Ehitagem koguduses üksteist üles
„Lohutage üksteist pidevalt ja ehitage üksteist aina üles.” (1. TESS. 5:11)
1. Milliseid õnnistusi meil on kristliku koguduse liikmena, kuid mis raskusi võime sellegipoolest kogeda?
ON SUUR õnnistus olla kristliku koguduse liige. Meil on head suhted Jehoovaga. Me ei pea kogema ebakristliku eluviisi halbu tagajärgi, sest juhindume oma elus Jumala Sõnast. Meil on tõelised sõbrad, kes tahavad, et meie käsi hästi käiks. Õnnistusi on tõesti küllaga. Kuid enamikul kristlastel on ka üht või teist laadi probleeme. Mõni vajab võib-olla abi, et Jumala Sõna sügavusi paremini mõista. On neid, kes on haiged või masenduses või tunnevad mõne ebatarga otsuse järelmõju. Ja me kõik peame elama jumalakartmatus maailmas.
2. Mida me peaksime tegema, kui meie usukaaslastel on raskusi, ja miks?
2 Keegi meist ei tunne heameelt, nähes kaaskristlast kannatamas või eluraskustega võitlemas. Apostel Paulus võrdles kogudust inimkehaga ja ütles: „Kui üks liige kannatab, siis kannatavad kõik teised liikmed koos temaga” (1. Kor. 12:12, 26). Järelikult peaksime püüdma raskustes olevaid vendi ja õdesid toetada. Piiblis on mitmeid näiteid selle kohta, kuidas koguduseliikmed üksteist katsumustes ja keerulistes olukordades aitasid. Neid lugusid järgnevalt uurides mõelgem enda võimalustele pakkuda teistele samasugust abi. Kuidas me saame kaaskristlasi usus kinnitada ja nõnda Jehoova kogudust tugevdada?
’Nad võtsid ta enda juurde’
3., 4. Kuidas üks abielupaar Apollost aitas?
3 Apollos oli Efesosse elama asudes juba innukas evangeeliumikuulutaja. Apostlite tegude raamatus on kirjas: „Et ta oli vaimu mõjul tuline, rääkis ja õpetas ta õigesti Jeesusest, kuid tundis ainult Johannese ristimist.” Tõik, et Apollos ei teadnud midagi „Isa ja Poja ja püha vaimu nimel” ristimisest, annab alust arvata, et ta oli kuulnud head sõnumit kas Ristija Johannese jüngritelt või siis Jeesuse järelkäijatelt enne 33. aasta nädalatepüha. Apollos oli küll innukas, ent tema teadmistes oli olulisi lünki. Kuidas usukaaslastega lävimine teda aitas? (Ap. t. 1:4, 5; 18:25; Matt. 28:19.)
4 Kristlased Akvila ja Priskilla kuulsid Apollost sünagoogis julgelt kõnelemas, võtsid ta enda juurde ja selgitasid talle mõningad asjad täpsemini ära. (Loe Apostlite teod 18:24–26.) See oli neist väga armastav. Kindlasti pöördusid Akvila ja Priskilla Apollose poole taktitundeliselt ja abivalmilt, nii et see ei tundnud end kritiseerituna. Apollos polnud lihtsalt kursis varakristliku koguduse ajalooga. Kahtlemata oli ta oma uutele kaaslastele tänulik, et sai teada tähtsaid üksikasju. Nende teadmistega „oli ta suureks abiks” vendadele Ahhaias, kus ta andis võimsat tunnistust (Ap. t. 18:27, 28).
5. Millist abi tuhanded kuningriigikuulutajad inimestele armastavalt pakuvad ning milliste tulemustega?
5 Paljud nüüdisaja kristliku koguduse liikmed on sügavalt tänulikud usukaaslastele, kes õpetasid neile Piibli tõdesid. Piibliõpilaste ja -õpetajate vahel on sõlmitud hulga kestvaid sõprussuhteid. Aitamaks inimesel tõde mõista, on üldjuhul tarvis temaga kuude vältel regulaarselt kokku saada ja keskustleda. Kuningriigikuulutajad on meeleldi valmis seda ohvrit tooma, sest nad mõistavad, et kaalul on inimese elu (Joh. 17:3). Ja milline rõõm see on, kui piibliõpilane tõe vastu võtab, kohandab oma elu sellega ja hakkab Jehoova tahet täitma!
