Jehoova sulastel on kindel lootus
„Siis on Jaakobi jäänused paljude rahvaste keskel otsekui kaste Jehoovalt, ... mis ei ... looda inimlaste peale!” (MIIKA 5:6)
1. Kuidas on vaimne Iisrael kosutuse allikas?
JEHOOVA on vihma ja kastepiiskade suur Valmistaja. Asjatu on loota, et mõni inimene annaks kastet või vihma. Prohvet Miika kirjutas: „Jaakobi jäänused [on] paljude rahvaste keskel otsekui kaste Jehoovalt, nagu vihmapiisad rohu peal, mis ei oota inimest ega looda inimlaste peale!” (Miika 5:6). Kes on tänapäeval „Jaakobi jäänused”? Need on vaimsed iisraellased – „Jumala Iisraeli” jääk (Galaatlastele 6:16). Maailma „paljude rahvaste” jaoks on nad otsekui värskendav „kaste Jehoovalt” ja „vihmapiisad rohu peal”. Tõepoolest, võitud kristlased on tänapäeval Jumala õnnistus inimestele. Jehoova kasutab neid oma Kuningriigi kuulutajatena, et viia inimesteni sõnum kindlast lootusest.
2. Miks on meil kindel lootus, hoolimata sellest, et elame hädaderohkes maailmas?
2 Ei peaks olema üllatav, et selles maailmas puudub kindel lootus. Poliitiline ebastabiilsus, moraali allakäik, kuritegevus, majanduskriisid, terrorism, sõjad – kõike seda võib oodata maailmalt, mida valitseb Kurat-Saatan (1. Johannese 5:19). Paljud tunnevad tuleviku ees hirmu. Ent Jehoova teenijad ei ole hirmul, sest meil on kindel tulevikulootus. See lootus on kindel, kuna see põhineb Jumala Sõnal. Me usaldame Jehoovat ja tema Sõna, sest tema öeldu saab alati teoks.
3. a) Miks kavatses Jehoova Iisraeli ja Juuda vastu tegutseda? b) Miks käivad Miika sõnad meie päevade kohta?
3 Miika prohvetikuulutus, mis on Jumala inspireeritud, annab meile jõudu käia Jehoova nimel ning on aluseks kindlale lootusele. Kaheksandal sajandil e.m.a, kui Miika kuulutas, oli Jumala lepingurahvas jagunenud kaheks, Iisraeli ja Juuda riigiks, kusjuures kumbki ei pidanud Jumalaga tehtud lepingut mikski. Tagajärjeks oli moraalne allakäik, usust taganemine ja vohav materialism. Seepärast hoiatas Jehoova, et ta hakkab nende vastu tegutsema. Muidugi olid Jehoova hoiatused suunatud Miika kaasaegsetele, ent meie aja olukord sarnaneb Miika-aegsega sedavõrd, et Miika sõnad käivad ka meie päevade kohta. See selgub, kui käsitleme mõningaid tähtsaid mõtteid Miika raamatu seitsmest peatükist.
Ülevaade Miika raamatust
4. Millest räägitakse Miika raamatu esimeses kolmes peatükis?
4 Vaadakem esmalt lühidalt üle Miika raamatu sisu. Esimeses peatükis paljastab Jehoova Iisraeli ja Juuda mässulisuse. Selle tagajärjena Iisrael hävitatakse ja Juuda nuhtlus jõuab koguni Jeruusalemma väravateni. Teises peatükis näidatakse, kuidas rikkad ja vägevad rõhuvad nõrku ja abituid. Kuid seal tuuakse ära ka Jumala tõotus, et Jumala rahvas kogutakse kokku ühtsusse. Kolmandas peatükis tehakse teatavaks Jehoova otsused rahva juhtide ja oma kohused täitmata jätnud preestrite vastu. Need juhid väänavad õigust ja prohvetid räägivad valet. Sellest hoolimata annab püha vaim Miikale õiguse Jehoova nuhtlusi kuulutada.
5. Mis on kirjas Miika raamatu neljandas ja viiendas peatükis?
5 Neljandas peatükis ennustatakse, et viimseil päevil tulevad kõik rahvad Jehoova koja kõrgele mäele, et ta neid õpetaks. Enne seda pagendatakse Juuda Babüloni, kuid Jehoova vabastab ta. Viies peatükk annab teada, et Messias peab sündima Juuda Petlemmas. Ta karjatab oma rahvast ning vabastab selle teiste rahvaste rõhumise alt.
