Lohuta neid, kes on kurvad
„Jehoova on mind võidnud ... trööstima kõiki leinajaid.” (JESAJA 61:1, 2)
1., 2. Keda me peaksime lohutama ja miks?
JEHOOVA, tõelise lohutuse Jumal, õpetab meid hoolima inimestest, kes kannatavad. Ta õpetab meid ’rääkima lohutavalt masendunud hingedega’ ja trööstima kõiki leinajaid (1. Tessalooniklastele 5:14, UM). Vajaduse korral anname sellist abi oma kaaskummardajatele. Me ilmutame armastust ka inimeste vastu väljaspool kogudust – isegi nende vastu, kes pole varem meie suhtes sõbralikud olnud (Matteuse 5:43–48; Galaatlastele 6:10).
2 Jeesus Kristus luges ette järgmise prohvetliku ülesande ja ütles, et see käib tema kohta: „Issanda Jehoova Vaim on minu peal, sest Jehoova on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, ... trööstima kõiki leinajaid” (Jesaja 61:1, 2; Luuka 4:16–19). Tänapäeva võitud kristlased on ammu mõistnud, et see ülesanne on antud ka neile, ning „teised lambad” teevad rõõmsalt nendega koostööd (Johannese 10:16).
3. Kuidas me saame aidata inimesi, kes küsivad, miks Jumal lubab õnnetustel toimuda?
3 Kui juhtub mingi katastroof ja inimesed on murest murtud, küsivad nad tihti, miks Jumal lubab sellistel õnnetustel toimuda. Piibel annab sellele küsimusele selge vastuse. Võib aga minna aega, enne kui inimene, kes pole varem Piiblit uurinud, sellest vastusest täielikult aru saab. Abiks on Jehoova tunnistajate väljaanded.a Tõendid aga kinnitavad, et alustuseks lohutab mõnda inimest juba see, kui ta loeb Piiblist näiteks kirjakohta Jesaja 61:1, 2, milles väljendub Jumala soov inimesi lohutada.
4. Kuidas sai üks Jehoova tunnistaja Poolas aidata masendunud koolitüdrukut ja kuidas tuleb see kogemus sulle teiste aitamisel kasuks?
4 Lohutust vajavad nii noored kui ka vanad. Poolas küsis üks masendunud teismeeas tüdruk nõu oma tuttavalt, kes on Jehoova tunnistaja. Lahkel viisil asja lähemalt uurides sai tunnistaja teada, et tüdrukut vaevavad järgmised küsimused ja kahtlused: „Miks on nii palju kurjust? Miks inimesed kannatavad? Miks peab mu halvatud õde kannatama? Miks mu süda on haige? Kirikus öeldakse, et Jumal tahab seda. Kui see on tõesti nii, siis ma ei usu enam Jumalasse!” Tunnistaja tegi vaikselt palve Jehoovale ja ütles siis: „Tore, et sa need küsimused mulle esitasid. Ma püüan sind aidata.” Ta rääkis, milliseid kahtlusi tal endal lapsena oli olnud ja et Jehoova tunnistajad aitasid teda. Õde selgitas: „Ma sain teada, et Jumal ei põhjusta inimestele kannatusi. Ta armastab neid, soovib neile parimat ja muudab peagi maapealse olukorra täiesti teiseks. Siis kaovad haigused, vananemisega seotud hädad ja surm, ning sõnakuulelikud inimesed elavad siin maa peal igavesti.” Ta näitas tüdrukule, mida ütlevad Ilmutuse 21:3, 4; Iiobi 33:25; Jesaja 35:5–7 ja 65:21–25. Pärast pikka arutelu ütles tüdruk silmanähtava kergendusega: „Nüüd ma tean, miks ma elan. Kas ma võin veel sinu juurde tulla?” Temaga hakati kaks korda nädalas Piiblit uurima.
