’Käi usus ja mitte nägemises’
”Me käime usus ja mitte nägemises.” (2. KORINTLASTELE 5:7)
1. Mida tähendab ’käia usus’?
IGA kord, kui me palvetame kooskõlas Jumala Sõnas antud juhtnööridega, näitame, et meil on vähemalt mingil määral usku. Ka siis, kui hakkame teistele Jumala Kuningriigist tunnistust andma, ilmutame usku. Ja kui pühendame oma elu Jehoovale, tõendame, et meil on soov ’käia usus’ ehk elada oma elu nii, et seda juhiks usk (2. Korintlastele 5:7; Koloslastele 1:9, 10; meie kursiiv).
2. Miks ei pruugi koguduse tegevuses osalemine tõendada, et inimesel on usku?
2 Kui me tõesti tahame niimoodi elada, vajame kindlale alusele rajatud usku (Heebrealastele 11:1, 6). Paljusid inimesi tõmbavad Jehoova tunnistajate juurde tunnistajate kõrged moraalinormid ja isekeskis valitsev armastus. See on küll hea algus, ent see ei tõesta veel, et neil inimestel on usku. Mõnel jällegi on tugeva usuga abikaasa, ema või isa ning ta võib oma armsa mõningates tegemistes kaasa lüüa. On tõesti õnnistus, kui kellelegi kodus sellist mõju avaldatakse, ent ometi ei asenda see inimese oma armastust Jumala vastu ega oma usku (Luuka 10:27, 28).
3. a) Milles me seoses Piibliga peame isiklikult veenduma, et meie usul võiks olla kindel alus? b) Miks veenduvad mõned inimesed Piibli inspireerituses kergemini kui teised?
3 Need, kes tõesti usus käivad, on täiesti veendunud, et Piibel on Jumala Sõna. On kuhjaga tõendeid, mis kinnitavad, et Pühakiri on tõepoolest ”Jumala Vaimu poolt sisendatud” (2. Timoteosele 3:16).a Kui hulgaliselt tõendeid peab uurima, et selles veenduda? See võib oleneda inimese taustast. Mis ühte täielikult rahuldab, ei pruugi veenda teist. Mõnikord on aga nii, et kuigi inimesele esitatakse külluslikult ümberlükkamatuid tõendeid, ei ole ta ikkagi nõus tunnistama järeldust, millele need viitavad. Miks? Südamepõhjas peituvate motiivide tõttu (Jeremija 17:9). Niisiis, kui inimene ka väidab end olevat huvitatud Jumala eesmärgist, võib ta oma südames siiski ihata maailma heakskiitu. Ta ei soovi ehk muuta oma eluviisi, mis ei vasta Piibli normidele. Kui aga inimene tõsiselt januneb tõe järele, kui ta on enda vastu aus ja kui ta on alandlik, siis mõistab ta mingi aja möödudes, et Piibel on Jumala Sõna.
4. Mida peab inimene tegema, et tal võiks olla usku?
4 Inimesed, kellel aidatakse Piiblit uurida, mõistavad sageli juba mõne kuuga, et tõendeid, mis kinnitavad Piibli olevat Jumala Sõna, on enam kui küllalt. Kui nad seepeale avavad oma südame, võtmaks vastu Jehoova õpetust, hakkab õpitu vähehaaval vormima nende sisimaid mõtteid, soove ja ajendeid (Laul 143:10). Roomlastele 10:10 ütleb, et inimene usub just nimelt ”südamega”. Selline usk toob esile inimese tegelikud mõtted ning avaldub eluviisis.
Noa tegutses usus, mis rajanes kindlal alusel
5., 6. Millele tugines Noa usk?
