Levinud arusaamu Harmagedoonist

”Ja need kogusid nad kokku paika, mida heebrea keeles kutsutakse Harmagedooniks.” (ILMUTUS 16:16)

KAS sina oled kuulnud sõna ”Harmagedoon”? Paljud seostavad Harmagedooni mingisuguse hirmsa katastroofiga. See sõna on pärit Piiblist, kus see esineb vaid korra, ometi võib seda ikka ja jälle kuulda nii meedias kui ka maailma vaimulike suust.

Kas levinud arusaamad Harmagedoonist on kooskõlas sellega, mida õpetab Piibel? Vastust tasub teada. Miks? Sellepärast, et tõe teadmine Harmagedooni kohta vabastab tarbetust hirmust, aitab vaadata tulevikku lootusrikkalt ja mõjutab ka suhtumist Jumalasse.

Vaadakem järgnevalt kolme küsimust ja võrrelgem levinud arusaamu Harmagedoonist sellega, mida õpetab Piibel.

 1. KAS HARMAGEDOON ON INIMTEKKELINE KATASTROOF?

Ajakirjanikud ja teadlased nimetavad Harmagedooniks sageli inimeste põhjustatud katastroofe. Näiteks on seda sõna kasutatud Esimese ja Teise maailmasõja kohta. Pärast Teist maailmasõda, kui inimkond elas Nõukogude Liidu ja USA vahel puhkeda võiva aatomisõja hirmus, rääkis lääne meedia sellest võimalikust konfliktist kui tuuma-Harmagedoonist. Praegusaja teadlased, kes kardavad, et saastamine võib globaalset ilmastikku drastiliselt muuta, räägivad ähvardavast kliimakatastroofist kui Harmagedoonist.

Millele need arvamused viitavad? Sellele, et maakera ja siinse elu tulevik on täielikult inimeste endi kätes ning et kui valitsused targalt ei tegutse, kannatab maakera looduskeskkond jäädavat kahju.

Mida ütleb Piibel? Jumal ei lase inimestel maad ära hävitada. Piiblis on kirjas, et Jehoovaa ”pole loonud seda [maad] tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks” (Jesaja 45:18). Jumal ei luba inimestel keskkonda täielikult ära rikkuda, vaid hävitab ”need, kes hävitavad maad” (Ilmutus 11:18).

 2. KAS HARMAGEDOON ON LOODUSKATASTROOF?

Ajakirjanikud kasutavad mõnikord sõna ”Harmagedoon” suurte loodusõnnetuste kohta. Aastal 2010 räägiti ühes artiklis ”Haitil toimunud Harmagedoonist”. See artikkel tegi ülevaate Haitit raputanud laastava maavärina põhjustatud kannatustest, purustustest ja ohvrite arvust. Reporterid ja filmitegijad nimetavad Harmagedooniks ka võimalikke tulevasi katastroofe. Näiteks on nad selle sõnaga kirjeldanud kujuteldavat asteroidi ja Maa kokkupõrget.

Millele need arvamused viitavad? Sellele, et Harmagedoon on ettenägematu sündmus, milles hukkuvad süütud inimesed. Samuti annavad need mõista, et ellujäämiseks pole võimalik kuigi palju ära teha.

Mida ütleb Piibel? Harmagedoon ei ole sugugi juhuslik sündmus, mille tagajärjel hukkuksid nii head kui ka halvad. Harmagedoonis kaotavad elu üksnes kurjad inimesed. Piibel tõotab, et peagi ”õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil” (Laul 37:10).

 3. KAS HARMAGEDOONIS HÄVIB MAA?

Paljud usklikud arvavad, et tulemas on otsustav võitlus hea ja kurja vahel, milles maakera hävib. Princeton Survey Research Associates’i korraldatud küsitlusest USA-s selgus, et 40 protsenti täiskasvanuid usub maailma lõpu saabuvat Harmagedooni lahingus.

Millele need arvamused viitavad? Need jätavad mulje, et ei inimesed ega maakera pole mõeldud igavesti eksisteerima ning et Kõrgeima tahe oli algusest peale, et inimesed ükskord sureksid.

Mida ütleb Piibel? Piiblis on selgelt kirjas, et Jumal rajas ”maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti” (Laul 104:5). Inimeste kohta ütleb Piibel: ”Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” (Laul 37:29).

On ilmne, et paljud levinud arusaamad Harmagedoonist on Piibli õpetusega vastuolus. Mis on siis tõde?

[Allmärkus]