Lohuta Jumala troostiga
5. Kuidas me saame oma kaastunnet tõeliselt lohutavalt väljendada?
5 Kui püüame teisi lohutada, siis on muidugi hea teha seda kaastundlike sõnadega. Me püüame kurvale inimesele oma sõnade ja hääletooniga näidata, et me tunneme muret tema olukorra pärast. Seda ei saa teha tühjade ja kulunud väljenditega. Piibel ütleb, et meil on lootus „kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu” (Roomlastele 15:4, meie kursiiv). Seda silmas pidades võiksime sobival ajal selgitada, mis on Jumala Kuningriik, ning Piiblist näidata, kuidas see praegused probleemid lahendab. Seejärel võiksime arutada, miks selles võib kindel olla. Nõnda saame inimesi lohutada.
6. Mida me peaksime aitama inimestel mõista, et Pühakirja lohutus neile täiel määral kasu tooks?
6 Et inimesele lohutus täiel määral kasu tooks, peab ta tundma tõelist Jumalat ja tema isiksust ning usaldama tema tõotusi. Kui püüame aidata kedagi, kes pole veel Jehoova teenija, siis oleks hea selgitada järgmisi mõtteid. 1) Piiblis leiduv lohutus on tõeliselt Jumalalt Jehoovalt. 2) Jehoova on Kõikvõimas, taeva ja maa Looja. Ta on armastuse Jumal, rikas heldusest ja tõest. 3) Me võime saada vastupidamiseks jõudu, kui tuleme Jumala ligi sel viisil, et õpime tema Sõna abil teda täpselt tundma. 4) Piiblis on kirjakohti, mis seostuvad erisuguste inimeste konkreetsete katsumustega.
7. a) Mida me võime saavutada, kui rõhutame, et ’kõige troosti Jumal trööstib meid kõigis meie viletsusis’? b) Kuidas lohutada inimest, kes tunneb süümepiinu oma halbade tegude pärast?
7 Mõned on saanud masendunuid, kes Piiblit veidi tunnevad, nõnda julgustada, et on lugenud kirjakohta 2. Korintlastele 1:3–7. Seda tehes on nad rõhutanud väljendit „kõige troosti Jumal, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis”. See kirjakoht aitab inimesel mõista, et lohutuse allikas on Piibel ja et ta peaks sellele rohkem tähelepanu pöörama. See võib rajada ka aluse edasisteks aruteludeks mõnel teisel korral. Kui inimene arvab, et ta probleemid tulenevad tema enda halvast käitumisest, siis võiksime öelda, ilma et oleksime kohtumõistjalikud, et lohutav on teada, mida ütlevad 1. Johannese 2:1, 2 ja Laul 103:11–14. Nii saame lohutada inimesi Jumala troostiga.
Kui vägivald ja majandusraskused on elu segi paisanud
8., 9. Kuidas sobib lohutada inimesi, kes on kogenud vägivalda?
8 Lugematu hulga inimeste elu on paisanud segi vägivald – ilmnegu see siis ümbruskonnas esineva kuritegevuse või sõjapidamisena. Kuidas me saame neid inimesi lohutada?
9 Tõelised kristlased on hoolsad, et nad ei toetaks ei oma sõnade ega tegudega ühtki osalist selle maailma konfliktides (Johannese 17:16). Nad kasutavad aga kohasel viisil Piiblit, näitamaks, et praegused julmused ei kesta igavesti. Nad võivad lugeda Laulu 11:5, mis näitab, kuidas Jehoova suhtub vägivalla armastajatesse, või siis Laulu 37:1–4, kus esitatakse üleskutse mitte kätte maksta, vaid loota Jumalale. Laul 72:12–14 annab teada, kuidas Suurem Saalomon – Jeesus Kristus, kes praegu taevas Kuningana valitseb – tunneb kaasa süütutele inimestele, kes vägivalla all kannatavad.
