Austa abielu kui Jumala andi

„Seepärast mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!” (1. MOOS. 2:24)

 1. Miks väärib Jehoova meie austust?

JEHOOVA JUMAL, kes on loonud abielu, väärib kahtlemata meie austust. Ta on Looja, meie kõigekõrgem Isand ja taevane Isa ning selle tõttu võib õigusega öelda, et temalt tuleb „iga hea and ja iga täiuslik kingitus” (Jaak. 1:17; Ilm. 4:11). Kõik, mis Jehoova käest tuleb, väljendab tema suurt armastust meie vastu (1. Joh. 4:8). Tema õpetused, nõuded ja annid on toonud meile üksnes kasu (Jes. 48:17).

 2. Millised juhendid Jumal esimesele abielupaarile andis?

² Piibel räägib abielustki kui ühest Jumala annist (Rutt 1:9; 2:12). Kui Jehoova sõlmis esimeste inimeste Aadama ja Eeva abielu, andis ta konkreetsed juhtnöörid nende kooselu õnnestumiseks. (Loe Matteuse 19:4–6.) Kui nad oleksid järginud Jumala juhatust, oleksid nad nautinud jäävat õnne. Nemad aga astusid Jumala seatud keelust rumalalt üle ja sel olid kohutavad tagajärjed (1. Moos. 3:6–13, 16–19, 23).

3., 4. a) Kuidas paljud tänapäeval väljendavad lugupidamatust nii abieluliidu kui ka Jehoova Jumala vastu? b) Kellest me selles artiklis räägime?

³ Nagu esimene abielupaar, arvestavad paljud inimesed ka tänapäeval abielus otsuseid tehes Jehoova juhistega vähe või eiravad neid täielikult. Mõned ei tunnista üleüldse abielu kui institutsiooni vajalikkust, samas kui teised püüavad mugandada abielu mõistet omaenda soovide järgi (Rooml. 1:24–32; 2. Tim. 3:1–5). Nad ignoreerivad tõsiasja, et abielu on Jumala and, ning nende lugupidamatu suhtumine abieluliitu näitab austuse puudumist ka abielu looja Jehoova Jumala vastu.

⁴ Vahel juhtub, et isegi mõned jumalateenijad minetavad Jehoova suhtumise abiellu. On paare, kes otsustavad eraldi elama asuda või lahutavad, ilma et neil oleks selleks pühakirjalist alust. Mida saavad kristlikud kaasad teha, et seda nendega ei juhtuks? Kuidas Jumala juhis tekstis 1. Moosese 2:24 aitab neil oma abielu tugevdada? Ja kuidas need, kel on plaanis abielluda, saavad selleks valmistuda? Rääkigem nüüd kolmest Piibli aegadel elanud abielupaarist, kelle eeskuju näitab, et abielu püsimajäämises on üheks oluliseks teguriks austus Jehoova vastu.

Ole ustav

5., 6. Milline olukord võis Sakariase ja Eliisabeti ustavuse proovile panna ja mis tasu nad said?

⁵ Sakarias ja Eliisabet elasid igati õigesti. Kumbki oli abiellunud tubli jumalateenijaga. Sakarias täitis ustavalt oma preestrikohustusi ning mõlemad kaasad järgisid Jumala Seadust nii hästi, kui suutsid. Neil oli palju, mille eest tänulik olla. Kui sa aga oleksid käinud nende kodus Juudas, oleksid peagi tähele pannud, et midagi on puudu. Neil polnud lapsi. Eliisabet oli viljatu ja nad mõlemad mehega olid juba kõrges eas (Luuka 1:5–7).

⁶ Vanaaja Iisraelis oli lastesaamine suures aus ja pered olid tihti üsna lasterikkad (1. Saam. 1:2, 6, 10; Laul 128:3, 4). Tollal lahutasid mõned iisraeli mehed end reetlikult oma naisest, kui see lapsi ei sünnitanud. Sakarias aga jäi Eliisabetiga truult kokku. Ta ei püüdnud leida ettekäänet oma abielust pääsemiseks ja seda ei teinud ka tema naine. Kuigi lastetus kurvastas neid, teenisid nad ikka ustavalt koos Jehoovat. Aja möödudes tasus Jehoova neile rikkalikult: nad said ime läbi poja oma vanas eas (Luuka 1:8–14).