5 Noa on üks neist, kelle usk rajanes kindlal alusel (Heebrealastele 11:7). Milline see alus oli? Noal oli Jumala sõna — mitte küll kirjalik, aga suuline. 1. Moosese 6:13 ütleb: ”Jumal ütles Noale: ”Ma olen otsustanud teha lõpu kõigele lihale, sest maa on täis nende vägivalda.”” (meie kursiiv). Jehoova käskis Noal laeva ehitada ning kirjeldas talle üksikasjalikult selle konstruktsiooni. Seejärel Jumal lisas: ”Vaata, ma saadan veeuputuse maa peale ja hävitan taeva alt kõik liha, kus eluvaim sees on; kõik mis maa peal on, peab hinge heitma!” (1. Moosese 6:14—17).
6 Kas kunagi varem oli vihma sadanud? Piibel seda ei ütle. 1. Moosese 2:5 märgib: ”Jehoova Jumal ei olnud lasknud vihma sadada.” Kuid need sõnad pani kirja Mooses, kes elas sajandeid hiljem, ning ta ei kõnele selles kirjakohas mitte Noa päevadest, vaid palju varasemast ajast. Nagu näitab 1. Moosese 7:4, mainis Jehoova Noaga rääkides vihma, ja ilmselt Noa mõistis, mida Jumal silmas peab. Siiski ei tuginenud Noa usk mitte sellele, mida ta näha võis. Apostel Paulus kirjutas, et Noa sai ”ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha”. Jumal teatas Noale, et ta kavatseb saata maa peale ”veeuputuse” ehk ”taevase ookeani”, nagu ütleb 1. Moosese 6:17 allmärkus Uue Maailma Tõlkes. Kuni selle ajani ei olnud iial midagi seesugust sündinud. Kuid kogu nähtav loodu oli Noa jaoks ilmne tõendus selle kohta, et Jumal võib küll hävitava veeuputuse põhjustada. Usk ajendas Noad laeva ehitama.
7. a) Mida Noa ei vajanud, et täita Jumala korraldust? b) Mis kasu me saame sellest, kui mõtleme Noa usu üle, ning kuidas võib meie usk olla õnnistuseks teistele?
7 Jumal ei öelnud Noale täpset päeva, millal veeuputus algab. Kuid Noa ei püüdnud sel ettekäändel võtta omaks elame-näeme-hoiakut ega lükanud laevaehitust ja kuulutamist oma elus teisejärgulisele kohale. Piisavalt pika aja möödudes teatas Jumal Noale, millal laeva minna. Selle ajani aga ”Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi” (1. Moosese 6:22). Noa käis usus, mitte nägemises. Kui tänulikud me talle selle eest oleme! Tänu tema usule oleme meie praegu elus. Nõndasamuti võib meiegi usk lisaks meie endi tulevikule mõjutada suuresti ka meie laste ja teiste kaasinimeste tulevikku.
Aabrahami usk
8., 9. a) Millele tugines Aabrahami usk? b) Mil kombel Jehoova Aabrahamile ”ilmus”?
8 Mõtle ka Aabrahami eeskujule (Heebrealastele 11:8—10). Millele tugines Aabrahami usk? Kaldea Uuris, kus ta üles kasvas, lokkas ebajumalakummardamine ja materialism. Kuid Aabrahami eluvaate kujundasid teised mõjud. Kahtlemata oli tal võimalik suhelda Noa poja Seemiga, kelle eluiga kattus tema omaga 150 aasta ulatuses. Aabraham veendus, et Jehoova on ’kõige kõrgem Jumal, taeva ja maa Looja’ (1. Moosese 14:22).
9 Veel miski avaldas Aabrahamile võimsat mõju. Jehoova ”ilmus .. Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias enne oma siirdumist Haaranisse, ning ütles temale: ”Mine välja omalt maalt ja omast sugukonnast ja tule sinna maale, mille ma sulle näitan.”” (Apostlite teod 7:2, 3). Mil kombel Jehoova Aabrahamile ”ilmus”? Aabraham ei näinud Jumalat sõnasõnaliselt (2. Moosese 33:20). Võimalik, et Jehoova ilmus Aabrahamile unes ja ilmutas talle üleloomulikul viisil oma auhiilgust; samuti on võimalik, et ta ilmus inglist sõnumitooja ehk esindaja kaudu. (Võrdle 1. Moosese 18:1—3; 28:10—15; 3. Moosese 9:4, 6, 23, 24.) Ükskõik kuidas Jehoova Aabrahamile ka ei ilmunud, oli see ustav mees kindel, et Jehoova pakub talle hinnalist eesõigust. Aabrahami vastukajaks oli usk.