10. Kuidas saame kasutada mainitud piiblitekste, et lohutada inimesi, kes on elanud üle sõja?
10 Mõned inimesed on pidanud elama üle ühe konflikti teise järel, kui vaenutsevad kildkonnad võimu pärast võitlevad. Sellised inimesed peavad sõda ja selle tagajärgi enesestmõistetavaks elunähtuseks. Neile võib tunduda, et ainus lootustandev samm paremuse suunas on põgenemine teise riiki. Suuremal osal neist ei õnnestu seda aga kunagi teha ja paljud üritajad on seeläbi oma elu kaotanud. Need, kes jõuavadki teisele maale, leiavad tihtipeale vaid seda, et üks probleemipundar on vahetunud teisega. Laul 146:3–6 võib aidata neil inimestel loota millelegi usaldusväärsemale kui emigreerumisele. Kirjakohtades Matteuse 24:3, 7, 14 ja 2. Timoteosele 3:1–5 ennustatu aitab neil saada terviklikuma pildi ja mõista kannatuste põhjust, nimelt seda, et me elame praeguse maailmaajastu lõpus. Sellised piiblitekstid kui Laul 46:2–4, 9, 10 ja Jesaja 2:2–4 aitavad neil aru saada, et nad võivad tõepoolest loota rahumeelsele tulevikule.
11. Millised piiblitekstid lohutasid üht Lääne-Aafrika naist ja miks vajas ta lohutust?
11 Pikaleveninud sõjaperioodil Lääne-Aafrikas põgenes üks naine koos perega kuulirahe all oma kodust. Tema elu oli täis hirmu, kurbust ja südantlõhestavat meelekibedust. Kui nad hiljem teises riigis elasid, otsustas tema mees põletada ära abielutunnistuse, saata raseda naise koos nende 10-aastase pojaga minema ning hakata preestriks. Kui naisele tutvustati piiblitekste Filiplastele 4:6, 7 ja Laul 55:23 ning Pühakirjal põhinevaid artikleid ajakirjadest „Vahitorn” ja „Ärgake!”, leidis ta lõpuks lohutust ja elu eesmärgi.
12. a) Millist kergendust pakub Pühakiri neile, kes on majanduslikult raskes olukorras? b) Kuidas sai üks Aasia Jehoova tunnistaja oma klienti aidata?
12 Majanduslik kaos on rikkunud miljonite inimeste elu. Mõnikord on olnud sellegi põhjuseks sõjad koos oma tagajärgedega. Vahel on valitsuse ebatark käitumine ning võimulolijate ahnus ja ebaausus tinginud seda, et inimeste säästud muutuvad olematuks ning nad on sunnitud oma varast loobuma. On ka neid, kellel pole maist vara suurt kunagi olnud. Kõiki neid saab lohutada teadmisega, et Jumal toob kergendust neile, kes teda usaldavad, ning et ta loob kindlasti õiglase maailma, kus inimesed oma kätetööst rõõmu tunnevad (Laul 146:6, 7; Jesaja 65:17, 21–23; 2. Peetruse 3:13). Kui üks Jehoova tunnistaja ühel Aasiamaal kuulis oma klienti kurtmas sealse majandusliku olukorra üle, selgitas ta, et see, mis toimub kohapeal, on osa ülemaailmsest sündmustikust. Kirjakohtade Matteuse 24:3–14 ja Laul 37:9–11 üle arutlemine viis korrapärase piibliuurimiseni.
13. a) Kuidas kasutada Piiblit, kui tahame aidata inimesi, kes on pettunud tühjades lubadustes? b) Kuidas võiks püüda arutleda inimestega, kes arvavad, et kuna olukord on nii halb, siis pole Jumalat olemas?
13 Kui inimesed on palju aastaid kannatanud või arvukates tühjades lubadustes pettunud, siis võivad nad olla nagu iisraellased Egiptuses, kes „rõhutud meeleolu” tõttu ei kuulanud Moosest (2. Moosese 6:9). Sel juhul oleks hea tõsta esile mõtteid, mis näitavad, kuidas Piibel aitab neil praeguste probleemidega edukalt hakkama saada ning kuidas vältida lõkse, mis paljude elu tarbetult rikuvad (1. Timoteosele 4:8b). Mõned peavad oma kehvasid elutingimusi tõendiks, et Jumalat pole olemas või et ta ei hooli neist. Sa võiksid nendega arutada sobivaid piiblisalme, aitamaks neil mõista, et Jumal pakub abi, kuid paljud pole seda vastu võtnud (Jesaja 48:17, 18).
