Jehoova toetab rõhutuid

„Õiget tabab palju õnnetusi, aga Jehoova tõmbab tema neist kõigist välja!” (LAUL 34:20)

1., 2. Mida koges üks ustav kristlane ja miks võivad meil samasugused tunded tekkida?

NOOR naine Keikoa on olnud Jehoova tunnistaja juba üle 20 aasta. Mõnda aega teenis ta täisajalise Kuningriigi kuulutajana ja hindas seda tööd kogu südamest. Ent hiljaaegu hakkas Keiko tundma lootusetust ja üksildust. „Ma aina nutsin ja nutsin,” sõnab ta. Keiko püüdis oma negatiivsetest mõtetest lahti saada nii, et pühendas rohkem aega iseseisva uurimise jaoks. „Aga ikkagi ei suutnud ma enda mõtteviisi muuta,” tunnistab naine. „Olin nii masendunud, et tahtsin ära surra.”

² Kas sinagi oled mõnikord meeleheitel olnud ja selliste tunnetega võidelnud? Jehoova tunnistajana on sul rohkesti põhjuseid rõõmustamiseks, sest jumalakartusel on „käesoleva ja tulevase elu tõotus” (1. Timoteosele 4:8). Sa elad praegu vaimses paradiisis. Kas see aga tähendab, et oled kaitstud kõigi hädade eest? Kindlasti mitte! Piibel ütleb: „Õiget tabab palju õnnetusi” (Laul 34:20). Selles pole midagi üllatavat, sest „kõik maailm on tigeda [Kurat-Saatana] võimuses” (1. Johannese 5:19). Selle mõju kogevad kõik inimesed – ühed rohkem, teised vähem (Efeslastele 6:12).

Raskuste mõju

 3. Too Piiblist näiteid Jumala teenijatest, kes olid meeleheitel.

³ Pikaajaline raske olukord võib kogu meie ellusuhtumise süngeks muuta (Õpetussõnad 15:15). Mõtle näiteks ustavale mehele Iiobile. Oma kohutava katsumuse ajal ütles ta: „Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli!” (Iiob 14:1). Iiob ei tundnud enam elust rõõmu. Mingil ajal arvas ta isegi seda, et Jehoova on ta hüljanud (Iiob 29:1–5). Iiob polnud ainus Jumala teenija, kes sügavas ahastuses oli. Piibel ütleb, et Hanna oli „hinges kibestunud”, kuna tal polnud lapsi (1. Saamueli 1:9–11). Rebeka ohkas oma pereprobleemide tõttu: „Ma olen elust tüdinud” (1. Moosese 27:46). Ja Taavet tunnistas oma eksimuste peale mõeldes: „Ma käin kurvalt kogu päeva” (Laul 38:7). Neist mõningatest näidetest on selge, et eelkristlikul ajal elanud jumalakartlikud mehed ja naised olid mõnikord täiesti meeleheitel.

 4. Miks pole üllatav, et kristlaste seas on tänapäeval „masendunud hingi”?

⁴ Kuidas on lood kristlastega? Apostel Paulus leidis olevat tarviliku tessalooniklastele öelda, et nad ’räägiksid lohutavalt masendunud hingedega’ (1. Tessalooniklastele 5:14, UM). Üks teatmeteos märgib, et kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „masendunud hinged”, võib viidata inimestele, „kes on ajutiselt elusurvele alla jäänud”. Pauluse sõnadest võib seega järeldada, et mõned vaimuga võitud kristlased Tessaloonika koguduses olid rõhutud meeleolus. Ka tänapäeval on kristlaste hulgas masendunuid. Aga miks nad on rusutud meeleolus? Vaadelgem kolme sagedasemat põhjust.

Meid võib masendada ebatäius

5., 6. Mida lohutavat võime leida piiblitekstist Roomlastele 7:22–25?

⁵ Erinevalt rikutud inimestest, kes on „südametunnistuses tuimaks jäänud”, muserdab tõelisi kristlasi nende patusus (Efeslastele 4:19). Nad võivad tunda nagu Paulus, kes kirjutas: „Seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel, aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes.” Paulus lisas rõhutatult: „Oh mind viletsat inimest!” (Roomlastele 7:22–24).