10. Kuidas kinnitas Jehoova Aabrahami usku?
10 Aabrahami usk ei sõltunud sellest, kui hästi ta tundis maad, kuhu Jumal ta juhatas. See ei olenenud ka teadmisest, millal see maa talle antakse. Ta uskus, kuna ta tundis Jehoovat kui Kõigeväelist Jumalat (2. Moosese 6:3). Kuigi Jehoova oli Aabrahamile öelnud, et see saab järglase, mõtles Aabraham aeg-ajalt, kuidas see küll võimalik on. Ta hakkas vanaks jääma (1. Moosese 15:3, 4). Jehoova kinnitas Aabrahami usku sellega, et palus tal vaadata taevatähti ja lugeda need kokku, kui ta suudab. ”Nõnda saab olema sinu sugu!” ütles Jumal. Aabrahami piltlik süda heldis. Oli ilmselge, et selliste aukartustäratavate taevakehade Looja suudab oma tõotuse täita. Aabraham ”uskus Jehoovat” (1. Moosese 15:5, 6). Ta ei uskunud pelgalt seetõttu, et kuuldu talle meeldis, vaid tema usk rajanes kindlal alusel.
11. a) Kuidas reageeris ligi 100-aastane Aabraham Jumala tõotusele, et eakas Saara sünnitab poja? b) Millist usku ilmutas Aabraham katses, mis kujutas endast seda, et ta pidi viima oma poja Morija mäele ja ta seal ohvriks tooma?
11 Kui Aabrahamil oli aastaid ligi 100 ning tema naisel Saaral peaaegu 90, kordas Jehoova oma tõotust, et Aabraham saab omale poja ja et Saara saab emaks. Aabraham mõtles realistlikult nende olukorra üle järele. ”Ent Jumala tõotusest ta ei mõtelnud uskmatuses kaksipidi, vaid sai vägevaks usus, andes Jumalale austust ja olles täiesti julge selles, et Jumal on vägev tegema, mis ta on tõotanud” (Roomlastele 4:19—21). Aabraham teadis, et Jumala tõotus ei saa jääda täitumata. Hiljem ajendas usk Aabrahami kuuletuma, kui Jumal käskis tal oma poja Iisaki Morija maale viia ja seal ohvriks tuua (1. Moosese 22:1—12). Aabraham oli täiesti kindel, et seesama Jumal, kes oli imeliselt aidanud tal poja saada, suudab tema ka tagasi ellu tuua ja täidab teisedki tõotused, mis ta temaga seoses oli andnud (Heebrealastele 11:17—19).
12. Kui kaua käis Aabraham usus ning milline tasu ootab teda ja tema pereliikmeid, kes ilmutasid tugevat usku?
12 Aabraham näitas, et tema elu juhib usk — ja seda mitte ainult üksikjuhtudel, vaid kogu aeg. Oma eluajal ei saanud Aabraham Jumala käest Tõotatud Maalt lapikestki pärandiks (Apostlite teod 7:5). Sellele vaatamata Aabraham ei tüdinud ega naasnud Kaldea Uuri. Sada aastat — kuni oma surmani — elas ta telkides sellel maal, kuhu Jumal ta oli juhatanud (1. Moosese 25:7). Tema enese, ta naise Saara, nende poja Iisaki ja pojapoja Jaakobi kohta ütleb Heebrealastele 11:16: ”Jumalal [ei ole] neist häbi ja ta laseb ennast nimetada nende Jumalaks; sest ta on neile valmistanud linna.” Jah, Jehooval on nende jaoks koht Messia Kuningriigi maises valduses.
