Kuidas ilmutada tõelist alandlikkust?
TÕELISEL alandlikkusel on Jumala silmis suur väärtus. Jakoobus kirjutas: ”Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu” (Jakoobuse 4:6). Siin võis Jakoobus viidata mitmele Heebrea Kirjades väljendatud mõttele. ”Jehoova on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära!” ”Inimeste suurelised silmad alandatakse ja meeste kõrkus painutatakse! Jah, sel päeval on Jehoova üksinda kõrge!” ”Pilkajaile on temagi pilkaja, aga alandlikele ta annab armu!” (Laul 138:6; Jesaja 2:11; Õpetussõnad 3:34.)
Ka apostel Peetrus õhutas alandlikkusele. Ta kirjutas: ”Riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest ”Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!”” (1. Peetruse 5:5).
Kristus on eeskujuks alandlikkuses
Võib kerkida küsimus: mis väärtus ja eelis on alandlikkusel? Sellele, kes püüab olla tõeline kristlane, on järgmine vastus määrava tähtsusega: olla alandlik tähendab olla Kristuse sarnane. Jeesuse alandlikkus ilmnes selles, kui ta võttis vastu ainulaadse ülesande tulla taevast maa peale ja saada madalaks inimeseks, alamaks inglitest (Heebrealastele 2:7). Kuigi ta oli Jumala Poeg, alandasid tema religioossed vastased teda. Ta säilitas katsumustes meelerahu, kuigi oleks võinud endale mitu leegioni ingleid appi kutsuda (Matteuse 26:53).
Lõpuks löödi Jeesus häbiga piinapostile, kuid ta jäi oma Isale ustavaks. Nii võis Paulus temast kirjutada: ”Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani” (Filiplastele 2:5—8).
Kuidas saame siis meie ilmutada tõelist alandlikkust? Kuidas saaksime mõnes konkreetses olukorras käituda alandlikult, mitte uhkelt?
Kuidas alandlik inimene käitub
Vaadelgem, kuidas ilmutada alandlikkust töö juures ja kristlikus teenistuses. Et töö saaks korralikult tehtud, selleks võib olla vaja ülevaatajaid, direktoreid ja juhatajaid. Keegi peab langetama otsuseid. Kuidas sa sellesse suhtud? Kas sa arutled nõnda: ”Mis õigusega ta kirjutab mulle ette, mida teha? Ma olen teinud seda tööd aastaid kauem kui tema.” Jah, kui oled uhke, siis võib allumine sind ärritada. Teisest küljest püüab alandlik inimene järgida põhimõtet, et ei ’tee midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvab alanduses üksteist ülemaks kui iseennast’ (Filiplastele 2:3).
Kuidas sa reageerid, kui keegi sinust noorem või mõni naine sulle midagi soovitab? Kui oled alandlik, siis sa vähemalt kaalud ettepanekut. Kui oled uhke, siis paned seda pahaks või heidad soovituse kohe kõrvale. Kas eelistad sa pigem kiitust ja meelitusi, mis sind hävitavad, või edasiviivat nõuannet, mis sind üles ehitab? (Õpetussõnad 27:9, EP 97; 29:5.)
Kas suudad toime tulla ettetulevate raskustega? Alandlikkus aitab sul rasketele olukordadele näkku vaadata ning vastu pidada nii nagu Iiobki. Kui oled uhke, siis võid kibestuda ning raskete olukordade ja oletatavate solvangute vastu mässama hakata (Iiob 1:22; 2:10; 27:2—5).
Alandlik armastab ja andestab
Mõnel inimesel on raske öelda: ”Palun vabandust! Mina eksisin. Sul oli õigus.” Miks? Ta on liiga uhke! Kui tihti võiks aga siiras vabandus peatada abikaasade vahelise nääkluse.
Kas sa oled valmis andeks andma, kui keegi sind solvab? Või kannad oma uhkuses teise peale vimma, vahest isegi päevi ja kuid, ning keeldud arvatava solvajaga rääkimast? Kas haud lausa kättemaksu, et teisega arveid õiendada? Inimesi on nõnda isegi mõrvatud. Teisi on alatult laimatud. Vastupidiselt sellele on alandlik inimene armastav ja annab andeks. Mispärast? Kuna armastus ei pea meeles paha. Jehoova oli valmis andestama iisraellastele, kui nad oma uhkuse alla neelasid. Jeesuse alandlikud järelkäijad on valmis andestama ning seda lausa korduvalt! (Joel 2:12—14; Matteuse 18:21, 22; 1. Korintlastele 13:5.)
Alandlik inimene püüab vastastikuses austamises teisest ette jõuda (Roomlastele 12:10). ”New International Version” annab selle mõtte edasi nii: ”Austage üksteist rohkem kui iseennast.” Kas sa kiidad teisi ning hindad nende võimeid ja andeid? Või otsid sa alati vigu, et kahandada nende mainet? Tõesti, kas sa suudad teisi inimesi siiralt kiita? Kui sul on sellega raskusi, võib see viidata sinu ebakindlusele ja uhkusele.
Uhke inimene on kärsitu. Alandlik inimene on kannatlik ja pikameelne. Kuidas on lood sinuga? Kas sa haavud alati, kui tunned, et sind koheldakse halvasti? Selline reaktsioon on vastand pikameelsusele. Kui oled alandlik, siis sa ei mõtle endast liiga palju. Tuleta meelde, mis juhtus, kui Jeesuse jüngrid endast liiga palju arvasid — nad hakkasid ägedalt vaidlema selle üle, kes on neist kõige suurem. Nad unustasid, et nad kõik olid ”kõlvatud sulased” (Luuka 17:10; 22:24; Markuse 10:35—37, 41).
Prantsuse kirjanik Voltaire kirjutas, et alandlikkus on ”hinge tagasihoidlikkus .. uhkuse vastumürk”. Tõesti, alandlikkus on meele tasadus. Alandlik inimene on tagasihoidliku vaimuga, ta pole uhke. Ta on sügavalt aupaklik ja viisakas.
Milleks siis püüda olla alandlik? Kuna alandlikkus meeldib Jumalale ning aitab meil võtta vastu tema juhatust. Osaliselt just Taanieli alandlikkuse pärast pidas Jehoova seda prohvetit väga armastusväärseks ning saatis tema juurde ingli ühes nägemusega (Taaniel 9:23; 10:11, 19). Alandlikkus toob suure tasu. See toob sulle tõelisi sõpru, kes sind armastavad. Mis veelgi tähtsam, see toob sulle Jehoova õnnistuse. ”Alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu on rikkus, au ja elu!” (Õpetussõnad 22:4.)
[Pilt lk 7]
Kui paluda alandlikult vabandust, võib see elu meeldivamaks teha