Kuidas õppida tundma Jumalat?

Mõni võib kahelda, kas Jumal üldse tahab end inimestele ilmutada. Ja kui tahabki, siis kuidas ta seda teeb?

KUUETEISTKÜMNENDAL sajandil elanud protestantlik reformaator Johann Calvin järeldas väga õigesti, et inimesed ei saa ise Jumalat tundma õppida, kui Jumal end inimkonnale ei ilmuta. Mõni aga võib mõelda, kas Jumal üldse tahab end inimestele ilmutada. Ja kui tahabki, siis kuidas ta seda teeb?

Jehoova kui Looja ei tee midagi ilma põhjuseta. Kõigeväelise Jumalana on ta ka võimeline oma eesmärgid täielikult teostama (Koguja 12:1; 2. Moosese 6:3). Me võime olla kindlad, et ta tahab inimestele oma eesmärkidest teada anda, kuna tema prohvet Aamos kirjutas inspiratsiooni all: „Tõesti, Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!” Pangem aga tähele, et Jumal avaldab oma eesmärke ainult oma teenijatele, neile, kes teda siiralt armastavad. Kas pole loogiline? Kellele sina oma usalduslikke asju avaldad? Kas ükskõik kellele või kõige lähedasematele sõpradele? (Aamos 3:7; Jesaja 40:13, 25, 26.)

Jumala tarkus tekitab alandlikes inimestes aukartust, nagu see peakski. Siiski on vaja midagi aukartusest enamat, kui tahame, et Jumalalt lähtuv tarkus ja teadmised meile kasuks tuleksid. Piibel rõhutab, et Jumala mõtete uurimiseks on vaja alandlikku südant: ’Talleta mu käsud enesele, lase oma kõrv tarkust tähele panna, pööra oma süda mõistuse poole, kutsu aru appi ja too oma hääl kuuldavale mõistuse heaks, otsi seda nagu hõbedat’ (Õpetussõnad 2:1–4).

Alandlik inimene, kes nõnda pingutab, võib tõesti Jumalat tundma õppida. Sama peatükk Õpetussõnade raamatus jätkab: „Jehoova annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja mõistus!” Jah, siirad tõeotsijad võivad mõista „õiglust ja õigust, ja seda, mis õige on – kõiki häid teid” (Õpetussõnad 2:6–9).

Tõde otsimas

„The Encyclopedia of Religion” kirjutab: „Inimelu iseloomustab vajadus teha vahet reaalsel ja ebareaalsel, vägeval ja väetil, ehtsal ja näilisel, puhtal ja ebapuhtal, selgel ja segasel ning samuti teha kindlaks, mis jääb nende kahe äärmuse vahele.” Rahuldamaks seda vajadust, on inimesed juba ammusest ajast otsinud tõde. Kui nad on seda otsinud Jehoova käest, keda laulukirjutaja nimetab tõe Jumalaks, on nende otsinguid saatnud edu (Laul 31:6).

Nimi Jehoova tähendab heebrea keeles sõna-sõnalt „tema põhjustab saamist” (1. Moosese 2:4, UM allmärkus). Seega ainuüksi Jumala nime tähendus paneb mõtlema talle kui Loojale ja tema eesmärgile. Tegelikult on nime Jehoova teadmine ja kasutamine õige religiooni tundemärk. Jeesus kinnitas seda. Ta ütles palves Jumalale oma järelkäijate kohta: „Ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan seda teada selleks, et armastus, millega sa mind oled armastanud, oleks nendes ja mina oleksin nendes!” (Johannese 17:26).

Kui vanal ajal elanud heebrealase Joosepi ees seisis ülesanne avaldada unenägude tähendus, lootis ta oma sõprusele Jumalaga ja lausus kindlustundega: „Eks seletused ole Jumala käes?” (1. Moosese 40:8; 41:15, 16).

Palju sajandeid hiljem nägi Babüloonia kuningas Nebukadnetsar unenäo, mida tema targad ei suutnud seletada. Prohvet Taaniel sõnas kuningale: „Taevas on Jumal, kes paljastab saladusi, ja tema ilmutab kuningas Nebukadnetsarile, mis tulevasil päevil sünnib” (Taaniel 2:28).

