Ole julge, sest pääsemine läheneb
„Mina olen sinuga, ütleb Jehoova, ja päästan sind!” (JEREMIJA 1:19)
1., 2. Miks vajab inimpere päästet?
PÄÄSEMINE! Kui lohutav sõna see küll on! Pääsemine tähendab halvast, õnnetust olukorrast vabanemist. See hõlmab ka mõtet palju parematesse, õnnelikumatesse tingimustesse jõudmisest.
2 Kui hädasti inimpere praegusel ajal sellist päästet küll vajab! Kõikjal koormavad ja heidutavad inimesi rasked majanduslikud, ühiskondlikud, füüsilised, vaimsed ja emotsionaalsed probleemid. Valdav enamik pole rahul sellega, kuhu maailm suundub, ning nad on pettunud ja soovivad, et olukord muutuks paremaks (Jesaja 60:2; Matteuse 9:36).
„Kriitilised ajad, millega on raske toime tulla”
3., 4. Miks on praegu veelgi suurem vajadus pääste järele?
3 Kuna 20. sajandil on kogetud rohkem kannatusi kui ühegi eelmise jooksul, on praegu suurem vajadus pääste järele kui kunagi varem. Tänapäeval elab tublisti üle miljardi inimese täielikus vaesuses, ja see arv kasvab igal aastal umbes 25 miljoni võrra. Igal aastal sureb vaegtoitumise või muu vaesusega seonduva tõttu umbes 13 miljonit last — rohkem kui 35000 päevas! Ja miljonid vanemad inimesed surevad liiga vara mitmesugustesse haigustesse (Luuka 21:11; Ilmutuse 6:8).
4 Sõjad ja ühiskondlikud rahutused on põhjustanud kirjeldamatuid kannatusi. Raamat „Valitsuse põhjustatud surmajuhtumid” („Death by Government”) ütleb, et sõdades, etnilises ja usulises vaenutsemises ning valitsuste poolt omaenda kodanike kallal toime pandud massimõrvades on „sel sajandil tapetud üle 203 miljoni inimese”. Seal lisatakse: „Tapetute tegelik arv võib olla peaaegu 360 miljonit. Inimsugu oleks laastanud otsekui mingi nüüdisaegne must katk. Ja nii see tõesti ka on, kuid põhjuseks pole mitte pisikud, vaid võimukatk.” Kirjanik Richard Harwood märkis: „Möödunud sajandite sõjad olid tänapäevastega võrreldes vaid tänavakaklused.” (Matteuse 24:6, 7; Ilmutuse 6:4.)
5., 6. Mille tõttu on meie aeg niivõrd masendav?
5 Viimaste aastate masendava olukorra muudab veelgi raskemaks kohutavalt kasvav vägivaldne kuritegevus, ebamoraalsus ja perekondade lagunemine. Ühendriikide endine haridusminister William Bennett märkis, et 30 aastaga kasvas USA elanikkond 41 protsenti, kuid vägivaldne kuritegevus kasvas 560 protsenti, abieluvälised sünnid 400 protsenti, abielulahutused 300 protsenti ja teismeliste enesetappude suhtarv 200 protsenti. Princetoni ülikooli professor John DiIulio juunior hoiatas noorte „superkoletiste” kasvava hulga eest, kes „mõrvavad, tungivad kallale, vägistavad, röövivad, panevad toime murdvargusi ja tekitavad suurt ühiskondlikku korralagedust. Nad ei karda arreteerimise häbi, vangistuse vaeva ega südametunnistuse piinu”. Praegu on mõrvad sellel maal 15- kuni 19-aastaste noorte hulgas sageduselt teiseks surma põhjuseks. Ja alla nelja-aastasi lapsi sureb julma kohtlemise tõttu rohkem kui haigustesse.
6 Taoline kuritegevus ja vägivald ei piirdu vaid ühe riigiga. Enamik maid teatab sarnastest suundumustest. Oma panuse lisab sellele ka üha kasvav ebaseaduslike uimastite kasutamine, mis rikub miljoneid inimesi. Austraalia ajaleht „Sydney Morning Herald” ütles: „Rahvusvaheline uimastikaubandus on relvaäri järel saanud teiseks suurima kasumiga äriks maailmas.” Veel üheks teguriks on vägivald ja ebamoraalsus, millest televisioon on küllastunud. Paljudes maades on olukord selline, et ajaks, mil laps saab 18-aastaseks, on ta teleekraanil näinud kümneid tuhandeid vägivallategusid ja äraarvamatult palju ebamoraalsust. See avaldab kõlblusele märkimisväärselt laostavat mõju, kuna meie isiksust kujundab see, millega me pidevalt oma meelt toidame (Roomlastele 12:2; Efeslastele 5:3, 4).
