Edene pidevalt vaimselt!
PÄEV, MIL MEID RISTITI, ON PÄEV, MIDA ME PEAKSIME KANDMA ALATI OMA MEELES JA SÜDAMES. ON SEE JU PÄEV, MIL ME NÄITASIME AVALIKULT, ET OLEME PÜHENDUNUD JUMALALE JA TAHAME TEDA TEENIDA.
PALJUDELT nõuab ristimiseni jõudmine tohutuid pingutusi — neil tuleb loobuda pikaajalistest halbadest harjumustest, hüljata laostav seltskond, muuta sügavalejuurdunud mõtte- ja käitumisviisi.
Hoolimata sellest, et ristimine on kristlase elus rõõmus ja tähendusrikas sündmus, on see ikkagi kõigest algus. Apostel Paulus ütles Juudamaa ristitud kristlastele: ”Jätkem kõrvale algõpetus Kristusest ja püüdkem täiuslikkusele [”küpsuse poole”, UM]” (Heebrealastele 6:1). Kõigil kristlastel tuleb ”jõu[da] ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning täieks meheks saa[da] Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda” (Efeslastele 4:13). Vaid siis, kui me edeneme küpsuseni, võime saada ’kinnitatud usus’ (Koloslastele 2:7).
Viimaste aastate jooksul on kristliku kogudusega ühinenud sadu tuhandeid uusi pühendunud jumalateenijaid. Võib-olla oled sinagi üks nendest. Oma esimese sajandi vendade sarnaselt ei taha sinagi vaimses mõttes imikuks jääda. Sa tahad kasvada, edeneda! Aga kuidas? Millised on mõned viisid, kuidas sa saad edasi areneda?
Edenemine isikliku uurimise abil
Paulus ütles Filipi kristlastele: ”Seda ma palun Jumalalt, et teie armastus veel rohkem ja rohkem kasvaks selges tunnetamises ja kõiges tajumises” (Filiplastele 1:9). Et vaimselt edeneda, on sul väga oluline kasvada ”selges tunnetamises” ehk täpses tundmises. Jehoova Jumala ja Jeesuse Kristuse tundmaõppimine on pidev protsess, see ei lõpe ristimisega (Johannese 17:3).
Üks kristlik õde, keda võime nimetada Alexandraks, sai sellest aru kümme aastat pärast seda, kui ta 16-aastaselt ristiti. Alexandra kasvas üles tões ning oli alati korrapäraselt koosolekutel käinud ja kuulutustöös osalenud. Ta kirjutab: ”Mõned kuud tagasi hakkasin mõistma, et midagi on kapitaalselt valesti. Otsustasin end kriitiliselt ja ausalt analüüsida, mõelda järele, kuidas ma suhtun tõesse ja miks ma ikka tões püsin.” Mis järeldusele ta jõudis? Ta jätkab: ”Leidsin, et põhjused, miks ma tões olen, on murettekitavad. Mulle meenus, et kui ma laps olin, rõhutati koosolekutel käimist ja põlluteenistuses osalemist. Harjumus iseseisvalt uurida ja palvetada oleksid pidanud justkui ise külge hakkama. Kui ma aga kaalusin oma olukorda, tajusin, et seda polnud juhtunud.”
Apostel Paulus ergutab: ”Kuhu oleme jõudnud, sealt käigem sama teed!” (Filiplastele 3:16). Harjumustest kinnihoidmine võib tähendada edasiminekut. Enne kui sind ristiti, olid sa kahtlemata harjunud igal nädalal koos kogenud õpetajaga Piiblit uurima. Kui sinu hindamine kasvas, harjutasid end ka vaatama enne uurimist järele õppetunnis viidatud kirjakohti ja muul moel uurimiseks valmistuma. Kas sa oled nüüd, mil sa oled juba ristitud, ’käinud sama teed’?
Kui ei, on sul ehk tarvis võtta uuesti vaatluse alla oma prioriteedid ja ”kindlaks teha, mis on peaasi” (Filiplastele 1:10). Meie tempokas elus on vaja enesekontrolli, et eraldada aega isiklikuks piiblilugemiseks ja uurimiseks. Kuid kasu, mida see meile toob, väärib pingutusi. Mõtle veel kord Alexandrale. ”Pean ütlema, et olen umbes 20 viimast aastat tões olles lihtsalt koosolekutel käinud ja põlluteenistuses osalenud,” tunnistab ta. Edasi ütleb ta: ”Olen jõudnud järeldusele, et kuigi need asjad on tähtsad, ei ole see piisav, et võiksin ka raskustes vastu pidada. Asi on nii sellepärast, et minu isikliku uurimise harjumused on samahästi kui olematud ning minu palved on ekslevad ja pealiskaudsed. Mõistan nüüd, et pean muutma oma mõtteviisi ja seadma sisse mõtteka uurimisprogrammi, et võiksin Jehoovat tõepoolest tundma õppida ja armastama hakata ning et võiksin hinnata seda, mida tema Poeg on meie heaks teinud.”
