Jäljenda Suurt Õpetajat

„Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ... neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (MATTEUSE 28:19, 20)

1., 2. a) Kuidas me kõik oleme mõnes mõttes õpetajad? b) Milline ainulaadne kohustus on tõelistel kristlastel seoses õpetamisega?

KAS sina oled õpetaja? Mõnes mõttes oleme kõik õpetajad. Iga kord, kui sa juhatad eksinud reisijat, näitad kaastöölisele, kuidas mingit tööd teha, või selgitad lapsele, kuidas kingapaelu kinni siduda, sa õpetad. Kas pole tõsi, et teiste aitamine sellistes asjades pakub mingil määral rahuldust?

² Seoses õpetamisega on tõelistel kristlastel ainulaadne kohustus. Meile on antud ülesanne inimesi ’jüngriteks teha ja neid õpetada’ (Matteuse 28:19, 20). Samuti on meil võimalik õpetada koguduses. Võimekad mehed määratakse teenima „karjaste ja õpetajatena”, et kogudust üles ehitada (Efeslastele 4:11–13). Igapäevases kristlikus tegevuses on küpsed naised need, kes ’õpetavad head’ noorematele naistele (Tiitusele 2:3–5). Meid kõiki innustatakse kaasusklikke julgustama. Võime seda teha nii, kui kasutame teiste ülesehitamiseks Piiblit (1. Tessalooniklastele 5:11, UM). Milline eesõigus on küll olla Jumala Sõna õpetaja ning jagada vaimseid väärtusi, millel võib olla kestev kasu!

 3. Kuidas me võime tõhusamateks õpetajateks saada?

³ Kuidas me aga võime tõhusamateks õpetajateks saada? Peamiselt niiviisi, et jäljendame Suurt Õpetajat Jeesust. „Ent kuidas me saame Jeesust jäljendada?” võib mõni imeks panna. „Ta oli ju täiuslik.” On tõsi, et me ei saa olla täiuslikud õpetajad. Hoolimata enda võimetest saame aga teha oma parima, et Jeesuse õpetusviisi jäljendada. Arutlegem, kuidas me võiksime rakendada ellu nelja tema meetodit: lihtsust, tõhusaid küsimusi, loogilist arutlemist ja sobivaid näiteid.

Õpeta lihtsalt

4., 5. a) Miks on lihtsus Piibli tõe peamine tunnusjoon? b) Miks on tähtis jälgida oma sõnavara, kui soovime õpetada lihtsalt?

⁴ Jumala Sõna peamised tõed ei ole keerulised. Jeesus ütles palves: „Ma ülistan sind, Isa, ... et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Matteuse 11:25). Jehoova on ilmutanud oma eesmärke neile, kel on siiras ja alandlik süda (1. Korintlastele 1:26–28). Lihtsus on Piibli tõe peamine tunnusjoon.

⁵ Kui juhatad kodust piibliuurimist või teed huviliste juurde korduskülastusi, siis kuidas õpetada lihtsalt? Mida me õppisime Suure Õpetaja kohta? Paljud Jeesuse kuulajad olid „kirjatundmatud ja õppimatud” ning ta kasutas nendeni jõudmiseks lihtsat keelt, millest nad võisid aru saada (Apostlite teod 4:13). Lihtsa õpetamise juures on seega esmaseks nõudeks jälgida oma sõnavara. Me ei pea kasutama muljetavaldavaid sõnu või väljendeid, et muuta Jumala Sõna tõde inimestele usutavamaks. Selline ’kõne hiilgus’ võib olla heidutav, eriti just neile, kel on vähe haridust või kes pole eriti võimekad (1. Korintlastele 2:1, 2). Jeesuse eeskuju näitab, et lihtsad ja hoolikalt valitud sõnad võivad tõde jõuliselt edasi anda.

 6. Kuidas me saame vältida seda, et me ei kallaks piibliõpilast üle liiga suure teabehulgaga?

⁶ Õpetamaks lihtsalt, peame hoolikalt vältima ka seda, et me ei kallaks piibliõpilast üle liiga suure teabehulgaga. Jeesus võttis arvesse oma jüngrite piiratust (Johannese 16:12). Meiegi peaksime õpilase piiratust arvesse võtma. Kui me näiteks juhatame piibliuurimist raamatu abil „Tundmine, mis viib igavesse ellu”, siis pole vaja igat üksikasja selgitada.a Samuti pole vaja materjali kiiruga läbi võtta, nagu oleks kindlaks määratud materjalihulga läbivõtmine kõige tähtsam. Selle asemel oleks tark määrata uurimise tempo õpilase vajaduste ja võimete järgi. Meie eesmärk on aidata õpilasel Kristuse jüngriks ja Jehoova teenijaks saada. Me peame võtma nii palju aega kui vaja, et aidata huvilisel õpitavat selgesti mõista. Nii võib tõde puudutada tema südant ja ajendada teda tegutsema (Roomlastele 12:2).