 7. Millisel teisel moel Eliisabet tõendas oma ustavust abikaasale?

⁷ Eliisabeti ustavus ilmnes veel ühel viisil. Kui nende poeg sündis, ei saanud Sakarias rääkida, kuna ta oli jäänud tummaks, sellepärast et oli Jumala ingli sõnades kahelnud. Siiski mingil moel pidi Sakarias olema oma naisele teada andnud Jehoova ingli sõnad, et poisi nimeks saab Johannes. Naabrid ja sugulased tahtsid panna poisile nime tema isa järgi. Eliisabet pidas aga ustavalt kinni oma mehe juhtnööridest. Ta lausus: „Ei! Tema nimeks saab Johannes” (Luuka 1:59–63).

8., 9. a) Kuidas ustavus abielu tugevdab? b) Millest näiteks ilmneb, et mees ja naine on teineteisele ustavad?

⁸ Nagu Sakarias ja Eliisabet, kogevad ka tänapäeva abielupaarid vahel pettumust ja raskusi. Ilma ustavuseta ei saa abielu olla õnnelik. Flirtimine, pornograafia vaatamine, abielurikkumine ja muud abielu ähvardavad ohud võivad usalduse kaasade vahelt jäädavalt röövida. Ning kui puruneb usaldus, hakkab hääbuma ka armastus. Mingis mõttes on ustavus nagu pereelamut ümbritsev tugev tara, mis kaitseb soovimatute külaliste ja muude ohtude eest, pakkudes majaelanikele turvatunnet. Seega, kui abikaasad on ustavad, annab see neile turvatunde, nad suudavad avada teineteisele oma südame ja nõnda nende armastus süveneb. Jah, ustavus on tähtis.

⁹ Jehoova ütles Aadamale: „Mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole” (1. Moos. 2:24). Mida need sõnad tähendavad? Abielus inimese suhted sõprade ja sugulastega peavad saama uue koha. Mõlemad abikaasad peaksid pühendama aega ja tähelepanu eeskätt teineteisele. Nad ei saa enam sõpru ega sugulasi esmatähtsaks pidada. Samuti ei tohiks nad lubada oma vanematel sekkuda peresiseste otsuste tegemisse ega lahkarvamuste lahendamisse. Abielumees ja -naine peaksid nüüd teineteise poole hoidma. See on Jumala juhis.

10. Mis aitab kaasadel teineteisele ustavaks jääda?

¹⁰ Isegi religioosselt lahkmeelses peres on ustavus tasutoov. Õde, kelle abikaasa pole Jehoova teenija, ütleb: „Olen nii tänulik Jehoovale, et ta on õpetanud mind oma mehele alluma ja temast sügavalt lugu pidama. Ustavuse tulemuseks on olnud 47 kooseluaastat armastuses ja lugupidamises.” (1. Kor. 7:10, 11; 1. Peetr. 3:1, 2.) Tegutse siis selle nimel, et su abikaasa tunneks end turvaliselt. Otsi võimalusi väljendada oma kaasale nii sõnades kui ka tegudes, et ta on sulle kõige tähtsam inimene maailmas. Tee kõik endast olenev, et keegi ega miski ei saaks tulla sinu ja su abikaasa vahele. (Loe Õpetussõnad 5:15–20.) Ron ja Jeannette, kes on olnud abielus üle 35 aasta, on sellisel veendumusel: „Kuna me teeme ustavalt seda, mida Jehoova meilt ootab, on meie abielu õnnelik.”

Ühtsus tugevdab abielu

11., 12. Kuidas Akvila ja Priskilla tegutsesid üheskoos a) kodus, b) palgatööl ja c) kristlikus teenistuses?

¹¹ Kui apostel Paulus rääkis oma headest sõpradest Akvilast ja Priskillast, ei maininud ta üht ilma teiseta. See ühtne abielupaar on hea näide sellest, mida Jumal mõtles, kui ütles, et mees ja naine saavad „üheks lihaks” (1. Moos. 2:24). Akvila ja Priskilla tegutsesid üheskoos kodus, palgatööl ja kristlikus teenistuses. Näiteks kui Paulus esimest korda Korintosesse tuli, pakkusid Akvila ja Priskilla talle lahkelt enda kodus peavarju. Arvatavasti kasutas Paulus nende kodu mõnda aega oma tegevuse tugipunktina. Hiljem, kui Akvila ja Priskilla Efesoses elasid, toimusid nende kodus koguduse koosolekud. Samuti aitasid nad üheskoos uutel, näiteks Apollosel, tões kasvada (Ap. t. 18:2, 18–26). See innukas abielupaar siirdus seejärel Rooma, kus nende kodu oli jällegi avatud koguduse koosolekute pidamiseks. Hiljem naasid nad Efesosse ja kinnitasid vendi usus (Rooml. 16:3–5).