„Vennad rääkisid tema kohta head”
6., 7. a) Miks valis Paulus Timoteose oma reisikaaslaseks? b) Kuivõrd Timoteos vaimselt kasvas ja kes teda selles aitasid?
6 Kui apostlid Paulus ja Siilas teise misjonireisi ajal Lüstras viibisid, oli sealses koguduses Timoteose-nimeline noormees, kel võis aastaid olla kahekümne ringis. „Nii Lüstra kui ka Ikoonioni vennad rääkisid tema kohta head.” Timoteose ema Eunike ja vanaema Loise olid pühendunud kristlased, isa aga mitte (2. Tim. 1:5). Võib-olla oli Paulus selle perega tutvunud juba paar aastat varem, kui ta esimest korda seal kandis käis. Nüüd aga ilmutas apostel Timoteose vastu erilist huvi, sest too näis olevat erakordselt tubli noormees. Kohaliku vanematekogu heakskiidul sai Timoteosest Pauluse abiline misjonitöös. (Loe Apostlite teod 16:1–3.)
7 Timoteosel oli oma vanemalt kaaslaselt palju õppida ja seda ta ka tegi. Mõne aja pärast oli Timoteos juba sedavõrd edenenud, et Paulus võis kindlustundega saata ta kogudusi külastama ja enda esindajana tegutsema. Umbkaudu 15 aasta jooksul, kui Timoteos Paulusega läbi käis, kasvas sellest kogenematust ja ehk ujedastki noorukist suurepärane koguduse ülevaataja (Filipl. 2:19–22; 1. Tim. 1:3).
8., 9. Kuidas võivad koguduseliikmed noori innustada? Too näide.
8 Nüüdisaja kristlikus koguduses on palju võimekaid noormehi ja neide. Kui vaimselt meelestatud usukaaslased noori julgustavad ja suunavad, võivad need püüelda vastutusrikkamate ülesannete poole Jehoova rahva seas ja olla valmis neid ka vastu võtma. Vaata oma koguduses ringi. Kas näed noori, kes on teenistusvalmid nagu Timoteos? Tänu sinu abile ja innustusele võivad neist saada pioneerid, peetellased, misjonärid või reisivad ülevaatajad. Aga mida sa siis võiksid teha, et aidata neil selliste eesmärkide poole püüelda?
9 Martin, kes on 20 aastat Peetelis teeninud, meenutab tänutundega, kuidas üks ringkonnaülevaataja 30 aastat tagasi tema vastu siirast huvi tundis. Kui nad koos kuulutamas olid, rääkis ülevaataja vaimustunult oma noorpõlve teenistusest Peetelis. Ta innustas Martinit järele kaaluma, kas see ei saaks Jehoova organisatsioonis samal viisil oma abi pakkuda. Martini sõnul mõjutas see meeldejääv vestlus suuresti tema hilisemaid valikuid elus. Kes teab, mida võid sinagi oma noorte sõprade heaks teha, kui vestled nendega teokraatlikest eesmärkidest.
„Rääkige lohutavalt masendunud hingedega”
10. Mida Epafroditos tundis ja miks?
10 Epafroditos võttis ette pika ja väsitava teekonna Filippist Rooma apostel Pauluse juurde, kes oli usu pärast vangistatud. Ta oli filiplaste saadik ja tõi neilt Paulusele kingituse. Tal oli plaanis apostli juurde jääda, et sellele raskes olukorras mis tahes viisil abiks olla. Roomas aga Epafroditos haigestus „ja oleks äärepealt surnud”. Tundes, et tema missioon on nurjunud, langes ta masendusse (Filipl. 2:25–27).