6., 7. Milliseid mõtteid leidub Miika prohvetikuulutuse kuuendas ja seitsmendas peatükis?
6 Miika kuuendas peatükis on toodud Jehoova süüdistused oma rahva vastu kohtuliku arutelu vormis. Kas Jehoova on teinud midagi halba ja seetõttu rahvas mässab tema vastu? Ei ole. Jehoova nõuded on tegelikult väga mõistlikud. Ta soovib, et tema teenijad oleksid koos temaga käies õiglased, lahked ja tagasihoidlikud. Selle asemel on aga Iisrael ja Juuda läinud mässulisuse teele ning neil tuleb kogeda selle tagajärgi.
7 Viimases peatükis mõistab Miika hukka oma kaasaegsete kurjuse. Ta ei kaota julgust, sest ta ootab otsusekindlalt Jehoovat (Miika 7:7). Raamatu lõpus väljendub veendumus, et Jehoova halastab oma rahva peale. Ajalugu tõendab, et see lootus täitus. Aastal 537 e.m.a, kui Jehoova karistus oma rahvale oli täide viidud, tõi ta halastavalt rahva jäägi kodumaale tagasi.
8. Kuidas sa võtaksid kokku Miika raamatu sisu?
8 Millist suurepärast teavet edastab Jehoova Miika kaudu! See inspireeritud raamat toob hoiatavaid näiteid selle kohta, kuidas Jumal kohtleb neid, kes küll väidavad end teda teenivat, kuid on ustavusetud. See kuulutab ette sündmusi, mis toimuvad nüüdisajal. Ja see vahendab Jumala nõuandeid selle kohta, kuidas me peaksime neil rasketel aegadel toimima, et meie lootus oleks kindel.
Kõneleb Suveräänne Issand Jehoova
9. Mida kavatses Jehoova teha vastavalt kirjakohale Miika 1:2?
9 Käsitlegem nüüd Miika raamatut üksikasjalikumalt. Miika 1:2 ütleb: „Kuulge, kõik rahvad, pane tähele, maa ja kõik, mis seda täidab! Olgu Issand Jehoova tunnistajaks teie vastu, Issand oma pühast templist!” Kui sa oleksid elanud Miika päevil, oleksid need sõnad kahtlemata su tähelepanu köitnud. Need köidavad sinu tähelepanu ka nüüdisajal, sest Jehoova kõneleb oma pühast templist mitte ainult Iisraelile ja Juudale, vaid inimestele üle kogu maailma. Miika päevil oli rahvas Suveräänset Issandat Jehoovat liiga pikka aega põlanud. Olukord pidi peagi muutuma. Jehoova võttis nõuks otsustavalt tegutseda.
10. Miks on Miika 1:2 sõnad meie jaoks olulised?
10 Seesama kehtib ka meie päevade kohta. Ilmutuse 14:18–20 näitab, et Jehoova kõneleb taas oma pühast templist. Peagi tegutseb Jehoova otsustavalt ning jälle raputavad ülitähtsad sündmused inimkonda. Sel korral visatakse kuri „maa viinapuu” suurde Jehoova viha surutõrde, et Saatana süsteem täielikult hävitada.
11. Mida on mõeldud Miika 1:3, 4 sõnadega?
11 Kuulakem, mida Jehoova kavatseb teha. Miika 1:3, 4 öeldakse: „Vaata, Jehoova väljub oma asupaigast, astub alla ja kõnnib maa kõrgendikel! Mäed sulavad tema all ja orud lõhkevad otsekui vaha tule paistel, joalt voolavate vete sarnaselt!” Kas Jehoova lahkub oma taevaselt eluasemelt ning kõnnib Tõotatud Maa mägedel ja orgudes? Ei, tal ei ole tarvis seda teha. Et tema tahe täituks, tarvitseb tal vaid pöörata oma tähelepanu maale. Pealegi ei taba eelkirjeldatu mitte maastikku, vaid hoopis inimesi. Kui Jehoova tegutseb, on tagajärjed ustavusetutele inimestele katastroofilised – otsekui sulataks maavärin vahana mägesid ja lõhestaks orgusid.
12., 13. Mis teeb meie lootuse kindlaks vastavalt kirjakohale 2. Peetruse 3:10–12?