⁶ Kas oled sa end kunagi tundnud nagu Paulus? Pole sugugi vale olla teadlik oma ebatäiusest, sest see tuletab sulle meelde, kui tõsine asi on patt, ja võib tugevdada su otsusekindlust hoiduda kurjadest tegudest. Ent sa ei peaks oma puuduste tõttu pidevas piinas olema. Äsjatsiteeritud murelike sõnade järel ütles Paulus: „Tänu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi!” (Roomlastele 7:25). Tõepoolest, Paulus oli kindel, et Jeesuse ohvriveri vabastab ta päritud patust (Roomlastele 5:18).

 7. Mis võib aidata inimesel mitte masenduda oma patuste kalduvuste pärast?

⁷ Kui sind masendab su ebatäius, siis võid leida lohutust apostel Johannese sõnadest: „Kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige. Ja tema on lepitus meie pattude eest; aga mitte ükspäinis meie, vaid ka kogu maailma pattude eest” (1. Johannese 2:1, 2). Kui patused kalduvused sind masendavad, siis pea alati meeles, et Jeesus suri just patuste, mitte täiuslike inimeste eest. Tegelikult „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23, meie kursiiv).

8., 9. Miks me peaks hoiduma end hukka mõistmast?

⁸ Võib-olla oled sa kunagi varem teinud ränga patu. Kindlasti oled sellest Jehoovale palves rääkinud ja ehk isegi päris tihti. Kogudusevanemad andsid sulle vaimset abi (Jakoobuse 5:14, 15). Sa kahetsesid oma tegu südamest ja jäid koguduse liikmeks. Või oli koguni nii, et sa lahkusid Jumala organisatsioonist teatud ajaks, kuid hiljem kahetsesid ja said Jehoova silmis uuesti puhtaks. Nii või teisiti võib see patt sulle aeg-ajalt meelde tulla ja sind masendada. Sellisel juhul ära unusta, et Jehoova „annab palju andeks” neile, kes tõeliselt kahetsevad (Jesaja 55:7). Pealegi ta ei taha, et tunneksid end lootusetult hukka mõistetuna. See teeniks ju Saatana eesmärki (2. Korintlastele 2:7, 10, 11). Saatan hävitatakse, sest ta väärib seda, ent ta soovib, et ka sina end sama karistuse väärilisena tunneksid (Ilmutuse 20:10). Ära lase Saatanal oma usku rikkuda (Efeslastele 6:11). Seisa talle kindlalt vastu ka selles asjas, nagu sa teed muudes valdkondades (1. Peetruse 5:9).

⁹ Ilmutuse 12:10 nimetatakse Saatanat „meie vendade [võitud kristlaste] süüdistajaks”. Ta ’kaebab nende peale Jumala ees päevad ja ööd’. Selle salmi üle mõtiskledes võid mõista, et valesüüdistaja Saatan oleks rõõmus, kui sa end süüdi tunneksid ja hukka mõistaksid, kuigi Jehoova sinusse nii ei suhtu (1. Johannese 3:19–22). Miks piinelda oma eksimuste pärast niipalju, et see paneks sind alla andma? Ära lase Saatanal rikkuda oma suhteid Jumalaga. Ja ära lase kunagi Saatanal end pimestada ning panna unustama tõsiasja, et Jehoova on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest” (2. Moosese 34:6).

Meid võivad rusuda piiratud võimalused

10. Kuidas võivad piiratud võimalused meid masendada?

¹⁰ Mõned kristlased on masenduses selle pärast, et nad ei saa teha teenistuses niipalju, kui sooviksid. Kas nii on ka sinuga? Võib-olla on sul mõni raske haigus, oled jõudnud kõrgesse ikka või on sul mõni muu probleem ja sa ei saa pühendada teenistusele enam nii palju aega kui varem. On tõsi, et kristlasi innustatakse ’ostma välja aega’ Jumala teenimiseks (Efeslastele 5:15, 16, UM). Mida aga teha, kui sul on tõsiseid põhjusi, mis ei lase sul teenistuses rohkem korda saata ja see masendab sind?