11. a) Miks ei peaks meid üllatama see, kui mõni koguduseliige on masenduses? b) Mida soovitas Paulus filiplastel Epafroditose heaks teha?
11 Tänapäeval põhjustavad mitmesugused pinged inimestele masendust. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel kannatab koguni viiendik rahvastikust mingil ajal elus depressiooni all. Jehoova teenijadki pole selle vastu immuunsed. Masendust võivad soodustada raskused pere eest hoolitsemisel, tervisehädad, läbikukkumistest tingitud heitumus ja muud tegurid. Mida said filiplased Epafroditose aitamiseks teha? Paulus kirjutas neile: „Võtke ta vastu kogu rõõmuga, nagu te tavaliselt Issanda järelkäijaid vastu võtate; ja pidage niisuguseid mehi kalliks, sest Issanda töö pärast oli ta surma äärel, kuna ta seadis oma hinge ohtu, et ta võiks täielikult korvata teie eemalolekut ja teenida mind teie asemel” (Filipl. 2:29, 30).
12. Mis võib masendunuile palju lohutust pakkuda?
12 Meiegi peaksime lohutama usukaaslasi, kes on rõhutud meeleolus või depressioonis. Kindlasti on meil võimalik nende teenistuse kohta midagi positiivset öelda. Võib-olla on mõni neist teinud elus suuri muudatusi, et kristlaseks saada või täisajalist teenistust alustada. Me hindame nende tublidust ja võime neile kinnitada, et seda hindab ka Jehoova. Kui mõned usukaaslased ei saa kõrge ea või viletsa tervise tõttu teha teenistuses enam nii palju kui varem, väärivad nad ometi sügavat lugupidamist kõigi nende aastate eest, mis nad on Jumalat teeninud. Mis iganes ka poleks masenduse põhjus, annab Jehoova oma ustavatele teenijatele nõu: „Rääkige lohutavalt masendunud hingedega, toetage nõrku, olge kannatlikud kõigiga” (1. Tess. 5:14).
’Teil tuleb talle lahkelt andestada’
13., 14. a) Milline tõsine samm tuli Korintose kogudusel astuda ja miks? b) Millised tulemused olid patustanu eemaldamisel?
13 Esimesel sajandil oli Korintose koguduses juhtum, kus üks mees tegi hooruspattu ega kahetsenud seda. Tema käitumine ohustas koguduse puhtust ja oli skandaalne isegi uskmatute meelest. Seepärast andis Paulus õigustatult juhise, et see mees tuleb kogudusest eemaldada (1. Kor. 5:1, 7, 11–13).
14 Distsiplineerimisel olid head tulemused. Kogudus oli nüüd kaitstud laostava mõju eest ning patustanu tuli mõistusele ja kahetses tehtut siiralt. Kuna mees tegi meeleparandusele kohaseid tegusid, kirjutas Paulus oma teises läkituses korintlastele, et too tuleb kogudusse tagasi võtta. Kuid see polnud veel kõik. Paulus andis koguduseliikmetele nõu, et neil „tuleb nüüd talle [kahetsevale patustanule] hoopis lahkelt andestada ja teda lohutada, et liigne kurbus seda meest ära ei neelaks”. (Loe 2. Korintlastele 2:5–8.)
15. Kuidas me peaksime suhtuma kahetsevasse patustanusse, kes kogudusse tagasi võetakse?
15 Mida me sellest loost võime õppida? On kurb, kui keegi tuleb kogudusest välja heita. Patustanu võib olla toonud Jumala nimele häbi ja heitnud kogudusele halba varju. Võib-olla on ta isiklikult meie vastu pattu teinud. Ent kui kogudusevanemad, kellele on tehtud ülesandeks asja uurida, otsustavad Jehoova juhatuse järgi, et kahetsev patustanu võetakse kogudusse tagasi, tähendab see, et Jehoova on talle andestanud (Matt. 18:17–20). Kas ei peaks siis meiegi Jehoova eeskujul talle andeks andma? Karm ja andestamatu hoiak võrduks Jehoovale vastuhakkamisega. Nii koguduse rahu ja ühtsuse pärast kui ka Jehoova heakskiidu nimel peaksime hoopis „kinnitama oma armastust” patustanu vastu, kes tehtut siiralt kahetseb ja kogudusse tagasi võetakse (Matt. 6:14, 15; Luuka 15:7).
