Jäägem ustavaks, olles kinnitatud südamega

„Ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime!” (LAUL 86:11)

1., 2. a) Mis aitab meil jääda Jehoovale katsumustes ja kiusatustes ustavaks, nagu on kirjas Laulus 86:2, 11? b) Millal on aeg endas südamest tulevat ustavust kasvatada?

MIKS on mõningad kristlased, kes olid paljude aastate jooksul jäänud hoolimata vangistusest või tagakiusamisest ustavaks, hiljem langenud materialismi ohvriks? Vastus on seotud meie piltliku südamega – sellega, kes me tegelikult seesmiselt oleme. Laul 86 seostab ustavuse kinnitatud südamega – südamega, mis pole jagatud. „Hoia mu hinge, sest ma olen vaga [„ustav”, UM]!” palvetas Taavet. „Päästa sina, mu Jumal, oma sulane, kes loodab sinu peale!” Samuti palus Taavet: „Õpeta mulle, Jehoova, oma teed; ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime!” (Laul 86:2, 11).

² Kui me ei looda Jehoova peale kogu südamest, võivad igasugu muud asjaolud meie ustavust tõelisele Jumalale kergesti õõnestada. Isekad himud on otsekui meie teele peidetud maamiinid. Kuigi me võime olla jäänud katsumusrikastes olukordades Jehoovale ustavaks, võime langeda Saatana püünistesse. Kui tähtis on kasvatada nüüd endas südamest tulevat ustavust Jehoovale, enne kui meid tabavad katsumused ja kiusatused! „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida,” ütleb Piibel (Õpet. 4:23). Selle kohta on meile väärtuslikuks õppetunniks juhtum Juuda prohvetiga, kelle Jehoova oli läkitanud Iisraeli kuninga Jerobeami juurde.

„Ma annan sulle ühe kingituse!”

 3. Kuidas reageeris Jerobeam Jumala prohveti edastatud kohtusõnumile?

³ Kujutlegem järgmist pilti. Kuningas Jerobeamile, kes on põhjapoolses kümne suguharuga Iisraeli kuningriigis seadnud sisse vasikakummardamise, on jumalamees teinud äsja teatavaks jõulise sõnumi. Kuningas satub raevu. Ta annab oma meestele käsu saadik kinni võtta. Kuid Jehoova on oma teenijaga. Raevutseva kuninga väljasirutatud käsi kuivetub ime läbi silmapilkselt ning väärkummardamisel kasutatud altar lõhkeb. Jerobeami käitumises toimub järsk pööre. Ta anub jumalameest: „Leevenda ometi Jehoova, oma Jumala palet ja palu minu eest, et ma saaksin käe tagasi!” Prohvet palvetab ning kuninga käsi saab terveks (1. Kun. 13:1–6).

 4. a) Kuidas oli kuninga ettepanek tegelikult prohveti ustavuse proovilepanek? b) Mida prohvet vastas?

⁴ Seejärel lausub Jerobeam tõelise Jumala saadikule: „Tule ühes minuga koju ja võta kehakinnitust, siis ma annan sulle ühe kingituse!” (1. Kun. 13:7). Mida peaks prohvet nüüd tegema? Kas tal tuleks pärast hukkamõistusõnumi teatavaks tegemist kasutada kuninga külalislahkust? (Laul 119:113.) Või kas peaks ta kuninga kutse tagasi lükkama, kuigi see näib oma endiseid tegusid kahetsevat? Kahtlemata on Jerobeami võimuses külvata oma sõbrad üle kallite kingitustega. Juhul kui Jumala prohvet hauks salasoovi ainelise vara järele, küllap oleks siis kuninga ettepanek talle suureks ahvatluseks. Ent Jehoova on andnud prohvetile käsu: „Ära söö leiba ja ära joo vett, ja ära mine tagasi sedasama teed, mida sa tulid!” Nii annabki prohvet selgesõnalise vastuse: „Kui sa annaksid mulle ka poole oma kojast, ei tuleks ma sinuga kaasa; siin paigas ma ei söö leiba ega joo vett!” Prohvet lahkubki Peetelist teist teed pidi (1. Kun. 13:8–10). Mida õpetab meile prohveti otsus südamest tuleva ustavuse kohta? (Rooml. 15:4.)