13. Kes Jehoova sulastest ilmutavad tänapäeval samasugust usku kui Aabraham?
13 Tänapäeval on Jehoova sulaste hulgas neid, kes sarnanevad Aabrahamiga. Nad on käinud usus palju aastaid. Jumalalt saadud jõuga on nad ületanud mäesuuruseid takistusi (Matteuse 17:20). Teadmatus selles suhtes, millal Jumal neile tõotatud pärandi kätte annab, ei ole neid usus kõikuma löönud. Nad teavad, et Jehoova sõna ei saa jääda täitumata, ning nad peavad hindamatuks eesõiguseks seda, et neid arvatakse tema tunnistajate hulka. Kas ei ole sa sama meelt?
Usk, mis ajendas Moosest
14. Kuidas pandi alus Moosese usule?
14 Ka Mooses on oma usu poolest meile eeskujuks. Millel põhines tema usk? Sellele pandi alus juba varajases lapsepõlves. Ehkki vaarao tütar leidis Moosese papüüruslaekast Niiluse jõest ning võttis ta oma pojaks, imetas Moosest ja hoolitses tema eest esimestel eluaastatel tema oma heebrealasest ema Jookebed. Paistab, et Jookebed õpetas teda hästi ning istutas temasse armastuse Jehoova vastu ja hindamise tõotuste vastu, mis Jumal oli Aabrahamile andnud. Hiljem, kui Mooses oli vaarao kodakondne, ”õpetati [talle] kõike egiptlaste tarkust” (Apostlite teod 7:20—22; 2. Moosese 2:1—10; 6:20; Heebrealastele 11:23). Hoolimata aulisest positsioonist, oli Moosese süda Jumala rahvaga, kes vaevles orjuses.
15. Mida Jehoova rahvaga liitumine Moosese jaoks tähendas?
15 Neljakümneaastaselt lõi Mooses maha ühe egiptlase, et päästa iisraellast, kellele ülekohut tehti. See vahejuhtum näitab, kuidas Mooses Jumala rahvasse suhtus. Jah, ”usu läbi keeldus Mooses, kui ta suureks sai, kandmast vaarao tütrepoja nime”. Selle asemel et Egiptuse õukondlasena ’üürikest aega paturõõmu’ taga ajada, võttis ta usust ajendatuna kindla seisukoha Jumala rahva poolel, keda halvasti koheldi (Heebrealastele 11:24, 25; Apostlite teod 7:23—25).
16. a) Millise ülesande Jehoova Moosesele andis ning kuidas Jumal teda aitas? b) Kuidas Mooses oma ülesannet täites usku ilmutas?
16 Mooses tahtis kohe oma rahvale kergendust tuua, aga Jumala määratud aeg Iisraeli vabastamiseks polnud veel käes. Mooses oli sunnitud Egiptusest põgenema. Alles umbes 40 aasta pärast andis Jehoova talle ingli kaudu ülesande naasta Egiptusesse ja viia iisraellased sellelt maalt välja (2. Moosese 3:2—10). Kuidas Mooses reageeris? Ta ei seadnud kahtluse alla seda, kas Jehoova suudab Iisraeli vabastada, aga talle tundus, et ta pole pädev täitma seda ülesannet, mille Jumal temale on andnud. Mooses vajas julgustust, mida Jehoova armastavalt ka andis (2. Moosese 3:11—4:17). Moosese usk sai tugevaks. Ta läks tagasi Egiptusesse, kus ta vaaraod näost näkku korduvalt hoiatas nuhtluste eest, mis tabavad Egiptust, kui ta ei lase Iisraeli rahval Jehoovat kummardama minna. Moosesel endal polnud väge neid nuhtlusi saata. Ta käis usus, mitte nägemises. Ta uskus Jehoovasse ja tema sõnasse. Vaarao ähvardas Moosest. Mooses jäi aga vankumatuks. ”Usu läbi ta jättis maha Egiptuse ega kartnud kuninga viha, sest otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana” (Heebrealastele 11:27). Mooses ei olnud täiuslik. Ta tegi vigu (4. Moosese 20:7—12). Aga pärast seda, kui ta oli Jumalalt ülesande saanud, juhtis usk kogu tema elu.