Joosepi ja Taanieli näitest ilmneb, et Jehoova tarkus on kättesaadav ainult neile, kes teda teenivad. Kui tahame Jumala heakskiidu osaliseks saada, võib see loomulikult nõuda meilt, et loobuksime oma varasematest tõekspidamistest. Just seda pidid tegema esimesel sajandil kristlasteks saanud juudid. Kuna neid oli kasvatatud austama ja järgima seadusi, millele juudi elukorraldus tugines, vajasid nad aega, et vastu võtta Jeesus kui Messias, kes tuli täitma Moosese Seadust, mis oli „tulevaste hüvede vari” (Heebrealastele 10:1; Matteuse 5:17; Luuka 24:44, 45). Moosese Seaduse pidi välja vahetama sellest palju ülevam „Kristuse seadus” (Galaatlastele 6:2, P 1997; Roomlastele 13:10; Jakoobuse 2:8).

Me kõik oleme sündinud Jumalast võõrdunud maailma. Esimeselt inimpaarilt päritud patu tõttu on juba sündides meie ja Jumala vahel lõhe ning meil puuduvad täpsed teadmised tema eesmärkidest. Samuti oleme saanud endale petliku südame (Jeremija 17:9, P 1997; Efeslastele 2:12; 4:18; Koloslastele 1:21). Et Jumalaga sõbraks saada, tuleb meil õppida, kuidas kujundada oma mõtteviis tema mõtteviisi järgi. Seda pole kaugeltki mitte lihtne teha.

Valedest religioossetest arusaamadest või tavadest võib olla raske loobuda, eriti veel, kui need on lapsepõlvest saati meid kujundanud. Kuid kas valel teel edasi käia oleks arukas? Vaevalt küll! Kindlasti oleks targem muuta oma mõtteviisi ja pälvida nii Jumala heakskiit.

Millist kanalit Jumal õpetamiseks kasutab?

Kust leida abi, et Piibli tõde mõista ja seejärel selle järgi elada? Muistses Iisraelis andis Jumal usaldusväärsetele ja ustavatele inimestele kohustuse rahvast juhatada. Niisamuti juhatab kristliku koguduse Pea, Kristus, tänapäeval siiraid tõeotsijaid. Ta teeb seda oma usaldusväärsete ja ustavate järelkäijate kaudu. Nemad moodustavad kanali, kelle ülesandeks on juhatada ja kaitsta innukaid tõeotsijaid (Matteuse 24:45–47; Koloslastele 1:18). Kuidas ära tunda, millist kanalit Jumal õpetamiseks kasutab?

Jeesus Kristuse tõelised järelkäijad püüavad peegeldada samu omadusi, mis olid temal inimesena. Üha kurjemaks muutuvas maailmas on niisuguseid omadusi ilmutavad inimesed ainulaadsed, mistõttu neid on kerge ära tunda. (Vaata kasti lk 6.) Kas sa näed neid omadusi inimestes, kes kuuluvad sinuga samasse religiooni või mõnda teise naabruskonnas levinud religiooni? Seda teemat tasub Piibli valgusel uurida.

Hea lugeja, me kutsume sind seda tegema piiblikursuse kaudu. Eelmisel aastal uuris koos Jehoova tunnistajatega Piiblit keskmiselt üle 6 000 000 inimese 235 riigis, kas üksi või koos perega. Jumala tundmaõppimine ja tema tarkuse omandamine on kestev, rahuldustpakkuv ja rõõmutoov tegevus. Miks mitte astuda esimesed sammud Jumala tundmaõppimise teel? Sul ei tule seda kunagi kahetseda. Tõepoolest, Jumalat on võimalik tundma õppida!

[Kast lk 6]

NEED, KES TEENIVAD JUMALAT . . .

jäävad poliitilistes konfliktides erapooletuks (Jesaja 2:4).

kannavad head vilja, täites Jumala tahet (Matteuse 7:13–23).

osutavad tõelist armastust üksteise vastu (Johannese 13:35; 1. Johannese 4:20).

õpetavad kõikjal kooskõlaliselt (Miika 2:12).

ei jäljenda ümbritseva maailma valesid hoiakuid ega käitumist (Johannese 17:16).

annavad tõest tunnistust ja teevad inimesi jüngriteks (Matteuse 24:14; 28:19, 20).

tunnevad rõõmu korrapärastest kooskäimistest, et üksteist julgustada (Heebrealastele 10:25).

kiidavad Jumalat rahvusvahelise vennaskonnana (Ilmutuse 7:9, 10).

[Pildid lk 7]

Jumalat õpitakse tundma nii individuaalselt, koos perega kui ka koguduses