Kui inimesi tabavad tormid ja maavärinad
14., 15. Kuidas tundsid Jehoova tunnistajad muret nende paljude inimeste heaolu pärast, kes olid ühe katastroofi tõttu šokiseisundis?
14 Katastroofi võib põhjustada torm, maavärin, tulekahju või mingi plahvatus. Võib valitseda üldine leinameeleolu. Mida teha ellujäänute lohutamiseks?
15 Inimestel on vaja teada, et keegi hoolib neist. Pärast ühel maal toimunud terrorirünnakut, olid paljud šokiseisundis. Suur hulk inimesi kaotas kas pereliikme, perekonna leivateenija või sõbra. Rohkesti inimesi jäi ilma tööst ning varem kindlana tundunud turvatundest. Nende piirkondade Jehoova tunnistajad pakkusid kaasinimestele tuge. Nad väljendasid kaastunnet nende suurte kaotuste puhul ja lugesid Piiblist lohutussõnu. Paljud hindasid südamest nende pingutusi.
16. Miks oli El Salvadori ühe katastroofipiirkonna tunnistajate kuulutustöö väga edukas?
16 El Salvadoris toimus aastal 2001 tugev maavärin, millega kaasnes võimas mudalaviin, mis võttis elu paljudelt inimestelt. Ka ühe Jehoova tunnistaja 25-aastane poeg ja selle pruudi kaks õde hukkusid. Selle surnud noore mehe ema ja kihlatu asusid kohe innukalt kuulutustööd tegema. Paljud ütlesid neile, et Jumal võttis need, kes said surma, enda juurde või et nende surm oli Jumala tahe. Tunnistajad tsiteerisid kirjakohta Õpetussõnad 10:22 (UM), näitamaks, et Jumal ei taha, et meil valus oleks. Nad lugesid ka kirjakoha Roomlastele 5:12, mis annab teada, et surma on toonud inimese patt ning see pole Jumala tahe. Veel tõid nad esile lohutussõnumid, mis on kirjas Laulus 34:19, Laulus 37:29, Jesaja 25:8 ja Ilmutuse 21:3, 4. Inimesed kuulasid neid kaht naist meelsasti just seepärast, et needki olid kaotanud õnnetuses oma pereliikmed. Alustati palju piibliuurimisi.
17. Millist abi me saame õnnetuste puhul anda?
17 Kui on juhtunud mõni õnnetus, võid sa kohata kedagi, kes vajab füüsilist abi võimalikult kiiresti. On ehk vaja kutsuda arst, aidata inimene haiglasse või teha midagi toidu ja peavarju muretsemiseks. Aastal 1998 oli üks selline õnnetus Itaalias ning üks ajakirjanik märkis, et Jehoova tunnistajad „tegutsevad praktilisel viisil, ulatades abistava käe kannatajatele, pööramata tähelepanu sellele, millisesse religiooni need kuuluvad”. Mõnes piirkonnas põhjustavad suuri kannatusi sündmused, mida on viimseteks päevadeks ennustatud. Neis paigus viitavad Jehoova tunnistajad Piibli ennustustele ja lohutavad inimesi Piibli kinnitusega, et Jumala Kuningriik annab inimkonnale tõelise turvatunde (Õpetussõnad 1:33; Miika 4:4).
Kui sureb perekonnaliige
18.–20. Mida sa võiksid öelda või teha, kui inimene on kaotanud surma läbi omakse?
18 Iga päev leinavad miljonid inimesed omakseid. Sa võid kohata selliseid inimesi kristlikus teenistuses olles või oma igapäevaasjadega tegeledes. Mida nende lohutamiseks öelda või teha?