Olgem rahul

 5. Mil moel on materialism ustavuse küsimus?

⁵ Võib tunduda, et materialism pole ustavuse küsimus, aga ta on seda. Kas me usume Jehoova tõotusse anda, mida me tõesti vajame? (Matt. 6:33; Heebr. 13:5.) Kas me saaksime hakkama ilma mõningate meile nüüd veel kättesaamatute elumugavusi andvate asjadeta, selle asemel et püüda neid iga hinna eest hankida? (Loe Filiplastele 4:11–13.) Kas meil on kiusatus loobuda teokraatlikest ülesannetest, et rahuldada oma praeguseid soove? Kas meie elus on esikohal ustav Jehoova teenimine? Üldjoontes olenevad meie vastused sellest, kas me teenime Jehoovat kogu hingega või mitte. „Jumalakartus on suur tuluallikas,” kirjutab apostel Paulus, „kui ta on ühendatud rahulolemisega. Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei või midagi siit ära viia. Aga kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul” (1. Tim. 6:6–8).

 6. Mis „kingitusi” võidakse meile pakkuda ning mis aitab meil otsustada, kas neid vastu võtta?

⁶ Tööandja võib meile pakkuda näiteks ametikõrgendust koos parema palga ja muude soodustustega. Või ehk oleme tulnud mõttele, et saame suuremat rahalist tulu, kui kolime tööleidmiseks teisele maale või teise regiooni. Esmapilgul võivad sellised võimalused tunduda Jehoovalt tuleva õnnistusena. Ent kas ei tuleks meil enne sellise sammu astumist oma ajendeid uurida? Meie põhimureks peaks olema, kuidas mõjub otsus meie suhetele Jehoovaga.

 7. Miks on oluline juurida endast välja materialistlikud ihalused?

⁷ Saatana maailm propageerib järelejätmatult materialismi. (Loe 1. Johannese 2:15, 16.) Kuradi sihiks on rikkuda meie süda. Seepärast peame olema valvsad tundma ära ja juurima välja südames pesitsevad materialistlikud ihalused (Ilm. 3:15–17). Jeesusel polnud üldsegi mitte raske lükata tagasi Saatana pakkumist anda talle kõik maailma kuningriigid (Matt. 4:8–10). Jeesus hoiatas: „Vaadake ette ja hoiduge ahnuse eest; sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” (Luuka 12:15). Ustavus aitab meil loota iseenda asemel Jehoovale.

Vana prohvet „valetas temale”

 8. Kuidas Jumala prohveti ustavus proovile pandi?

⁸ Jumala prohvetiga oleks olnud kõik hästi, kui ta oleks oma koduteekonda jätkanud. Ent otsekohe tabas teda veel üks proovilepanek. „Peetelis elas keegi vana prohvet,” räägib Piibel, „tema pojad tulid ja jutustasid temale” kõigest, mis sel päeval oli sündinud. Kuulnud uudist, laseb vana mees neil saduldada eesli, et ta võiks Jumala prohveti kätte saada. Ei möödu kuigi palju aega, kui ta leiab prohveti suure puu all jalgu puhkamas. Vana prohvet sõnab: „Tule ühes minuga koju ja võta leiba!” Kui tõelise Jumala teenija kutsest ära ütleb, kostab vana mees: „Ka mina olen prohvet nagu sinagi, ja ingel kõneles mulle Jehoova sõna läbi, öeldes: vii ta enesega ühes oma koju, et ta saaks leiba süüa ja vett juua!” Kuid Pühakiri ütleb: „Seda ta valetas temale” (1. Kun. 13:11–18).