 7. Millised ettepanekud võivad aidata meil koguduses kõnesid esitades lihtsalt õpetada?

⁷ Kuidas me saame ’rääkida arusaadavalt’ koguduses kõnesid esitades ja eriti veel siis, kui kuulajaskonna seas on mõni uustulnuk? (1. Korintlastele 14:9.) Mõtle kolmele ettepanekule, mis võivad abiks olla. Esiteks, selgita kõiki tundmatuid termineid, mida sa pead kasutama. Jumala Sõna mõistmise tõttu on meil eriline sõnavara. Kui kasutame selliseid väljendeid nagu „ustav ja mõistlik ori”, „teised lambad” ja „Suur Baabülon”, siis on ehk vaja lihtsate sõnadega selgitada, mida need tähendavad. Teiseks, väldi paljusõnalisust. Kui räägid liiga palju ja liiga üksikasjalikult, võib kuulajaskonna huvi kaduda. Selgust saab luua sel viisil, et kõrvaldad ebavajalikud sõnad ja väljendid. Kolmandaks, ära püüa käsitleda liiga palju materjali. Uurimistöö käigus võime palju huvitavaid detaile leida. Kõige parem oleks aga võtta kõnesse mõned peamised punktid ja kasutada ainult sellist informatsiooni, mis neid punkte toetab ja mida saab määratud aja jooksul selgelt arendada.

Kasuta tõhusalt küsimusi

8., 9. Kuidas me võime leida küsimuse, mis pakub ukse avanud inimesele huvi? Too näiteid.

⁸ Tuleta meelde, et Jeesus oli meister küsimusi esitama. Nii pani ta jüngrid oma mõtteid väljendama ning ergutas ja õpetas neid mõtlema. Jeesus puudutas oma küsimustega õrnalt nende südant (Matteuse 16:13, 15; Johannese 11:26). Kuidas me võime Jeesuse sarnaselt tõhusalt küsimusi esitada?

⁹ Majast majja kuulutades võime esitada küsimusi huvi äratamiseks. Me sillutame teed sellele, et saaksime Jumala Kuningriigist rääkida. Kuidas me võime leida küsimuse, mis pakub ukse avanud inimesele huvi? Ole tähelepanelik. Majale lähenedes vaata selle ümbrust. Kas aias on näha mänguasju, mis viitab sellele, et peres on lapsi? Kui nii, siis võiksime küsida: „Kas olete kunagi mõelnud, milline on maailm siis, kui teie lapsed on täiskasvanuks saanud?” (Laul 37:10, 11.) Kas välisuksel on palju lukke või turvasüsteem? Sel juhul võime küsida: „Mis te arvate, kas kunagi tuleb aeg, kui me võime end kodus ja tänaval turvaliselt tunda?” (Miika 4:3, 4.) Kas seal on kaldtee ratastooli jaoks? Siis võib küsida: „Kas kunagi tuleb aeg, mil kõigil inimestel on hea tervis?” (Jesaja 33:24.) Rohkesti soovitusi võib leida raamatust „Arutlusi Pühakirja põhjal”.b

10. Kuidas me saame küsimuste abil „ammutada” mõtteid ja tundeid piibliõpilase südamest ning mida me peaksime meeles pidama?

¹⁰ Kuidas me saame piibliuurimisi juhatades häid küsimusi esitada? Me ei näe südamesse, nagu Jeesus võis näha. Ent taktitundeliste ja kohaste küsimustega võime „ammutada” piibliõpilase südamest tema mõtteid ja tundeid (Õpetussõnad 20:5). Oletagem näiteks, et uurime „Tundmise” raamatust peatükki „Miks jumalakartlik elu toob õnne?”. Seal räägitakse sellest, kuidas Jumal suhtub ebaaususesse, hoorusesse ja muudesse asjadesse. Õpilane võib trükitud küsimustele küll õigesti vastata, kuid kas ta on õpitavaga nõus? Võiksime temalt küsida: „Kas Jehoova suhtumine sellistesse asjadesse tundub sulle mõistlik?” „Kuidas sa võid neid Piibli põhimõtteid oma elus rakendada?” Pea aga meeles, et tuleb olla lugupidav ja kohelda õpilast väärikalt. Me ei taha esitada küsimusi, mis seavad piibliõpilase piinlikku olukorda või alandavad teda (Õpetussõnad 12:18).