„Ta on mulle vajalik”
16. Miks oli Paulus Markuses pettunud?
16 Üks teine juhtum Piiblis näitab, et me ei tohiks jääda vimma kandma, kui kelleski pettume. Näiteks valmistas Johannes Markus apostel Paulusele kibeda pettumuse. Millega? Kui Paulus ja Barnabas esimesele misjonireisile asusid, võtsid nad Markuse abiliseks kaasa. Kuid mingil põhjusel, mida Piibel ei selgita, jättis Johannes Markus reisi pooleli ja läks koju. Paulus oli tema käitumisest sedavõrd nördinud, et järgmist reisi planeerides puhkes tema ja Barnabase vahel äge vaidlus selle üle, kas võtta Markus taas kaasa või mitte. Esimesel reisil juhtunu pärast ei tahtnud Paulus, et Markus nendega ühes tuleks. (Loe Apostlite teod 13:1–5, 13; 15:37, 38.)
17., 18. Kust me teame, et Paulus ja Markus lahendasid omavahelise probleemi, ning mida sellest loost võib õppida?
17 Paistab, et Markus ei vajunud Pauluse otsuse pärast üleliia norgu, kuna ta jätkas misjonitegevust teisel territooriumil koos Barnabasega (Ap. t. 15:39). Markuse ustavust ja usaldusväärsust näitab ka see, mida Paulus aastaid hiljem tema kohta kirjutas. Roomas vangistuses olles saatis Paulus Timoteosele kirja ja kutsus teda enda juurde. Samas läkituses palus ta: „Võta Markus ja too ta endaga kaasa, sest ta on mulle vajalik teenijana” (2. Tim. 4:11). Jah, Markus oli Pauluse hinnangul kõvasti edenenud.
18 Sellest loost võib midagi õppida. Markus arendas endas heale misjonärile vajalikke omadusi. Ta ei komistanud selle tõttu, et Paulus oli ta esialgu kõrvale jätnud. Nii Markus kui ka Paulus olid vaimsed inimesed ning nende vahele ei sugenenud kestvat vaenu. Vastupidi, Paulus tunnustas hiljem Markust kui väärt abilist. Järelikult, kui vennad on omavahelised probleemid lahendanud ja need seljataha jätnud, on neil õige minna oma eluga edasi ja aidata teistel tões kasvada. Positiivse hoiakuga tugevdame kogudust.
Me vajame üksteist
19. Millist abi võivad kõik koguduseliikmed üksteisele pakkuda?
19 Praegustel „kriitilistel aegadel, millega on raske toime tulla”, vajame oma vendade ja õdede abi ning nemad vajavad meie abi (2. Tim. 3:1). Kristlane ei pruugi alati ise teada, kuidas mingi olukorraga edukalt toime tulla, aga Jehoova teab seda küll. Ta võib koguduseliikmete, sealhulgas ka sinu kaudu aidata oma teenijatel valida õige suuna (Jes. 30:20, 21; 32:1, 2). Võtkem siis kuulda apostel Pauluse üleskutset: „Lohutage üksteist pidevalt ja ehitage üksteist aina üles, nagu te juba teetegi” (1. Tess. 5:11).
Kuidas sa vastaksid?
• Miks me peaksime kristlikus koguduses üksteist üles ehitama?
• Milliseid raskusi võiksid sa aidata teistel ületada?
• Miks me vajame koguduseliikmete abi?
[Pilt lk 11]
Kui kaaskristlane on keerulises olukorras, saame talle abiks olla
[Pilt lk 12]
Nüüdisaja kristlikus koguduses on palju võimekaid noormehi ja neide