 9. Mida ütleb Pühakiri petlike inimeste kohta ja kellele nad kahju toovad?

⁹ Ükskõik, mis vana prohveti ajendiks ka oli – ta valetas. Ehk oli see aastates mees olnud kord ustav Jehoova prohvet. Sel korral aga võttis ta appi pettuse. Pühakiri mõistab sellise käitumise rangelt hukka. (Loe Õpetussõnad 3:32.a) Petlikud inimesed toovad endale ning tihtilugu ka teistele vaimset kahju.

„Siis läks ta ühes temaga tagasi”

10. Kuidas Jumala prohvet vana mehe küllakutsele reageeris ja millega see lõppes?

¹⁰ Juuda prohvet oleks pidanud suutma vana prohveti riugast läbi näha. Ta oleks võinud endalt küsida: „Miks pidi Jehoova läkitama ingli kellegi teise juurde, et mulle uusi juhendeid anda?” Prohvet oleks võinud paluda Jehoovalt selgitust, kuid Pühakiri ei räägi, et ta seda tegi. Vastupidi, „siis läks ta ühes temaga tagasi ning sõi ta kojas leiba ja jõi vett”. Jehoovale see ei meeldinud. Kui pettasaanud prohvet oli lõpuks teel Juudasse tagasi, juhtus talle tulema vastu lõvi, kes ta tappis. Milline traagiline prohvetiteenistuse lõpp!b (1. Kun. 13:19–25.)

11. Millist head eeskuju andis Ahija?

¹¹ Seevastu Jerobeami kuningaks võidma läkitatud prohvet Ahija jäi ustavaks ka oma vanas eas. Kui Ahija oli jäänud vanaks ja pimedaks, läkitas Jerobeam oma naise, et see uuriks Ahijalt, mis saab nende haigest pojast. Midagi kartmata ütles Ahija, et Jerobeami poeg sureb (1. Kun. 14:1–18). Ahijale osaks saanud arvukate õnnistuste hulgas oli ka eesõigus anda oma osa Jumala inspireeritud Sõna kirjutamisse. Miks nii võib öelda? Hiljem kasutas preester Esra tema kirjutisi allikmaterjalina (2. Ajar. 9:29).

12.–14. a) Mida õpetab meile juhtum noorema prohvetiga? b) Too selgitav näide vajaduse kohta hoolikalt ja palvemeeles kaaluda piiblilist nõu, mida annavad kogudusevanemad.

¹² Piibel ei räägi sellest, miks noorem prohvet Jehoovalt nõu ei küsinud, enne kui ta teelt kõrvale pööras ning koos vana mehega sööma ja jooma asus. Kas ehk rääkis vana mees talle midagi, mida ta ihkas kuulda? Mida meie sellest õppida võime? Me peame olema täiesti veendunud Jehoova nõuete õiguspärasuses ning meil tuleb neid otsusekindalt järgida, saagu mis saab.

¹³ Kui tegemist on nõuandmisega, siis mõningad võtavad kuulda vaid seda, mida nad tahavad kuulda. Näiteks võidakse kuulutajale pakkuda tööd, mis rööviks talt aega, mida ta võiks pühendada oma perele ja teokraatlikule tegevusele. Ta küsib ehk kogudusevanemalt nõu. Alguses võib kogudusevanem väljendada mõtet, et ei kuulu tema pädevusse öelda vennale, kuidas pere eest hoolt kanda. Seejärel võib kogudusevanem teha koos vennaga ülevaate vaimsetest ohtudest, mis kaasnevad pakutava töö vastuvõtmisega. Kas vennale jäävad meelde vaid kogudusevanema algusmõtted või kaalub ta tõsiselt ka järgnenud keskustelu? Kahtlemata on vennal tarvis otsustada, mis on talle vaimses mõttes parim.

¹⁴ Vaadelgem nüüd järgmist võimalikku olukorda. Õde võib pärida kogudusevanemalt, kas ta võiks oma uskmatust mehest lahku elama asuda. Kahlemata selgitab kogudusevanem, et otsus, kas lahku elama asuda või mitte, tuleb õel endal langetada. Seejärel võib vend teha ülevaate Piibli nõuannetest selles asjas (1. Kor. 7:10–16). Kas õde pöörab vajalikku tähelepanu sellele, mida kogudusevanem ütleb? Või kas ta on juba otsustanud oma mehest lahku elama asuda? Õde toimiks targalt, kui ta piiblilist nõuannet palvemeeles kaaluks.

