heebrealastele 11:7).

14. Mida Jehoova Noale lõpuks ütles ja miks?

¹⁴ Kui laev hakkas valmis saama, võis Noa mõelda, et veeuputus on juba väga lähedal, kuigi ta ei teadnud täpselt, millal see toimub. Lõpuks ütles Jehoova talle siiski: „Juba seitsme päeva pärast ma lasen vihma sadada maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd” (1. Moosese 7:4). Sellest ajast piisas Noale ja tema perele täpselt, et koguda enne veeuputuse algust laeva igat liiki loomi ja minna sinna ka ise. Meil pole vaja teada praeguse süsteemi hävingu alguse päeva ega tundi; loomade päästmist ei ole usaldatud meile ja võimalikud ellujääjad inimeste hulgast on juba sisenemas sümboolsesse laeva — Jumala rahva vaimsesse paradiisi.

„Valvake”

15. a) Kuidas sa selgitaksid oma sõnadega seda, mida Jeesus ütles Matteuse 24:40—44? b) Millist mõju avaldab see, kui me ei tea täpset aega, millal Jeesus tuleb Jumala kättemaksu teoks tegema?

¹⁵ Seoses oma juuresolekuga selgitas Jeesus: „Siis on kaks põllul [tööl]: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha. Kaks naist on jahvatamas veskil [vilja]: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha. Siis valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb! Aga seda teadke, et kui peremees teaks, mil öövahi-ajal varas tuleb, küll ta siis valvaks ega laseks oma majasse sisse murda. Sellepärast olge teiegi valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arva!” (Matteuse 24:40—44; Luuka 17:34, 35). Kui me ei tea täpset aega, mil Jeesus tuleb Jumala kättemaksu teoks tegema, aitab see meil valvel püsida ja annab meile iga päev võimaluse tõendada, et me teenime Jehoovat omakasupüüdmatute motiividega.

16. Mis juhtub nendega, kes „jäetakse maha”, ja nendega, kes „võetakse vastu”?

¹⁶ Nende hulgas, kes „jäetakse maha” hävingusse koos kurjadega, on ka need, kes kunagi olid valgustatud, kuid keda omakasupüüdlik eluviis ära neelab. Olgem meie nende hulgas, kes „võetakse vastu”, kes on Jehoovale täielikult pühendunud ja tõeliselt tänulikud vaimsete andide eest, mis ta annab „ustava ja mõistliku sulase” kaudu (Matteuse 24:45—47). Teenigem Jumalat kuni lõpuni „armastusega puhtast südamest ja heast südametunnistusest ja silmakirjatsematust usust” (1. Timoteosele 1:5).

Olulised on pühad teod

17. a) Mida ennustati 2. Peetruse 3:10? b) Millised on mõningad teod, mida ergutatakse tegema tekstis 2. Peetruse 3:11?

¹⁷ Apostel Peetrus kirjutas: „Issanda [„Jehoova”, UM] päev tuleb otsekui varas öösel, mil taevad raginal hukkuvad ja maailma algained tules laostuvad ja ilmamaad ja kõiki seal tehtud töid ei leidu enam” (2. Peetruse 3:10). Sümboolsed taevad ja maa ei jää püsima Jumala tulises vihas. Sellepärast lisab Peetrus: „Kui see nüüd kõik nõnda laostub, missugused siis teie peate olema pühas elus ja jumalakartuses” (2. Peetruse 3:11). Pühade ja jumalakartlike tegude hulka kuulub korrapärane kristlikel koosolekutel käimine, teistele hea tegemine ja märkimisväärne osalemine hea sõnumi kuulutamises (Matteuse 24:14; Heebrealastele 10:24, 25; 13:16).

18. Mida me peaksime tegema, kui meis on kasvamas kiindumus maailma vastu?

¹⁸ „Püha elu ja jumalakartus” nõuavad, et me ’hoiaksime ennast maailmast reostamatuna’ (Jakoobuse 1:27). Aga mida teha siis, kui meis on kasvamas kiindumus selle maailma vastu? Võib-olla ahvatleb meid Jumala silmis ohtlikku olukorda see, kui otsime ebapuhast meelelahutust või kuulame muusikat ja laule, mis propageerivad selle maailma jumalakartmatut vaimu (2. Korintlastele 6:14—18). Kui see on nii, siis otsigem Jumalalt palves abi, et me ei peaks kaduma koos maailmaga, vaid võiksime heakskiidetuna seista Inimese Poja ees (Luuka 21:34—36; 1. Johannese 2:15—17). Kui me oleme end Jumalale pühendanud, tahame kindlasti teha oma parima, et ehitada üles ja säilitada temaga soojad suhted ning olla seega valmis Jehoova suureks ja kardetavaks päevaks.

19. Miks võivad Kuningriigi kuulutajate hulgad loota, et nad elavad üle praeguse kurja asjadesüsteemi lõpetuse?

¹⁹ Jumalakartlik Noa ja tema pere elasid üle veeuputuse, mis hävitas muistse maailma. Õiglased inimesed jäid ellu juudi asjadesüsteemi lõpus aastal 70 m.a.j. Näiteks apostel Johannes teenis ikka veel aktiivselt Jumalat umbes aastail 96—98 m.a.j., kui ta pani kirja Ilmutusraamatu, oma evangeeliumijutustuse ja kolm inspireeritud kirja. Tuhandetest inimestest, kes meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil õige usu vastu võtsid, elasid tõenäoliselt paljud üle juudisüsteemi lõpu (Apostlite teod 1:15; 2:41, 47; 4:4). Tänapäeval loodavad Kuningriigi kuulutajate hulgad elada üle praeguse kurja asjadesüsteemi lõpetuse.

20. Miks me peaksime innukad ’õigusekuulutajad’ olema?

²⁰ Olgem siis innukad ’õigusekuulutajad’, pidades meeles oma lootust pääseda ees olevasse uude maailma. Milline eesõigus on küll teenida Jumalat neil viimsetel päevadel! Ja milline rõõm on küll suunata inimesi nüüdisaegsesse „laeva”, Jumala rahva vaimsesse paradiisi! Jäägu ustavaks, vaimselt ärkvele ja püsigu valmis Jehoova suureks päevaks miljonid inimesed, kes viibivad selles „laevas” praegu! Aga mis aitab meil kõigil ärkvel püsida?

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Milliseid ootusi on mõningatel olnud Jehoova päeva ja Kristuse juuresoleku suhtes?

◻ Miks me võime öelda, et Noa ja tema pere olid veeuputuseks valmis?

◻ Mis juhtub nendega, kes ’valvavad’, ja nendega, kes seda ei tee?

◻ Miks on pühad teod olulised eriti nüüd, kui me läheneme Jehoova suurele päevale?