Tõeline rikkus Jumala uues maailmas

KRISTLIK abielumees ja isa Davida kolis Ühendriikidesse, olles kindel, et see on õige otsus. Kuigi ta ei tahtnud oma naist ja lapsi üksi jätta, oli ta veendunud, et kui tal oleks rohkem raha, suudaks ta pakkuda neile kõigile paremat elu. Nii võttiski ta vastu kutse New Yorgis elavatelt sugulastelt ja leidis seal peagi tööd.

Kuude möödudes hakkas Davidi optimism kaduma. Nüüd jäi tal vähe aega vaimse tegevuse jaoks. Millalgi oli tema usk Jumalasse peaaegu kadunud. Ta sai olukorra tõsidusest aimu alles siis, kui oli andnud järele ebamoraalsele ahvatlusele. Huvi materiaalse rikkuse vastu viis teda märkamatult eemale kõigest, mis oli talle tõeliselt tähtis. Midagi tuli ette võtta.

Davidi sarnaselt lahkuvad paljud igal aastal oma vaeselt kodumaalt, lootes jõuda paremale järjele. Kuid liigagi sageli tuleb neil maksta selle eest ränka hinda oma vaimsusega. Mõned on küsinud: kas kristlane saab taotleda materiaalset rikkust ja samal ajal olla rikas Jumalas? Populaarsed kirjanikud ja jutlustajad ütlevad, et see on võimalik. Ent nagu näitavad Davidi ja teiste kogemused, on raske saavutada ühte, kaotamata teist. (Luuka 18:24.)

Raha iseenesest pole halb

Nagu paljud teisedki inimeste leiutised, pole raha iseenesest halb. Tegelikult pole see midagi muud kui vaid maksevahend. Kui kasutada raha õigesti, võib see täita head eesmärki. Näiteks möönab Piibel, et raha pakub kaitset eriti vaesusega seotud probleemide puhul (Koguja 7:12). Vähemalt mõni paistab arvavat, et „raha eest saab kõike” (Koguja 10:19).

Piibel mõistab hukka laiskuse ja innustab hoolega tööd tegema. Meil tuleb hoolt kanda oma pere eest, ja kui midagi jääb üle, võime „jagada sellele, kellel on puudus” (Efeslastele 4:28; 1. Timoteosele 5:8). Pealegi ei propageeri Piibel lihasuretamist, vaid annab nõu tunda rõõmu sellest, mis meil on. Seal on soovitus elust „oma osa võtta” ja nautida oma töö vilja (Koguja 5:17–19). Piiblis on õigupoolest mitu näidet ustavatest meestest ja naistest, kes olid rikkad.

Ustavad mehed, kes olid rikkad

Aabrahamile, kes oli ustav Jumala sulane, kuulusid suured karjad, palju hõbedat ja kulda ning sadu teenijaid (1. Moosese 12:5; 13:2, 6, 7). Ka õiglane Iiob oli tähelepanuväärselt rikas – tal oli kariloomi, teenijaid, kulda ja hõbedat (Iiob 1:3; 42:11, 12). Need mehed olid rikkad isegi tänapäevases mõttes, kuid nad olid rikkad ka Jumalas.

Apostel Paulus nimetas Aabrahami „kõikide isaks, kes usuvad”. Aabraham polnud ihne ega liigselt kiindunud sellesse, mis tal oli. (Roomlastele 4:11; 1. Moosese 13:9; 18:1–8.) Ka Iiobit nimetas Jumal ise „vagaks ja õiglaseks meheks” (Iiob 1:8). Ta oli alati valmis aitama vaeseid ja viletsaid (Iiob 29:12–16). Nii Aabraham kui Iiob lootsid rohkem Jumalale kui oma rikkusele (1. Moosese 14:22–24; Iiob 1:21, 22; Roomlastele 4:9–12).

Veel üks näide on kuningas Saalomon, kes päris Jumala trooni Jeruusalemmas. Teda õnnistati mitte üksnes jumaliku tarkuse, vaid ka rohke rikkuse ja auga (1. Kuningate 3:4–14). Suurema osa elust oli ta ustav. Kuid vanas eas Saalomoni „süda ei olnud siiras Jehoova, oma Jumala vastu” (1. Kuningate 11:1–8). Tema kurb kogemus näitab ilmselgelt, millised ohud kaasnevad tavaliselt materiaalse rikkusega. Vaatleme neist mõningaid.

Rikkusega kaasnevad ohud

Kõige tõsisem oht on armuda rahasse ja võimalustesse, mis avanevad koos sellega. Mõnel tekitab rikkus isu, mis ei saa kunagi täis. Saalomon märkas oma valitsusaja algupoolel seda kalduvust teiste juures. Ta kirjutas: „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust. Seegi on tühi töö!” (Koguja 5:9). Hiljem hoiatasid nii Jeesus kui Paulus kristlasi selle salakavala armastuse eest (Markuse 4:18, 19; 2. Timoteosele 3:2).

Kui rahast saab inimese kiindumus, mitte lihtsalt millegi teostamise vahend, võib inimesel kergemini tekkida mitmesuguseid kiusatusi, näiteks hakata valetama, varastama ja usaldust kuritarvitama. Kristuse apostel Juudas Iskariot reetis oma isanda kõigest 30 hõbetüki eest (Markuse 14:11; Johannese 12:6). Mõned on koguni äärmusse läinud ja hakanud Jumala asemel raha kummardama (1. Timoteosele 6:10). Seetõttu peaksid kristlased püüdma jääda enda vastu alati ausaks, miks nad tegelikult tahavad raha juurde teenida (Heebrealastele 13:5).