11. Kuidas võib Pauluse nõuanne, mis on kirjas Galaatlastele 6:4, meile kasuks tulla?

¹¹ Piibel innustab meid mitte olema loiud, vaid järgima „neid, kes usu ja pika meele tõttu pärivad selle, mis on tõotatud” (Heebrealastele 6:12). Me võime seda teha vaid siis, kui paneme tähele ustavate Jumala teenijate head eeskuju ja püüame olla sama tugeva usuga. Pole aga hea võrrelda end teistega ja siis mõelda, et me ei tee midagi piisavalt hästi. Seega tasub toimida Pauluse nõuande kohaselt: „Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele [„mitte võrreldes end teise inimesega”, UM]” (Galaatlastele 6:4).

12. Miks me võime Jehoova teenistuses rõõmsad olla?

¹² Kristlasel on põhjust rõõmustada isegi siis, kui tal on rasked tervisehäired. Piibel kinnitab: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele” (Heebrealastele 6:10). Võib-olla on sul mingitel sinust mitteolenevatel asjaoludel raske teha teenistuses sama palju, kui sa kunagi varem tegid. Jehoova abiga võid sa aga ehk rohkem ära teha näiteks sellistes valdkondades nagu tunnistuse andmine telefoni ja kirja teel. Võid olla kindel, et Jehoova Jumal õnnistab sinu kogu südamest tulevat teenistust ja armastust, mida sa ilmutad tema ja oma kaasinimeste vastu (Matteuse 22:36–40).

Meid võivad rõhuda „rasked ajad”

13., 14. a) Mil moel võivad „rasked ajad” meile vaeva põhjustada? b) Kuidas ilmneb tänapäeval loomupärase kiindumuse puudumine?

¹³ Me igatseme elada Jumala õiglases uues maailmas, kuid praegu on veel „rasked ajad” (2. Timoteosele 3:1). Meid lohutab teadmine, et nüüdsed hädad viitavad meie pääste lähedusele. Siiski praegused olud mõjutavad meid. Näiteks võid sa olla töötu. Töökohta ei pruugi olla kerge leida ja kuude möödudes võid sa hakata mõtlema, kas Jehoova üldse näeb su täbarat olukorda ja kuuleb su palveid. Võib olla ka nii, et sind diskrimineeritakse või tehakse sulle mingil muul moel ülekohut. Ja isegi pilguheit ajaleheartiklite pealkirjadele võib tekitada sulle selliseid tundeid nagu õiglasele Lotile, keda piinas teiste inimeste lodevus (2. Peetruse 2:7).

¹⁴ On veel üks eriline viimsete päevade tunnusjoon, mida ei saa mainimata jätta. Piibel ennustas, et paljud on siis „loomupärase kiindumuseta” (2. Timoteosele 3:3, UM). Paljudes kodudes pole pereliikmete vahel kiindumust. Ühes raamatus märgitakse: „Tõendid näitavad, et kõige tõenäolisemalt tapavad inimesi, ründavad neid füüsiliselt, kuritarvitavad emotsionaalselt või seksuaalselt just nende omad pereliikmed, mitte võõrad. ... Paik, kus inimesed peaksid tundma end armastatuna ja turvaliselt, on mõnede täiskasvanute ja laste jaoks kõige ohtlikum paik.” („Family Violence”.) Need, kelle kodune õhkkond on olnud ebaterve, võivad seetõttu ka aastate möödudes tunda ärevust ja meeleheidet. Mida saad ette võtta, kui ka sina oled sellises olukorras?

15. Miks võib öelda, et Jehoova armastus on suurem kui inimeste armastus?

¹⁵ Laulukirjutaja Taavet laulis: „Kui ka mu oma isa ja ema mind hülgaksid, korjaks Jehoova mu üles” (Laul 27:10, UM). Nii lohutav on teada, et Jehoova armastus on suurem kui ükskõik millise lapsevanema armastus! Ükskõik kui piinavat valu sa oled tundnud vanematepoolse hülgamise, hooletussejätmise või kuritarvitamise tõttu, ei vähenda see kuidagi seda, kui palju Jehoova sinust hoolib (Roomlastele 8:38, 39). Pea meeles, et Jehoova tõmbab enda poole neid, keda ta armastab (Johannese 3:16; 6:44). Taevane Isa armastab sind sõltumata sellest, kuidas inimesed sind on kohelnud.