7. Kuidas kuulutasid Piibli prohvetiennustused ette praeguseid halbu olukordi?
7 Piibli prohvetiennustused kuulutasid seda meie sajandi kohutavat asjadekäiku täpselt ette. Neis öeldi, et tulevad ülemaailmsed sõjad, epideemiad, toiduainete puudus ja kasvav seadusetus (Matteuse 24:7—12; Luuka 21:10, 11). Ja kui me vaatleme prohvetiennustust, mis on kirjas 2. Timoteosele 3:1—5 (UM), on tunne, nagu kuulaksime õhtust uudisteprogrammi. Seal nimetatakse meie ajajärku „viimseteks päevadeks” ja öeldakse, et inimesed on ’enesearmastajad, rahaarmastajad, sõnakuulmatud vanemaile, ebalojaalsed, ilma loomupärase kiindumuseta, enesevalitsemiseta, raevukad, uhkust täis, rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad’. Tänapäeval ongi maailm just selline. Nagu tunnistas William Bennett: „On liigagi palju märke selle kohta, et .. tsivilisatsioon on läinud roiskuma.” On öeldud koguni, et Esimese maailmasõjaga lõppes tsivilisatsioon.
8. Miks saatis Jumal Noa päevil veeuputuse ja kuidas on see meie päevadega seotud?
8 Praegu on olukord koguni halvem, kui see oli Noa päevil enne veeuputust, mil „vägivald täitis maad”. Tol ajal keeldus enamik inimesi oma halba eluviisi kahetsemast. Sellepärast ütles Jumal: „Maa on täis nende vägivalda, ja seepärast, vaata, ma hävitan nad.” Veeuputus tegi tollele vägivaldsele maailmale lõpu (1. Moosese 6:11, 13; 7:17—24).
Inimesed ei suuda päästa
9., 10. Miks ei peaks me lootma, et inimesed toovad pääste?
9 Kas võivad inimeste pingutused päästa meid nendest halbadest oludest? Jumala Sõna vastab: „Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!” „Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Laul 146:3; Jeremija 10:23). Tuhandete aastate pikkune ajalugu kinnitab neid tõdesid. Inimesed on katsetanud kõikmõeldavaid poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke süsteeme, kuid olukord aina halveneb. Kui lahendus oleks inimeste käes, peaks seda nüüd juba näha olema. Kuid selle asemel näitab reaalsus hoopis seda, et „inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha” (Koguja 8:9; Õpetussõnad 29:2; Jeremija 17:5, 6).
10 Aastaid tagasi ütles Ühendriikide endine riigikaitsenõunik Zbigniew Brzezinski: „Paratamatu järeldus, milleni jõutakse ükskõik millise globaalseid suundumusi käsitleva erapooletu analüüsi põhjal, on see, et ühiskondlik segadus, poliitilised rahutused, majanduskriisid ja rahvusvaheline hõõrumine muutub tõenäoliselt veelgi ulatuslikumaks.” Ta lisas: „Inimkonda ähvardab globaalne anarhia.” See maailma olukorra hinnang peab veelgi enam paika praegusajal. Kommenteerides seda kasvava vägivalla ajajärku, teatas Connecticutis New Haveni linna ajaleht „Register”: „Paistab, et olukord on juba liiga kaugele läinud, et suudaksime seda veel peatada.” Tõesti, selle maailma allakäiku enam peatada ei saa, sest praeguste „viimsete päevade” kohta käiv prohvetiennustus lisab: „Kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades teisi ja eksides” (2. Timoteosele 3:13).
11. Miks ei suudeta halvenevaid olukordi inimjõuga muuta?
11 Inimesed ei suuda neid suundumusi muuta, sest Saatan on „selle maailma jumal” (2. Korintlastele 4:4). Jah, „kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19; vaata ka Johannese 14:30). Piibel ütleb meie päevade kohta õigesti: „Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” (Ilmutuse 12:12). Saatan teab, et tema valitsus ja maailm hakkavad lõpule jõudma, ning sellepärast on ta otsekui „möirgaja lõukoer otsides, keda neelata” (1. Peetruse 5:8).
Pääsemine on lähedal — kuid kes pääsevad?
12. Kes võivad varsti pääseda?
12 Maa peal üha raskemaks muutuvad olukorrad on ilmselge tõend selle kohta, et tohutu muutus — suurejooneline pääsemine — on väga lähedal! Kes pääsevad? Varsti võivad pääseda need, kes panevad tähele hoiatusmärke ja kes vastavalt sellele ka tegutsevad. Tekst 1. Johannese 2:17 näitab, mida tuleb teha: „Maailm [Saatana asjadesüsteem] kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.” (Meie kursiiv.) (Vaata ka 2. Peetruse 3:10—13.)