Kui sina vajad abi, et seada sisse kasulik korrapärane isiklik uurimine, on kogudusevanemad ja teised teie koguduse küpsed kristlased rõõmuga valmis sind aitama. Samuti võid leida mitmeid häid soovitusi 1995. aasta 1. mai, 1993. aasta 15. augusti ja 1986. aasta 15. mai ”Vahitornist” (viimane inglise keeles).
Vaja on hoida Jumala ligi
Teine valdkond, milles sa peaksid püüdma edeneda, on sinu suhted Jumalaga. Mõnikord võib selleks lausa tungiv vajadus olla. Mõtle näiteks Anthonyle, kes lasi end noores eas ristida. Ta jutustab: ”Olin meie peres esimene laps, kes lasi end ristida. Pärast ristimist kallistas ema mind südamlikult. Ma polnud kunagi varem näinud teda nii õnnelikuna. Rõõmu oli küllaga ja ma tundsin, et olen väga tugev.” Ent asjal oli ka teine külg. ”Meie koguduses polnud juba mõnda aega ristitud ühtegi noort,” jätkab Anthony. ”Seepärast olin enda üle väga uhke. Samuti tundsin uhkust, kui koosolekul vastasin ja kõnesid pidasin. Pälvida inimeste kiitust ja heakskiitu muutus minu jaoks tähtsamaks kui tuua au Jehoovale. Tõesti, mul polnud temaga lähedasi suhteid.”
Mõned on ehk sarnaselt Anthonyga pühendanud end Jumalale pigem soovist olla teistele meeltmööda kui soovist meeldida Jehoovale. Kuid isegi sellistelt inimestelt ootab Jumal, et nad täidaksid oma lubaduse teda teenida. (Võrdle Koguja 5:3.) Inimesele, kes ei tunne Jumala vastu isiklikku kiindumust, on see aga sageli raske. Anthony meenutab: ”Suur rõõm, mida tundsin ristimise ajal, möödus kiiresti. Ristimisest polnud möödunud aastatki, kui sooritasin tõsise väärteo ning kogudusevanemad pidid mind noomima. Kuna patustasin korduvalt, eemaldati mind lõpuks kogudusest. Kuus aastat pärast seda, kui pühendusin Jehoovale, mind arreteeriti ja mõisteti vangi mõrva pärast.”
Arenda Jehoovaga lähedased suhted
Milline sinu olukord ka ei ole, on kõigil kristlastel võimalik vastata Piibli üleskutsele: ”Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8). Kahtlemata said sa Jumalaga kuigipalju lähedaseks, kui sa hakkasid Piiblit uurima. Sa said teada, et Jumal ei ole mingi abstraktne jumalus, mida kummardab ristiusu kirik, vaid isik, kel on nimi, Jehoova. Samuti õppisid tundma tema kütkestavaid omadusi, said teada, et ta on ”halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest” (2. Moosese 34:6).
Kuid selleks, et elada oma pühendumise kohaselt ja teenida Jumalat vääriliselt, pead sa temaga veelgi lähedasemaks saama! Kuidas? Laulik palvetas: ”Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!” (Laul 25:4). Piibli ja ühingu väljaannete isiklik uurimine võib aidata sul Jehoovat paremini tundma õppida. Samavõrd tähtis on südamest palvetada. ”Valage välja oma südamed tema ette,” ergutab laulik (Laul 62:9). Kui sa koged, et sinu palvetele vastatakse, tajud, et Jumal on sinust isiklikult huvitatud. See aitab sul end temale lähemana tunda.
Ka katsumused ja probleemid annavad võimaluse hoida Jumala ligi. Sind võivad tabada raskused ja usukatsed, nagu haigus, surve koolis või töökohal või majandusraskused. Sul võib olla raske isegi tavapäraselt teenistuses osaleda, koosolekutel käia või koos lastega Piiblit uurida. Ära võitle nende probleemidega üksinda! Anu Jumalalt abi, palu tema juhatust ja suunamist (Õpetussõnad 3:5, 6). Palu temalt tema püha vaimu! (Luuka 11:13.) See, kui sa koged, et Jumal sind armastavalt abistab, toob sind temale veelgi lähemale. Nagu ütles laulik Taavet: ”Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib!” (Laul 34:9).
Mis sai Anthonyst? Ta meenutab: ”Hakkasin mõtlema ajale, mil mul oli nii palju vaimseid eesmärke, mis kõik keerlesid Jehoova tahte ümber. See oli väga piinarikas. Ent kogu valu ja pettumuse seas meenus mulle Jehoova armastus. Läks küll aega, enne kui suutsin Jehoova poole palvetada, ent ma tegin seda ning valasin ta ette oma südame ja palusin talt andestust. Peale selle hakkasin Piiblit lugema ning olin üllatunud, kui palju ma olin unustanud ja kui vähe ma olin Jehoovat üldse tundnud.” Ehkki Anthony peab veel oma kuriteo pärast vangis olema, saab ta abi kohalikelt tunnistajatelt ning teeb vaimseid edusamme. Ta ütleb: ”Tänu Jehoovale ja tema organisatsioonile olen suutnud riisuda seljast vana isiksuse ning püüan päev-päevalt riietuda uuega. Suhted Jehoovaga on nüüd minu jaoks enneolematult tähtsaks muutunud.”