11. Kuidas saavad kõnepidajad tõhusalt küsimusi kasutada?

¹¹ Kõnepidajad võivad samuti tõhusalt küsimusi kasutada. Retoorilised küsimused, mille puhul ei oodata kuulajatelt valjuhäälset vastust, võivad aidata kuulajaskonnal mõelda ja arutleda. Jeesus esitas mõnikord selliseid küsimusi (Matteuse 11:7–9). Lisaks sellele võib kõneleja pärast sissejuhatavaid lauseid esitada küsimusi, et tuua esile peamised punktid, mis arutlusele tulevad. Ta võib näiteks öelda: „Tänase arutelu jooksul me leiame vastused järgmistele küsimustele: ... „ Lõppsõnas võiks ta neid küsimusi korrata, et peamised punktid veel kord üle vaadata.

12. Too näide, kuidas kristlikud kogudusevanemad võivad esitada küsimusi, et aidata kaasusklikul Jumala Sõnast lohutust leida.

¹² Kristlikud kogudusevanemad võivad karjasetöös esitada küsimusi, et aidata ’masendunud hingel’ Jehoova Sõnast lohutust leida (1. Tessalooniklastele 5:14, UM). Kui kogudusevanem püüab näiteks aidata mõnda rõhutut, võib ta suunata tema tähelepanu Laulule 34:19. Seal öeldakse: „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!” Olemaks kindel, et julguse kaotanu mõistab, et see käib ka tema kohta, võiks vanem küsida: „Kellele on Jehoova ligi? Kas sa tunned mõnikord, et oled ’murtud südamelt’ ja „rõhutud vaimuga”? Kui Piibel ütleb, et Jehoova on ligi sellistele inimestele, siis kas see ei tähenda, et ta on ligi ka sulle?” Selline õrn kinnitus võib elustada nende vaimu, kes on rõhutud meeleolus (Jesaja 57:15).

Loogiline arutlemine

13., 14. a) Kuidas me võiksime arutleda inimesega, kes ütleb, et ta ei usu Jumalasse, kuna teda ei saa näha? b) Miks me ei peaks lootma, et suudame kõiki veenda?

¹³ Me tahame jõuda teenistuses inimeste südameni mõistliku ja veenva arutluse abil (Apostlite teod 19:8; 28:23, 24; EP 97). Kas see tähendab, et peaksime õppima keerukat loogikat kasutama ja sel viisil teisi Jumala Sõna tõesuses veenma? Mitte sugugi. Mõistlik arutluskäik ei pea tingimata keeruline olema. Lihtsalt esitatud loogilised argumendid on tavaliselt kõige tõhusamad. Mõtle ühele näitele.

¹⁴ Kuidas me võiksime vastata inimesele, kes ütleb, et ta ei usu Jumalasse, kuna teda ei saa näha? Võime rajada oma arutluse põhjuse ja tagajärje seadusele. Kui näeme mingit tagajärge, siis nõustume, et sellel peab olema ka põhjus. Võiksime öelda: „Kui sa oled kuskil kõrvalises kohas ja näed ootamatult üht korralikult ehitatud ja toiduvarudega maja (tagajärg), siis sa oled kindlasti nõus, et keegi (põhjus) ehitas selle maja ning täitis ka sahvrid. Kui me näeme looduses ilmnevat kavandatust ja maa rikkalikke toiduvarusid (tagajärg), siis kas pole loogiline järeldada, et Keegi (põhjus) on kõige selle taga?” Piibli lihtne väide võtab selle hästi kokku: „Igal majal on oma valmistaja; aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal” (Heebrealastele 3:4). Ent kui mõistlik meie arutluskäik ka poleks, igaüht me veenda ei suuda. Piibel ütleb, et usklikuks saavad ainult need, kes on „õigesti meelestatud” (Apostlite teod 13:48, UM; 2. Tessalooniklastele 3:2).