¹² Mõnda aega tegid Akvila ja Priskilla koos Paulusega ka palgatööd, milleks oli telkide valmistamine. Jällegi leiame selle abielupaari tegutsemas koos, ilma tüli ja rivaalitsemiseta (Ap. t. 18:3). Kindlasti aga oli just koos kristlikus tegevuses osalemine see, mis aitas neil hoida tugevat, Jehoova teenimisele keskendunud abielu. Nii Korintoses, Efesoses kui ka Roomas said Akvila ja Priskilla tuntuks kui „kaastöölised Kristus Jeesuses” (Rooml. 16:3). Kus tahes nad teenisid, tegid nad õlg õla kõrval kuningriigi kuulutustööd.

13., 14. a) Mis võib rikkuda ühtsust abielus? b) Mida saavad abikaasad teha, et tugevdada oma abielusidet ja olla tõesti „üks liha”?

¹³ On selge, et ühised eesmärgid ja tegemised tugevdavad abielu (Kog. 4:9, 10). Kahjuks aga veedavad paljud abikaasad tänapäeval vähe aega koos. Nad töötavad pikki päevi eri töökohtades. Mõned reisivad oma ilmaliku töö pärast palju või siirduvad üksinda võõrsile tööle ja saadavad vaid raha koju. Isegi kodus tunnevad mõned paarid, et nad on teineteisest eraldunud, kuna nende aeg kulub telerivaatamisele, hobidele, spordile, videomängudele või internetis surfamisele. Kas selline olukord on ka teie kodus? Kui jah, siis kas saaksite midagi muuta, et rohkem aega koos veeta? Näiteks ehk saaksite teha koos selliseid igapäevatöid nagu söögitegemine, nõudepesemine või aiatöö? Kas võiksite olla koos, kui tegelete lastega või aitate oma eakaid vanemaid?

¹⁴ Kõige tähtsam on osaleda koos vaimses tegevuses. Päevateksti arutamine ja pere jumalakummardamine soodustavad abikaasade mõtete ja eesmärkide ühtsust. Käige koos ka kuulutamas. Kui võimalik, proovige koos abi- või üldpioneeritööd, isegi kui saate teha seda vaid ühe kuu või aasta. (Loe 1. Korintlastele 15:58.) Õde, kes oli ühes oma mehega pioneeritööd teinud, ütles: „Kuulutustöö annab hea võimaluse koos olla ja tõesti mõtteid vahetada. Kuna meil oli ühine eesmärk inimesi vaimselt aidata, tundsin, et oleme tõepoolest üks meeskond. Me saime lähedasemaks, mitte vaid kui abikaasad, vaid ka kui sõbrad.” Kui püüdlete üheskoos väärt eesmärkide poole, siis teie huvid, prioriteedid ja harjumused järk-järgult harmoneeruvad, kuni te nagu Akvila ja Priskillagi mõtlete, tunnete ja tegutsete järjest enam kui „üks liha”.

Juhindu Jumala põhimõtetest

15. Mis on abielu õnnestumise võti? Selgita.

¹⁵ Jeesus teadis, kui tähtis on panna Jumal abielus esikohale. Ta oli näinud, kui Jehoova sõlmis esimese abielu ning kui õnnelikud olid Aadam ja Eeva niikaua, kuni nad Jumala juhatust järgisid, ja kui halvad olid tagajärjed, kui nad selle hülgasid. Niisiis, kui Jeesus inimesi õpetas, kordas ta oma Isa juhendit, mis on kirjas 1. Moosese 2:24. Ta lisas mõtte: „Mis Jumal on kokku pannud, seda inimene ärgu lahutagu” (Matt. 19:6). Seega, abielu kestvuse ja õnne võti on siiani sügav lugupidamine Jehoova vastu. Jeesuse maised vanemad Joosep ja Maarja on meile selles vallas suurepäraseks eeskujuks.