12 Miika 1:3, 4 prohvetlikud sõnad võivad sulle meenutada üht teist inspireeritud prohvetikuulutust, mis ennustab kohutavaid sündmusi maa peal. Kirjakohas 2. Peetruse 3:10 on toodud apostel Peetruse sõnad: „Issanda päev tuleb otsekui varas öösel, mil taevad raginal hukkuvad ja maailma algained tules laostuvad ja ilmamaad ja kõiki seal tehtud töid ei leidu enam.” Nagu Miika prohvetikuulutus, nii ei käi ka Peetruse sõnad tegeliku taeva ja maa kohta. Need viitavad suurele viletsusele, mis tuleb selle jumalatu süsteemi peale.
13 Nagu Miika, nii saavad ka kristlased tulevasest hävingust hoolimata kindlusega tulevikku vaadata. Kuidas on see võimalik? Kui järgitakse Peetruse kirja järgmiste salmide nõuannet. Apostel hüüatab: „Missugused siis teie peate olema pühas elus ja jumalakartuses, oodates ja igatsedes Jumala päeva tulekut” (2. Peetruse 3:11, 12). Meie tulevikulootus on kindel, kui me kasvatame südames kuulekust ning hoolitseme selle eest, et meie käitumine oleks püha ja elu jumalakartlike tegudega täidetud. Et meie lootus oleks kindel, tuleb meil ka meeles pidada, et Jehoova päev tuleb tingimata.
14. Miks on Iisrael ja Juuda karistuse ära teeninud?
14 Jehoova selgitab, miks tema muistne rahvas on karistuse ära teeninud. Miika 1:5 ütleb: „Jaakobi üleastumise pärast ja Iisraeli soo pattude pärast sünnib see kõik! Kes on süüdi Jaakobi üleastumises? Kas mitte Samaaria? Ja kellelt on Juuda ohvrikünkad? Kas mitte Jeruusalemmalt?” Iisrael ja Juuda võlgnevad oma olemasolu Jehoovale. Ometi on nad tema käskudest üle astunud, kusjuures nad mässavad isegi pealinnades Samaarias ja Jeruusalemmas.
Patune käitumine on levinud
15., 16. Millistes pattudes olid Miika kaasaegsed süüdi?
15 Üht näidet Miika kaasaegsete patususest kirjeldatakse värvikalt tekstis Miika 2:1, 2: „Häda neile, kes kavatsevad nurjatust ja valmistuvad oma voodites kurjaks! Hommiku koites nad teevad seda, sest nende käes on võim! Nad ihaldavad välju ja röövivad need, kodasid, ja võtavad need: nad rõhuvad meest ja ta koda, igaüht ja ta pärisosa!”
16 Saamahimulised inimesed on öösel voodis ärkvel ja plaanivad, kuidas võtta oma valdusse naabrite põlde ja kodasid. Hommikul tõttavad nad oma salakavalaid plaane teostama. Kui nad peaksid meeles Jehoovaga sõlmitud lepingut, ei teeks nad selliseid kurje tegusid. Moosese Seaduses on määrusi, mis kaitsevad vaeseid. Kui neid täidetaks, ei peaks ükski perekond oma pärisosast alatiseks ilma jääma. Ent see neid saamahimulisi inimesi ei huvita. Nad ei hooli 3. Moosese 19:18 sõnadest: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”
17. Mis võib juhtuda, kui inimesed, kes väidavad end teenivat Jumalat, panevad esikohale materiaalsed asjad?
17 Sellest ilmneb, mis võib juhtuda, kui inimesed, kes väidavad end teenivat Jumalat, kaotavad silmist vaimsed sihid ning seavad materiaalsed asjad esikohale. Paulus hoiatas oma aja kristlasi: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse” (1. Timoteosele 6:9). Kui inimesele saab rahakogumine peamiseks elusihiks, siis tegelikult kummardab ta väärjumalat – mammonat ehk rikkust. See väärjumal ei anna mingit kindlat tulevikulootust (Matteuse 6:24).
18. Mis pidi juhtuma Miika päevil elanud materialistidega?
18 Miika päevil õppisid paljud ränkade kogemuste kaudu, et materiaalsetele asjadele lootmine on tühisuste tühisus. Tekstis Miika 2:4 ütleb Jehoova: „Sel päeval hakatakse teie kohta ütlema ja tõstetakse kaebekisa: „See on juhtunud,” öeldakse, „me oleme hävitatud sootuks; ta on vahetanud ära mu rahvale kuuluva osa! Tõesti, ta võtab selle minult, ta jagab meie põllud vangistajaile!” ” Jah, need kodade ja põldude röövijad kaotavad oma suguvõsapärandi. Nad saadetakse sundasumisele võõrale maale ja nende vara langeb saagiks „vangistajaile” ehk paganarahvastele. Purunevad kõik õitsva tuleviku lootused.