15. Millist arutluskäiku me võiksime kasutada, et tuua esile Jehoova omadusi ja teguviise, ning millised kaks näidet toovad esile, kuidas me võiksime selliselt arutleda?

¹⁵ Kui õpetame kuulutustööl või koguduses, võime kasutada loogilist arutlemist, et Jehoova omadusi ja teguviise esile tõsta. Eriti tõhus on kui-palju-enam-arutluskäik, mida Jeesus mõnikord kasutas (Luuka 11:13; 12:24). Selline arutlus põhineb vastandusel ja võib tugevat muljet avaldada. Et tuua esile põrgutuleõpetuse absurdsus, võiksime öelda: „Ükski armastav isa ei karistaks oma last nii, et hoiab tema kätt tules. Kui palju enam peaks ainuüksi mõte põrgutulest olema vastumeelne meie armastavale taevasele Isale!” (Jeremija 7:31.) Kui tahame õpetada, et Jehoova hoolib isiklikult igast oma teenijast, võiksime öelda: „Kui Jehoova teab nimepidi miljardeid tähti, siis kui palju enam peaks ta hoolima inimestest, kes teda armastavad ja kes on ostetud tema Poja kalli verega!” (Jesaja 40:26; Apostlite teod 20:28.) Selline jõuline arutluskäik võib aidata meil inimeste südameni jõuda.

Sobivad näited

16. Miks on näited õpetamisel väärtuslikud?

¹⁶ Tõhusad näited on nagu maitseained, mis võivad muuta meie õpetuse isuäratavamaks. Miks on näited õpetamisel väärtuslikud? Üks õpetaja märkis: „Abstraktselt mõtlemine on üks kõige keerulisemaid oskusi, mida inimene omandab.” Näited aga jätavad meie meelde tähendusrikkaid pilte ja aitavad uutest mõtetest paremini aru saada. Jeesus kasutas näiteid silmapaistval viisil (Markuse 4:33, 34). Vaadelgem, kuidas meiegi saame seda õpetusmeetodit kasutada.

17. Millised neli tegurit teevad näite tõhusaks?

¹⁷ Mis teeb näite tõhusaks? Esiteks peab see kuulajaskonnale sobima ja kuulajatega kuidagi seotud olema. Me teame, et Jeesus leidis palju näiteid oma kuulajate igapäevaelust. Teiseks, näide peab olema vastavuses mõttega, mida tahetakse edasi anda. Kui võrdlus on veidi vildakas, võib näide kuulajate tähelepanu lihtsalt kõrvale juhtida. Kolmandaks, näites ei tohiks olla liiga palju ebaolulisi üksikasju. Pea meeles, et Jeesus rääkis vajalikest detailidest, kuid jättis välja vähetähtsad. Neljandaks, kui kasutame mõnd näidet, peaksime olema kindlad, et selle sõnum on selge. Muidu võib juhtuda, et mõni ei saa mõttest aru.

18. Kuidas me võime sobivaid näiteid välja mõelda?

¹⁸ Kuidas me võime sobivaid näiteid välja mõelda? Meil pole vaja luua pikki ja keerukaid lugusid. Lühikesed näited võivad olla väga tõhusad. Proovi arutletavat mõtet lihtsalt millegagi seostada. Oletagem näiteks, et arutleme Jumala andestuse üle ja tahame tuua näidet mõtte kohta, mis on toodud kirjakohas Apostlite teod 3:19. Seal öeldakse, et Jehoova ’kustutab’ meie vead. See on juba iseenesest ilmekas kõnekujund, ent millist konkreetset näidet me võiksime selle mõtte illustreerimiseks kasutada? Kustutuskummi? Tahvlilappi? Võime näiteks öelda: „Kui Jehoova andestab meie patud, siis ta otsekui kustutab need kustutuskummi või lapiga ära.” Sellist lihtsat näidet pole raske mõista.

19., 20. a) Kust me võime häid näiteid leida? b) Milliseid mõjusaid näiteid on meie kirjanduses avaldatud? (Vaata ka kasti.)

¹⁹ Kust sa võid leida sobivaid näiteid, sealhulgas tõsielujutustusi? Otsi neid oma elust või erisuguse päritolu ja kogemustega kaasusklike elust. Näiteid võib valida ka paljudest muudest allikatest, kaasa arvatud elusolendid ja elutud objektid, majapidamisriistad või mõni üldtuntud hiljutine sündmus. Hea näite leidmise võti on järgmine – ole valvas ja ’vaatle’ hoolikalt igapäevaseid asju enda ümber (Apostlite teod 17:22, 23). Ühes avalikku kõnelemist käsitlevas raamatus öeldakse: „Kõneleja, kes vaatleb inimeste elu ja erinevaid tegevusalasid, vestleb igasuguste inimestega, uurib asju põhjalikult ja esitab küsimusi, kuni ta arusaamisele jõuab, kogub suurel hulgal selgitavat materjali, mis võib talle kasulikuks osutuda.”