Ole alandlik

15. Mida me õpime Jumala prohveti eksisammust?

¹⁵ Mida veel me võime Juuda prohveti eksisammust õppida? Õpetussõnad 3:5 ütleb: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!” Sel korral toetus Juuda prohvet enda otsustusvõimele, selle asemel et loota Jehoovale nagu varem. Eksimus läks talle maksma elu ning hea nime Jumala ees. Kui jõuliselt rõhutab temaga juhtunu seda, kuivõrd tähtis on teenida Jehoovat alandlikult ja ustavalt!

16., 17. Mis aitab meil Jehoovale ustavaks jääda?

¹⁶ Südame isekad kalduvused tahavad meid eksiteele juhtida. „Süda on kavalam kõigist ja ravimatu” (Jer. 17:9). Selleks, et jääda Jehoovale ustavaks, tuleb meil jätkuvalt tõsist vaeva näha, et heita endalt ära vana isiksus koos selle kalduvusega ülbusele ja iseteadlikkusele. Meil tuleb riietuda uue isiksusega, „kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse [„ustavuse”, UM] sisse”. (Loe Efeslastele 4:22–24.)

¹⁷ „Alandlikel on tarkus!” tõdeb kirjakoht Õpetussõnad 11:2. Lootes alandlikult Jehoovale, saame hoiduda tegemast ränki vigu. Näiteks masendus võib mõjuda halvasti meie otsustusvõimele (Õpet. 24:10). Me võime püha teenistuse mingis valdkonnas osalemisest väsida ning hakata mõtlema, et oleme aastate jooksul juba küllalt teinud ning et ehk on juba teistel aeg koorem endi õlule võtta. Või siis juhtub, et tahaksime hakata elama „normaalset” elu. Kuid see, et me ’kõigest jõust pingutame’ ning et meil on „alati palju tegemist Issanda töös”, kaitseb meie südant (Luuka 13:24; 1. Kor. 15:58; UM).

18. Mida me saame teha, juhul kui me ei tea, millist otsust langetada?

¹⁸ Mõnikord tuleb meil langetada raskeid otsuseid ning alati pole kohe selge, kuidas just oleks õige toimida. Kas me satume siis kiusatusse asi oma heaksarvamist mööda lahendada? Sellises olukorras oleks meil alati tark paluda Jehoovalt abi. „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest,” ütleb kirjakoht Jakoobuse 1:5, „see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa.” Taevane Isa annab meile püha vaimu, mida me vajame heade otsuste langetamiseks. (Loe Luuka 11:9, 13.)

Olgu meil kindel meel jääda ustavaks

19., 20. Mida meil tuleks kindlal meelel teha?

¹⁹ Rahutud ajad pärast seda, kui Saalomon õigest jumalkummardamisest kõrvale kaldus, panid jumalateenijate ustavuse rängalt proovile. On tõsi, et paljud tegid mingil moel kompromissi. Sellegipoolest oli ka neid, kes Jehoovale ustavaks jäid.

²⁰ Iga päev seab meie ette valikuid ja otsuseid, mis panevad meie ustavuse proovile. Ka meie saame näidata oma ustavust. Kinnitagem oma südant ja jäägem alati Jehoovale truuks, olles täiesti kindlad, et ta õnnistab oma ustavaid ka edaspidi (2. Saam. 22:26).

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

• Miks meil tuleks materialistlikud ihalused südamest välja juurida?

• Mis aitab meil Jehoovale ustavaks jääda?

• Kuidas saab alandlikkus aidata meil Jumalale ustavaks jääda?

[Pildid lk 9]

Kas sul on raske kiusatustele vastu panna?

[Pildid lk 10]

Kas sa kaalud piiblilist nõuannet palvemeeles?