Nõuandeid masenduse leevendamiseks

16., 17. Kuidas masenduse korral vaimselt tugevaks jääda?

¹⁶ Sa saad üht-teist ette võtta, et oma masendusega toime tulla. Püüa näiteks osaleda kosutavas kristlikus tegevuses. Mõtiskle Jumala Sõna üle, eriti siis, kui masendus sind lausa enda alla matab. Laulukirjutaja ütles: „Kui ma mõtlesin: mu jalg vääratab, siis sinu heldus, Jehoova, toetas mind! Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu troostid rõõmustasid mu hinge!” (Laul 94:18, 19). Korrapärane Piibli lugemine aitab sul hoida meeles lohutavaid sõnu ja ülesehitavaid mõtteid.

¹⁷ Ka palve on tähtis. Isegi kui sa ei suuda kõiki oma tundeid sõnadesse panna, teab Jehoova, mida sa püüad öelda (Roomlastele 8:26, 27). Laulukirjutaja kinnitas: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” (Laul 55:23).

18. Milliseid praktilisi nõuandeid võiks depressiooni all kannataja järgida?

¹⁸ Mõned on meeleheitel depressiooni tõttu.b Kui ka sinul on depressioon, siis püüa keskenduda Jumala uuele maailmale ja ajale, mil keegi pole enam haige (Jesaja 33:24). Kui su negatiivsed tunded püsivad pikemat aega, oleks tark otsida professionaalset abi (Matteuse 9:12). Tähtis on ka oma füüsilise tervise eest hoolitseda. Abiks võib olla tervislik toitumine ja kehaline liikumine. Puhka piisavalt. Ära vaata hilja õhtul televiisorit. Hoidu meelelahutusest, mis sind füüsiliselt ja emotsionaalselt ära kurnab. Eelkõige on aga tähtis jätkata Jumala teenimisega seotud tegevusi. Praegu pole küll veel aeg, mil Jehoova „pühib ära kõik pisarad”, kuid ta annab sulle jõudu vastupidamiseks (Ilmutuse 21:4; 1. Korintlastele 10:13).

Elame „Jumala vägeva käe all”

19. Mida lubab Jehoova rõhututele?

¹⁹ Piiblis on kinnitus, et õiget võib tabada küll palju õnnetusi, aga „Jehoova tõmbab tema neist kõigist välja” (Laul 34:20). Kuidas Jumal seda teeb? Kui Paulus oli korduvalt palunud vabanemist „liha sisse antud vaiast”, ütles Jehoova talle: „[Mu] vägi saab nõtruses täie võimuse!” (2. Korintlastele 12:7–9). Mida Jehoova tõotas Paulusele ja mida ta tõotab sulle? Ta ei luba sind kohe terveks ravida, vaid lubab anda jõudu, et saaksid vastu pidada.

20. Meil on küll katsumusi, aga mida kinnitab 1. Peetruse 5:6, 7?

²⁰ Peetrus kirjutas: „Alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal! Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. Peetruse 5:6, 7). Jehoova hoolib sinust ja seepärast ta ei hülga sind. Ta toetab sind vaatamata raskustele, mida sul tuleb kogeda. Pea meeles, et ustavad kristlased on „Jumala vägeva käe all”. Kuna me teenime Jehoovat, siis saame temalt jõudu vastupidamiseks. Kui oleme talle ustavad, ei saa miski meile püsivat vaimset kahju teha. Jäägem siis Jehoova ees laitmatuks, et võiksime saada igavese elu uues maailmas ja näha päeva, mil rõhutud inimesed on hädadest alatiseks vabad!

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Miks kogevad isegi Jehoova teenijad raskusi?

• Millised on mõned asjaolud, mis põhjustavad Jumala teenijatele masendust?

• Kuidas aitab Jehoova meil muredega toime tulla?

• Mis mõttes me oleme „Jumala vägeva käe all”?

[Pildid lk 25]

Katsumustest hoolimata on Jehoova rahval põhjust rõõmustada

[Pilt lk 28]

Tunnistuse andmine telefoni teel on üks viis, kuidas anda Jehoovale oma parim