19., 20. Kuidas läks juutidel, kes lootsid Jehoovale?
19 Ent neil, kes loodavad Jehoovale, ei tule pettuda. Jehoova peab ustavalt kinni Aabrahami ja Taavetiga tehtud lepingutest. Ta halastab nende peale, kes nagu Miika teda armastavad ning kurvastavad selle üle, et kaasmaalased on Jumalast võõrandunud. Õiglaste inimeste pärast taastatakse Jumala määratud ajal endine olukord.
20 See toimub aastal 537 e.m.a, mil Babülon langeb ja juutide jääk koju tagasi pöördub. Sel ajal täituvad Miika 2:12 sõnad esimest korda. Jehoova ütleb: „Ma tahan sind, Jaakob, koguda tervikuna, ma tahan korjata Iisraeli jäägi; ma panen nad ühte nagu lambad tarasse, otsekui karja oma karjamaale – inimesi on kubinal!” Kui armastav on Jehoova! Pärast oma rahva karistamist laseb ta juutide jäägil pöörduda tagasi maale, mille ta on andnud nende esiisadele, ning seal teda teenida.
Märkimisväärne sarnasus meie ajaga
21. Kuidas sarnaneb nüüdisaja olukord Miika päevil toimunuga?
21 Me oleme nüüd uurinud Miika raamatust kaht esimest peatükki. Kas pole hämmastav, kui sarnane on nüüdisaja olukord, võrreldes tolleaegsega? Nagu Miika päevil, nii väidavad ka tänapäeval paljud, et nad teenivad Jumalat. Ent nad on Juuda ja Iisraeli kombel jagunenud eri leeridesse ning peavad omavahel isegi sõdu. Paljud ristiusu kirikusse kuuluvad rikkad on rõhunud vaeseid. Üha enam usujuhte ei mõista hukka teguviise, mida Piibel sõnaselgelt keelab. Pole midagi imestada, et ristiusu kirik ja ülejäänud „Suur Baabülon” ehk ülemaailmne valereligiooni impeerium hävivad peatselt! (Ilmutuse 18:1–5.) Kuid sarnaselt Miika ajaga on Jehooval nüüdki ustavaid teenijaid, kes jäävad maa peale alles.
22. Millised kaks gruppi loodavad Jumala Kuningriigile?
22 Aastal 1919 lõid võitud kristlased ristiusu kirikust lõplikult lahku ning hakkasid kõigile rahvaile kuulutama Kuningriigi head sõnumit (Matteuse 24:14). Kõigepealt otsisid nad üles vaimse Iisraeli jäägi hulka kuulujad. Siis hakati koguma „teisi lambaid” ning neist kahest rühmast moodustus „üks kari”, kellel on „üks karjane” (Johannese 10:16). Kuigi need ustavad Jehoova kummardajad teenivad praegu 234 maal, on nad kõik tõepoolest ’pandud ühte’. Nüüdseks on selles lambataras ’inimesi kubinal’ – nii mehi, naisi kui lapsi. Nad ei pane oma lootust praegusele jumalakartmatule süsteemile, vaid Jumala Kuningriigile, mis toob peagi maale paradiisi.
23. Miks sa oled veendunud, et su lootus on kindel?
23 Miika teise peatüki viimane salm ütleb ustavate Jehoova teenijate kohta: „Nende ees käib nende kuningas ja nende eesotsas on Jehoova!” Kas sa näed ka ennast marssimas selles võidurongkäigus, mille ees käib Jehoova juhtimisel Kuningas Jeesus Kristus? Kui jah, siis oled veendunud, et võit saabub ja et su lootus on kindel. See saab veelgi selgemaks, kui arutame järgmisi tähtsaid mõtteid Miika prohvetikuulutusest.
Kuidas sa vastaksid?
• Miks otsustas Jehoova Miika päevil Juuda ja Iisraeli vastu tegutseda?
• Mis võib juhtuda, kui need, kes väidavad end teenivat Jumalat, peavad kõige tähtsamaks materiaalseid asju?
• Miks oled sa pärast Miika kahe esimese peatüki uurimist veendunud, et su lootus on kindel?
[Pilt lk 9]
Miika prohvetikuulutus tugevdab meid vaimselt
[Pildid lk 10]
Vaimsed iisraellased ja nende kaaslased edendavad õiget kummardamist, nagu seda tegi ka ustavate juutide jääk aastal 537 e.m.a