19 Kas see isik on emotsionaalses segaduses? Kas kodu on täis leinavaid sugulasi? Sul on võib-olla palju mõtteid, mida tahad jagada, kuid tähtis on jääda taktitundeliseks (Koguja 3:1, 7). Ehk sobib väljendada kaastunnet, jätta kohane piibliline väljaanne (brošüür, ajakiri või traktaat) ning tulla siis mõne päeva pärast tagasi, et näha, kas saab veel kuidagi abiks olla. Tee kohasel ajal ettepanek vaadata mõningaid julgustavaid mõtteid Piiblist. Need võivad inimest rahustada ja kosutada (Õpetussõnad 16:24; 25:11). Sa ei suuda surnuid üles äratada, nagu Jeesus suutis. Ent sa võid rääkida, mida ütleb Piibel surnute olukorra kohta, kuigi see poleks eriti hea aeg selleks, et valearusaamu kummutama hakata (Laul 146:4; Koguja 9:5, 10; Hesekiel 18:4). Te võite lugeda üheskoos Piibli tõotusi ülestõusmise kohta (Johannese 5:28, 29; Apostlite teod 24:15). Võiksid arutleda nende tähenduse üle, kasutades mõnd Piibli jutustust ülesäratamisest (Luuka 8:49–56; Johannese 11:39–44). Pööra tähelepanu ka sellele, millised omadused on armastaval Jumalal, kes meile selle lootuse annab (Iiob 14:14, 15; Johannese 3:16). Selgita, kuidas need õpetused on sinule kasuks tulnud ja miks sa oled neis veendunud.
20 Kutse kuningriigisaali võib aidata leinajal saada tuttavaks inimestega, kes oma ligimesi tõeliselt armastavad ja kes teavad, kuidas üksteist üles ehitada. Üks naine Rootsis leidis, et just seda oli ta otsinud kogu oma elu (Johannese 13:35; 1. Tessalooniklastele 5:11, UM).
21., 22. a) Mida me peaksime tegema, kui tahame kedagi lohutada? b) Kuidas lohutada inimest, kes juba tunneb hästi Pühakirja?
21 Kas sa tunned vahel ebakindlust ega tea, mida öelda või teha, kui mõni kristlikust kogudusest või väljastpoolt seda kedagi leinab? Kreekakeelne sõna, mille vasteks on „lohutama”, tähendab sõna-sõnalt ’enda kõrvale kutsuma’. Tõeline lohutaja olla tähendab seda, et oled leinajatele kättesaadav (Õpetussõnad 17:17).
22 Mida öelda aga siis, kui inimene, keda sa tahad lohutada, juba teab, mida Piibel räägib surma, lunastuse ja ülestõusmise kohta? Lohutuseks võib olla juba ainuüksi samade uskumustega sõbra kohalolek. Kui leinaja tahab rääkida, siis ole hea kuulaja. Ära arva, et sul on vaja pikka loengut pidada. Kui loete piiblikohti, siis suhtu neisse kui teid mõlemat tugevdavatesse väljenditesse, mis tulevad Jumalalt. Väljenda oma sügavat veendumust selle kohta, et te mõlemad olete täiesti kindlad nende tõotuste täitumises. Kui peegeldad Jumala kaastunnet ja jagad Jumala Sõna väärtuslikke tõdesid, siis võid aidata kurbadel saada lohutust ja jõudu „kõige troosti Jumalalt” Jehoovalt (2. Korintlastele 1:3).
[Allmärkus]
a Vaata raamatuid „Tundmine, mis viib igavesse ellu”, ptk 8; „Arutlusi Pühakirja põhjal”, lk 141–148, 193–197; „Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?”, ptk 10; ja brošüüri „Kas Jumal tegelikult hoolib meist?”.
Kuidas sa selgitad?
• Keda paljud inimesed õnnetustes süüdistavad ning kuidas me saame neid aidata?
• Mida me võiksime teha, et aidata teistel Piibli lohutusest täiel määral kasu saada?
• Mis kurvastab paljusid inimesi sinu ümbruskonnas ning kuidas sa saad neid lohutada?
[Pildid lk 23]
Tõelise lohutussõnumi jagamine hädaajal
[Allikaviide]
Põgenikelaager: UN PHOTO 186 811/J. Isaac
[Pilt lk 24]
Juba ainuüksi sõbra kohalolek võib pakkuda lohutust