Edene vaimselt teenistuses
Jeesus Kristus käskis oma järelkäijatel ”kuningriigi evangeeliumi” kuulutada (Matteuse 24:14). Suhteliselt uue kuulutajana ei pruugi sul olla teenistuses palju kogemusi. Kuidas sa saad siis edeneda, et ”täi[ta] oma ametit õieti”? (2. Timoteosele 4:5.)
Üks viis on arendada positiivset hoiakut. Õpi suhtuma kuulutustöösse kui ”aardesse”, kui eesõigusse (2. Korintlastele 4:7). Kuulutustöö kaudu saame näidata Jehoovale, et armastame teda, et oleme lojaalsed ja laitmatud. Samuti saame näidata selle kaudu hoolt kaasinimeste vastu. Anda endast omakasupüüdmatult selles valdkonnas võib olla tõelise õnne allikas (Apostlite teod 20:35).
Jeesus suhtus kuulutustöösse positiivselt. Selgitada inimestele Piibli tõdesid oli talle otsekui ”roog” (Johannese 4:34). Nii võib võtta tema ajendi inimesi aidata kõige paremini kokku tema enda sõnadega: ”Ma tahan” (Matteuse 8:3). Jeesus tundis inimestele kaasa, eriti sellistele inimestele, kes olid Saatana maailma ”piinatud ja vintsutatud” (Matteuse 9:35, 36). Kas ka sina ’tahad’ aidata neid, kes kobavad vaimses pimeduses ja kel on vaja, et Jumala Sõna neid valgustaks? Kui see on nii, tunned sa tungi vastata Jeesuse käsule: ”Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad” (Matteuse 28:19). Tõepoolest, sa soovid osaleda selles töös nii palju, kui sinu tervis ja olud seda lubavad.
Veel üks edenemise võti on korrapärane osalemine teenistuses — kui võimalik, siis igal nädalal. See võib vähendada kartust ja hirmu, mis võib ehk olla takistuseks sellele, kes kuulutab vaid vahetevahel. Korrapärane osalemine põlluteenistuses toob sulle ka muud kasu. See kasvatab sinu hindamist tõe vastu, virgutab sinu armastust Jehoova ja kaasinimeste vastu ning aitab sul hoida pilku Kuningriigi lootusel.
Aga kui sinu praegune olukord piirab suuresti sinu osalemist kuulutustöös? Kui midagi muuta ei ole lihtsalt sinu võimuses, ammuta lohutust teadmisest, et niikaua kui sa teenid Jumalat kogu südamest, on ta rahul sellega, milleks sa oled suuteline (Matteuse 13:23). Võib-olla saad sa edeneda muul viisil, näiteks saada oskuslikumaks kuulutajaks. Selle tarvis saame koguduses, teokraatlikus teenistuskoolis ja teenistuskoosolekul palju kasulikku õpetust. On loomulik, et mida vilunumad me oleme teenistuses, seda rohkem see meile meeldib ja seda paremaid tulemusi me saame.
Niisiis on selge, et vaimne edenemine ei tohi lõppeda päeval, mil me laseme end ristida. Tehes juttu oma lootusest saada surematu elu taevas, kirjutas apostel Paulus: ”Vennad, mina ei arva seda juba kätte saanud olevat; ent üht ma ütlen: ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. Nii mitu nüüd, kui meid on täiuslikku, [”küpseid”, UM] mõelgem sama! Ja kui te midagi mõtlete teisiti, siis Jumal ilmutab teile ka selle” (Filiplastele 3:13—15).
Jah, kõik kristlased, olgu neil siis lootus elada surematuina taevas või igavesti paradiisliku maa peal, peavad eesmärgile jõudmiseks, elu saavutamiseks, ’sirutuma ettepoole’ — vaeva nägema! See, et sa lasid end ristida, on hea algus, kuid seda see just ongi — vaid algus. Näe pidevalt vaeva, et vaimselt edeneda. Saa koosolekute ja isikliku uurimise abil ”mõtteviisi poolest .. täisealiseks” (1. Korintlastele 14:20). Mõista tõe ”laiust ja pikkust ja kõrgust ja sügavust” (Efeslastele 3:18). See, kui sa edened, ei aita sul üksnes nüüd rõõmu ja õnne säilitada, vaid aitab sul ka leida kindla koha Jumala uues maailmas, kus sa saad tema taevase Kuningriigi valitsedes igavesti edeneda!
[Pilt lk 29]
On vaja enesedistsipliini, et leida aega isiklikuks uurimiseks
[Pilt lk 31]
Positiivne hoiak võib aidata meil teenistusest rõõmu leida