16. Millest on näha, et Joosepi ja Maarja peres olid vaimsed asjad tähtsal kohal?

¹⁶ Joosep oli Maarja vastu lahke ja pidas temast lugu. Kui ta sai teada, et naine on rase, tahtis ta tema suhtes halastavalt toimida, seda isegi enne, kui Jumala ingel oli talle Maarjaga seonduvat selgitanud (Matt. 1:18–20). Abielupaarina allusid Joosep ja Maarja keisri määrusele ja pidasid hoolsalt kinni ka Moosese seadusest (Luuka 2:1–5, 21, 22). Ning kuigi vaid meestelt nõuti kohalolekut suurtel usupühadel Jeruusalemmas, käisid Joosep ja Maarja koos terve perega seal igal aastal (5. Moos. 16:16; Luuka 2:41). Kõigil neil ja veel muudelgi viisidel soovis see jumalakartlik paar Jehoovale heameelt valmistada ja väljendas sügavat austust vaimsete asjade vastu. Pole ime, et Jehoova valis just nemad hoolitsema oma Poja eest tema maise elu algupoolel.

17., 18. a) Mil moel saavad abikaasad vaimsed asjad peres esikohale panna? b) Mis kasu see neile toob?

¹⁷ Kas ka teie juhindute oma pereelus Jumala põhimõtetest? Näiteks, kui teete tähtsaid otsuseid, kas uurite esmalt sellega seonduvaid Piibli põhimõtteid, palvetate selle asja pärast ja seejärel otsite nõu mõnelt küpselt kristlaselt? Või kas kaldute lahendama keerdküsimusi omaenda või sugulaste ja sõprade tunde järgi? Kas rakendate ellu neid paljusid häid nõuandeid, mis on ustava orja väljaannetes abielu ja perekonna kohta? Või kas järgite lihtsalt kohalikke tavasid või populaarseid ilmalikke nõuandeid? Kas palvetate ja uurite tihti koos, seate vaimseid eesmärke ja vestlete oma perekonna prioriteetidest?

¹⁸ Rääkides oma 50-aastasest õnnelikust abielust, ütleb Ray: „Meil pole iial olnud probleemi, mida me lahendada poleks suutnud, sest Jehoova on osa meie „kolmekordsest lõngast”.” (Loe Koguja 4:12.) Abielupaar Danny ja Trina on sama meelt. Nad ütlevad: „Jumala teenimine üheskoos on meie abielu tugevdanud.” Nemad on olnud õnnelikus abielus 34 aastat. Kui teie abielus on Jehoova alati esikohal, läheb teie kooselu hästi ja ta õnnistab teid rikkalikult (Laul 127:1).

Austa seda Jumala andi

19. Miks on Jumal abielu loonud?

¹⁹ Paljudele on tänapäeval tähtis vaid omaenda õnn. Jehoova teenijad aga vaatavad asjadele teisiti. Nad teavad, et Jumal on loonud abielu, et viia täide oma eesmärki (1. Moos. 1:26–28). Kui Aadam ja Eeva oleksid abieluandi austanud, oleks kogu maa saanud paradiisiks täis õnnelikke ja õiglasi Jumala teenijaid.

20., 21. a) Miks peaks abielu pühaks pidama? b) Millisest annist räägib järgmine artikkel?

²⁰ Peale kõige näevad jumalateenijad abielus võimalust Jehoovale au tuua. (Loe 1. Korintlastele 10:31.) Nagu rääkisime, meeldib Jumalale, kui abikaasad on ustavad, ühtsed ja juhinduvad tema põhimõtetest, ning et see kõik tugevdab abielu. Kas me siis alles valmistume abieluks või oleme juba abielus ja teeme tööd selle tugevdamiseks või koos hoidmiseks, peaksime igal juhul nägema abielu sellena, mis ta on: jumaliku ja püha liiduna. Selle meeleshoidmine aitab meil teha oma parima, langetamaks otsuseid abielus Jumala Sõna alusel. Nii näitame austust mitte vaid abieluanni vastu, vaid ka selle andja Jehoova Jumala vastu.

²¹ Abielu pole muidugi mitte Jehoova ainus and. Samuti pole see ainus tee õnnele. Järgmine artikkel räägib teisest Jumala hinnalisest annist – vallalisusest.

Kuidas sa vastaksid?

• Millest ilmneb, et kristlane on oma abikaasale ustav?

• Miks võib öelda, et ühtselt koos tegutsemine tugevdab abielu?

• Mil moel saavad abieluinimesed juhinduda Jumala põhimõtetest?

• Mis näitab, et me peame lugu Jehoovast kui abielu loojast?

[Pildid lk 15]

Koos tegutsemine aitab abikaasadel ühtseks jääda