²⁰ Tõhusate näidete leidmiseks on veel üks rikkalik allikas – ajakirjad „Vahitorn” ja „Ärgake!” ning muu kirjandus, mille on välja andnud Jehoova tunnistajad. Sa võid palju õppida, kui paned tähele, kuidas neis väljaannetes kasutatakse näiteid.c Vaadelgem näidet, mis on „Tundmise” raamatu 17. peatüki 11. lõigus. Seal võrreldakse isikute erinevust koguduses erisuguste sõidukitega, mis sõidavad kõrvuti maanteel. Mis teeb selle näite tõhusaks? Pane tähele, et see põhineb igapäevasel olukorral, on hästi vastavuses arutletava mõttega ja selle sõnum on selge. Me võime kasutada väljaannetes avaldatud näiteid õpetamisel ning neid ka piibliõpilase vajadustega või oma kõnega kohandada.

21. Millise tasu me saame, kui oleme tõhusad Jumala Sõna õpetajad?

²¹ Kui oleme tõhusad õpetajad, toob see suure tasu. Õpetades me jagame teistele; anname osa endast, et neid aidata. Selline andmine toob õnne, sest Piibel ütleb: „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35). Jumala Sõna õpetajaid teeb õnnelikuks teadmine, et nad jagavad midagi, millel on tõeline ja kestev väärtus – tõde Jehoova kohta. Me võime saada rahuldust ka teadmisest, et jäljendame Suurt Õpetajat Jeesus Kristust.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Kuidas me saame õpetada lihtsalt, kui juhatame kodust piibliuurimist või esitame koguduses kõnet?

• Kuidas me võime tõhusalt küsimusi kasutada, kui kuulutame majast majja?

• Kuidas me võime loogiliselt arutleda, et Jehoova omadusi ja teguviise esile tõsta?

• Kust me võime leida sobivaid näiteid?

[Kast/pilt lk 23]

Kas sa mäletad neid näiteid?

Siin on toodud vaid mõned tõhusad näited. Miks mitte need viidete järgi üles otsida ja vaadata, kuidas näide aitas käsitletavat mõtet rõhutada.

• Nagu õhuakrobaatide ja iluuisutajate puhul, nii sõltub ka edukas abielus palju sobivast partnerist. („Vahitorn”, 15. mai 2001, lk 16.)

• Tunnete väljendamine on nagu palli viskamine. Sa võid visata seda õrnalt või virutada sellise hooga, et see teeb haiget. („Ärgake!”, 8. jaanuar 2001, lk 10.)

• Õppida väljendama armastust on nagu õppida uut keelt. („Vahitorn”, 15. veebruar 1999, lk 18, 22–23.)

• Patu pärimist võib võrrelda sellega, kuidas viirus rikub arvutifailid. („Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?”, lk 156.)

• Deemonid kasutavad spiritismi samal eesmärgil kui jahimehed peibutist: et saaklooma ligi meelitada. („Tundmine, mis viib igavesse ellu”, lk 111.)

• Seda, kuidas Jeesus päästab Aadama järeltulijad, võib võrrelda olukorraga, kui üks jõukas heategija maksab ära firma ebaausa juhataja põhjustatud võlad ning laseb tehase uuesti käiku, tuues nii kasu selle paljudele töölistele. („Vahitorn”, 15. veebruar 1991, lk 13.)

• Nagu inimesed, kes armastavad kunstiteoseid, teevad suuri pingutusi kõvasti kahjustada saanud meistritöö taastamiseks, nii ka Jehoova võib vaadata mööda meie ebatäiusest, näha meis head ja lõpuks taastada meie täiusliku seisundi, mille Aadam kaotas. („Vahitorn”, 15. veebruar 1990, lk 22.)

[Pildid lk 20]

Tõelised kristlased on Jumala Sõna õpetajad

[Pilt lk 21]

Kogudusevanemad võivad esitada küsimusi, et aidata kaasusklikel Jumala Sõnast lohutust leida