13., 14. Kuidas rõhutas Jeesus vajadust valvata?
13 Jeesus ennustas, et praegusaegne paheline ühiskond pühitakse minema peagi saabuva häda ajal, „mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi” (Matteuse 24:21). Just sellepärast ta hoiataski: „Hoidke [„pange endid tähele”, UM], et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael! Sest ta tuleb kõikide peale, kes kogu maapinnal asuvad! Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb” (Luuka 21:34—36).
14 Need, kes ’panevad tähele’ ja ’valvavad’, uurivad järele, mis on Jumala tahe, ning täidavad seda (Õpetussõnad 2:1—5; Roomlastele 12:2). Need on inimesed, keda ’arvatakse väärt põgenema’ hävingust, mis Saatana süsteemi peagi tabab. Ja nad võivad täiesti kindlad olla, et nad päästetakse (Laul 34:16; Õpetussõnad 10:28—30).
Peamine Päästja
15., 16. Kes on peamine Päästja ja miks me kindlad oleme, et tema kohtuotsused on õiglased?
15 Et Jumala sulased pääseda võiksid, tuleb kõrvaldada Saatan ja kogu tema ülemaailmne asjadesüsteem. Selleks on vaja inimestest kaugelt võimsamat päästeallikat. See allikas on Jehoova Jumal, Ülim Suverään, aukartustäratava universumi kõikvõimas Looja. Tema on peamine Päästja: „Mina, mina olen Jehoova, ei ole muud päästjat kui mina!” (Jesaja 43:11; Õpetussõnad 18:10).
16 Jehooval on ülim jõud, tarkus, õiglus ja armastus (Laul 147:5; Õpetussõnad 2:6; Jesaja 61:8; 1. Johannese 4:8). Kui ta siis oma kohtuotsused täide viib, võime kindlad olla, et tema teod on õiglased. Aabraham küsis: „Kas kõige maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?” (1. Moosese 18:24—33). Paulus hüüatas: „Kas Jumal teeb ülekohut? Mitte sugugi!” (Roomlastele 9:14). Johannes kirjutas: „Tõesti, Issand Jumal, sa Kõigeväeline, tõelised ja õiged on sinu kohtuotsused!” (Ilmutuse 16:7).
17. Kuidas on Jehoova sulased tema tõotuste vastu minevikus usaldust ilmutanud?
17 Kui Jehoova tõotab päästa, siis ta kahtlemata ka teeb seda. Joosua ütles: „Ainustki sõna ei langenud tühja kõigist neist häist sõnadest, mis Jehoova oli rääkinud” (Joosua 21:45). Saalomon lausus: „Ainustki sõna ei ole langenud tühja kõigist ta häist sõnadest, mis ta .. on rääkinud!” (1. Kuningate 8:56). Apostel Paulus märkis, et Aabraham „ei mõtelnud uskmatuses kaksipidi, .. olles täiesti julge selles, et Jumal on vägev tegema, mis ta on tõotanud”. Ka Saara „pidas ustavaks teda, kes tõotuse oli andnud” (Roomlastele 4:20, 21; Heebrealastele 11:11).
18. Miks võivad Jehoova sulased tänapäeval kindlad olla, et ta päästab nad?
18 Erinevalt inimestest on Jehoova täiesti usaldusväärne ja peab oma sõna. „Vägede Jehoova on vandunud, öeldes: Tõesti, nagu ma olen mõelnud, nõnda sünnib, ja see, mida ma olen kavatsenud, läheb korda” (Jesaja 14:24). Kui siis Piibel ütleb, et „Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest, aga ülekohtusi säilitada kohtupäevaks, et neid nuhelda”, võime täiesti kindlad olla, et nii see ka juhtub (2. Peetruse 2:9). Isegi kui vägevad vaenlased ähvardavad Jumala sulaseid hävitada, on viimased julged, sest nad teavad Jehoova suhtumist, mis ilmneb tema tõotuses ühele ta prohvetile: „Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga, ütleb Jehoova, ja päästan sind!” (Jeremija 1:19; Laul 33:18, 19; Tiitusele 1:2).