17. Mis tulemuse tõi kaasa see, et Noa, Aabraham ja Mooses käisid usus, ehkki nad Jumala uut maailma oma eluajal ei näinud?
17 Olgu sul samasugune usk nagu Noal, Aabrahamil ja Moosesel! On tõsi, et oma eluajal nad Jumala uut maailma ei näinud (Heebrealastele 11:39). Jumala määratud aeg ei olnud veel käes; enne tulid täide viia tema eesmärgi mõningad teised tahud. Sellegipoolest nende usk Jumala sõnasse ei kõikunud ja nende nimed on Jumala eluraamatus.
18. Miks on olnud vaja usus käia neil, kes on kutsutud taevasele elule?
18 ”Jumal oli meile varunud midagi paremat,” kirjutas apostel Paulus. Teisisõnu, Jumal nägi ette midagi paremat neile, kes nagu Pauluski on kutsutud taevasele elule koos Kristusega (Heebrealastele 11:40). Eelkõige neid Paulus silmas pidaski, kui ta kirjutas 2. Korintlastele 5:7 sõnad: ”Me käime usus ja mitte nägemises.” Kui need sõnad kirja pandi, polnud veel ükski neist oma taevast tasu kätte saanud. Nad ei näinud seda oma füüsiliste silmadega, kuid nende usk sellesse rajanes kindlal alusel. Kristus kui uudsevili nende hulgas, kes saavad taevase elu, oli surnuist üles äratatud. Rohkem kui 500 tunnistajat olid enne tema taevaminekut teda näinud (1. Korintlastele 15:3—8). Neil oli küllaldaselt põhjusi lasta sel usul juhtida kogu oma elu. Ka meil on mõjuvaid põhjusi käia usus.
19. Mismoodi on Jumal meiega rääkinud, nagu näitab Heebrealastele 1:1, 2?
19 Tänapäeval ei räägi Jehoova oma rahvaga ingli vahendusel, nagu ta kõneles põleva põõsa juures Moosesega. Jumal on rääkinud oma Poja kaudu (Heebrealastele 1:1, 2). Selle, mis Jumal tema kaudu ütles, on ta lasknud talletada Piiblisse, mida on tõlgitud kogu maailma rahvaste keeltesse.
20. Milline suur eelis meil on, võrreldes Noa, Aabrahami ja Moosesega?
20 Meil on palju rohkem teadmisi, kui oli Noal, Aabrahamil ja Moosesel. Meil on täielik Jumala Sõna, millest suur osa on juba täitunud. Seoses kõige sellega, mis Piibel räägib meestest ja naistest, kes on jäänud ustavateks Jehoova tunnistajateks kõikmõeldavates katsumustes, õhutab Heebrealastele 12:1: ”Pangem maha kõik koorem ja meid nii hõlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist.” Me ei või oma usku endastmõistetavaks pidada. ”Meid nii hõlpsasti takerdav patt” on usupuudus. Meil tuleb kõvasti võidelda, et võiksime jätkuvalt ’käia usus’.
[Allmärkus]
a Vt. ”Kas Piibel on Jumala või inimese sõna?” (”The Bible—God’s Word or Man’s?”), väljaandja Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
Mis sa arvad?
◻ Mida hõlmab ’usus käimine’?
◻ Mismoodi me võime kasu saada viisist, kuidas Noa usku ilmutas?
◻ Mismoodi aitab meid viis, kuidas Aabraham usku üles näitas?
◻ Miks osutab Piibel Moosesele kui usu eeskujule?
[Pilt lk 10]
Aabraham käis usus
[Pilt lk 10]
Mooses ja Aaron ilmutasid vaarao ees olles usku