Rikkuse tagaajamisega kaasnevad ohud, mis on veelgi salakavalamad. Esiteks kipub suur varandus tegema inimese liiga enesekindlaks. Ka seda pidas Jeesus silmas, kui mainis „rikkuse pettust” (Matteuse 13:22). Samuti manitses piiblikirjutaja Jakoobus kristlasi, et nad ei unustaks Jumalat isegi äriplaane tehes (Jakoobuse 4:13–16). Kuna raha näib tagavat mõningase sõltumatuse, siis neid, kes on rikkad, varitseb pidevalt oht panna oma lootus pigem rahale kui Jumalale. (Õpetussõnad 30:7–9; Apostlite teod 8:18–24.)

Teiseks, nagu näitas varem mainitud Davidi kogemus, neelab rikkuse taotlemine sageli nii palju aega ja energiat, et selle tõttu kaldub inimene vaimsest tegevusest järk-järgult eemale (Luuka 12:13–21). Samuti on rikastel pidev kiusatus kasutada kõike oma vara eelkõige lõbusate tegevuste või iseenda heaks.

Kas võis Saalomoni vaimne allakäik olla mingil määral seotud sellega, et ta lasi luksuslikul elul oma mõistust ähmastada? (Luuka 21:34.) Ta teadis Jumala otsest keeldu võõramaalastega abiellumise kohta. Siiski kogus ta endale lõpuks umbes tuhandest naisest koosneva haaremi (5. Moosese 7:3). Suurest soovist meeldida oma võõramaa naistele üritas ta neile ühiseid usutalitusi korraldada. Nagu varem mainiti, kalduski Saalomoni süda tasapisi Jehoovast eemale.

Kahtlemata kinnitavad need näited, kui õige on Jeesuse nõuanne: „Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!” (Matteuse 6:24). Kuidas siis saab kristlane edukalt toime tulla majanduslikult keerulise olukorraga, mis puudutab enamikku? Mis veelgi tähtsam, kas on loota, et tulevikus läheb elu paremaks?

Tulevikus tõeline rikkus

Erinevalt patriarhidest Aabrahamist ja Iiobist ning Iisraeli rahvast on Jeesuse järelkäijate ülesanne „teha jüngriteks kõik rahvad” (Matteuse 28:19, 20). Selle ülesande täitmine nõuab aega ja energiat, mis muidu võib kergesti kuluda ilmalikele püüdlustele. Edu võti peitub järelikult selles, kui teeme, mida Jeesus käskis: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:33).

Kuigi David oleks äärepealt ilma jäänud oma perest ja kaotanud vaimsuse, õnnestus tal hiljem oma elu siiski õigesse rööpasse seada. Kui David pani piibliuurimise, palvetamise ja kristliku teenistuse oma elus uuesti esikohale, hakkasid ka ülejäänud asjad paika minema, nagu Jeesus oli tõotanud. Tasapisi paranesid tema suhted naise ja lastega, ta sai tagasi oma rõõmu ja rahulolu. Ta teeb ikka veel kõvasti tööd. Tema lugu pole näide ajalehepoisist, kes saab miljonäriks. Siiski õppis ta oma valusast kogemusest nii mõndagi väärtuslikku.

David jõudis järeldusele, et kolimine Ameerika Ühendriikidesse polnudki nii tark otsus, nagu ta algul oli arvanud. Seetõttu võttis ta kindlalt nõuks, et ei lase enam kunagi rahal juhtida oma otsuseid. Nüüd mõistab David, et elus kõige väärtuslikumaid asju – armastavat perekonda, häid sõpru ja suhteid Jumalaga – ei ole võimalik osta raha eest (Õpetussõnad 17:17; 24:27; Jesaja 55:1, 2). Tõesti, moraalne rikkumatus on palju väärtuslikum kui materiaalne rikkus (Õpetussõnad 19:1; 22:1). David on koos perega otsustanud hoida tähtsamad asjad oma elus alati esikohal (Filiplastele 1:10).

Inimeste püüdlused rajada tõeliselt jõukas ja samal ajal moraalne ühiskond on korduvalt läbi kukkunud. Jumal aga on tõotanud, et tema Kuningriik tagab nii materiaalse kui ka vaimse külluse, et võiksime elada täisväärtuslikku elu (Laul 72:16; Jesaja 65:21–23). Jeesus õpetas, et tõeline rikkus algab vaimsusest, kui ta ütles, et „õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Niisiis, kas oleme materiaalselt rikkad või vaesed, saab igaüks, kes paneb vaimsed asjad juba praegu elus esikohale, rajada enesele parimal viisil teed peagi saabuvasse Jumala uude maailma. (1. Timoteosele 6:17–19.) See uus maailm on tõeliselt rikas ühiskond nii materiaalselt kui ka vaimselt.

[Allmärkus]

[Pildid lk 5]

Iiob lootis Jumalale, mitte oma rikkusele

[Pildid lk 7]

Kõige väärtuslikumaid asju elus ei ole võimalik osta raha eest