Minevikus asetleidnud pääsemised
19. Kuidas päästis Jehoova Loti ja millise paralleeli võib tõmmata selle sündmuse ja meie päevade vahele?
19 Meile võib suureks julgustuseks olla see, kui tuletame meelde mõningaid varasemaid Jehoova päästetegusid. Näiteks Lotile valmistas Soodoma ja Gomorra elanike kurjus ’piina’. Kuid Jehoova pani tähele „hädakisa”, mis tõsteti nende linnade pärast. Õigel ajal saatis ta sõnumiviijad, et need ergutaksid Lotti ja tema peret sellest paikkonnast koheselt lahkuma. Mis oli selle tulemus? Jehoova „päästis Loti, kes oli õige”, ’põletades tuhaks Soodoma ja Gomorra linnad’ (2. Peetruse 2:6—8; 1. Moosese 18:20, 21). Ka tänapäeval paneb Jehoova tähele hädakisa, mida tõstetakse selle maailma äärmise kurjuse pärast. Kui tema nüüdisaegsed sõnumitoojad on oma pakilist tunnistustööd teinud tema soovitud määral, asub ta selle maailma vastu tegutsema ja päästab oma sulased, samuti nagu ta tegi seda Lotiga (Matteuse 24:14).
20. Kirjelda, kuidas Jehoova päästis muistse Iisraeli Egiptusest.
20 Miljonid Jumala rahva liikmed olid muistses Egiptuses orjuses. Jehoova ütles nende kohta: „Ma olen kuulnud nende kisendamist .. ma tean nende valu ja olen alla tulnud neid .. päästma” (2. Moosese 3:7, 8). Aga pärast seda, kui vaarao oli Jumala rahval ära lasknud minna, mõtles ta ümber ja hakkas iisraellasi oma võimsa armeega jälitama. Näis, et iisraellased on Punase mere ääres lõksu langenud. Kuid Mooses ütles: „Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Jehoova päästet, mille ta täna teile valmistab!” (2. Moosese 14:8—14). Jehoova lahutas Punase mere kaheks ja iisraellased pääsesidki. Vaarao väehulgad tormasid neile järele, kuid Jehoova kasutas oma väge nii, et „meri kattis nad, nad vajusid tinana võimsasse vette”. Hiljem ülistas Mooses Jehoovat lauluga: „Kes on sinu sarnane, pühakute keskel ülistatu, kardetava kuulsusega imetegija?” (2. Moosese 15:4—12, 19).
21. Kuidas pääses Jehoova rahvas ammonlaste, moabiitide ja seirilaste käest?
21 Ühel teisel korral ähvardasid Jehoova rahvast hävitada vaenulikud rahvad ammonlased, moabiidid ja seirilased (edomlased). Jehoova ütles: „Ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure [vaenlaste] jõugu ees, sest see pole teie, vaid on Jumala sõda! [——] Seejuures ei ole teil vaja sõdida. .. seiske ja vaadake, kuidas Jehoova teid päästab.” Jehoova päästis oma rahva seeläbi, et ajas vaenlaste väed segadusse ja nad tegid üksteisele lõpu (2. Ajaraamat 20:15—23).
22. Kuidas päästis Jehoova Iisraeli imeliselt Assüüria käest?
22 Kui Assüüria maailmariik tuli Jeruusalemma vastu, mõnitas kuningas Sanherib Jehoovat, öeldes müüril olevale rahvale: „Kes kõigist nende [minu vallutatud] maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest, et Jehoova peaks päästma Jeruusalemma minu käest!” Jumala sulastele ütles ta: „Ärgu pangu Hiskija teid lootma Jehoova peale, öeldes: Jehoova päästab meid kindlasti.” Seepeale palus Hiskija Jumalalt tungivalt päästet, ’et kõik maa kuningriigid tunneksid, et Jehoova on ainus’. Jehoova lõi maha 185000 Assüüria sõdurit ja nii pääsesid Jumala sulased. Kui Sanherib hiljem oma ebajumalat kummardas, tapsid ta tema oma pojad (Jesaja 36. ja 37. peatükk).
23. Millised küsimused ootavad vastust seoses pääsemisega tänapäeval?
23 Me võime kindlasti julged olla, nähes, et Jehoova on oma rahvast minevikus imeliselt päästnud. Kuidas on tänapäeval? Millisesse ohtlikku olukorda tema ustavad sulased varsti satuvad, mille tõttu ta peab nad ime kaudu päästma? Miks on ta nende päästmisega seni oodanud? Kuidas täituvad Jeesuse sõnad: „Kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus [ehk pääsemine] läheneb”? (Luuka 21:28.) Ja kuidas pääsevad need Jumala sulased, kes on juba surnud? Järgmises artiklis arutatakse neid küsimusi.
Kordamisküsimused
◻ Miks on pääste järele suur vajadus?
◻ Miks ei peaks me päästet inimestelt ootama?
◻ Kes võivad varsti pääseda?
◻ Miks me võime Jehoova päästes kindlad olla?
◻ Millised minevikunäited päästest pakuvad julgustust?
[Pildid lk 10]
Aabraham oli üks neist, kes usaldasid täielikult Jehoovat