Miks panna Jehoova teenimine oma elus esikohale?

”Mu suu peab jutustama sinu õiglust ja su päästetegusid kogu päeva.” (LAUL 71:15)

KUIDAS SA VASTAKSID?

Mis määras selle, kuidas Noa, Mooses, Jeremija ja Paulus oma elu elasid?

Mille tähtsaks pidamine on otsustav selles, kuidas meie oma elu kasutame?

Miks sa oled otsustanud panna Jehoova teenimise oma elus esikohale?

1., 2. a) Mida näitab see, kui inimene end Jehoovale pühendab? b) Miks tasub meil mõtiskleda Noa, Moosese, Jeremija ja Pauluse tehtud valikute üle?

JEHOOVALE pühendumine ja Jeesuse ristitud järelkäijaks saamine on tõsine samm. Kui keegi võtab nõuks seda teha, langetab ta oma elu tähtsaima otsuse. Ta justkui ütleb Jehoovale: ”Ma soovin, et sa oleksid kõiges mu isand. Mina olen su teenija. Ma tahan, et sina ütleksid, mida ma peaksin oma elus tähtsaimaks pidama ja kuidas oma aega, jõudu, vara ja andeid kasutama.”

² Kui oled pühendunud kristlane, siis põhimõtteliselt just nõnda oled sa Jehoovale öelnud. On kiiduväärne, et oled teinud nii õige ja targa otsuse. Kuidas aga see, et pead Jehoovat oma isandaks, peaks mõjutama su ajakasutust? Noa, Moosese, Jeremija ja apostel Pauluse eeskuju uurimine aitab meil sellele küsimusele vastust leida. Nad kõik teenisid Jehoovat kogu hingest. Meie olukord tänapäeval sarnaneb nende omaga. Otsused, mis nad tegid seoses sellega, mida elus tähtsaks pidada, võivad tiivustada meid mõtlema, kuidas meie oma aega kasutame (Matt. 28:19, 20; 2. Tim. 3:1).

ENNE VEEUPUTUST

 3. Mille poolest sarnaneb meie aeg Noa päevadega?

³ Jeesus tõmbas paralleeli Noa ja meie päevade vahele. ”Nagu olid Noa päevad, nii on ka inimese Poja juuresolek,” sõnas ta. Tolle aja inimesed ”sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele, kuni selle päevani, mil Noa läks laeva, ega pööranud toimuvale tähelepanu, kuni tuli veeuputus ja pühkis nad kõik minema” (Matt. 24:37—39). Tänapäeval on enamik inimesi täiesti ükskõiksed selle suhtes, millisel pakilisel ajal nad elavad. Nad ei pööra mingit tähelepanu hoiatustele, mida Jumala teenijad kuulutavad. Paljud isegi naeravad pilkavalt mõtte üle, et Jumal sekkub inimeste ettevõtmistesse — nagu tegid inimesed Noa päevil (2. Peetr. 3:3—7). Millele Noa samasuguses vaenulikus õhkkonnas oma aja pühendas?

 4. Millele keskendus Noa pärast seda, kui Jehoova oli talle ülesande andnud, ja miks?

⁴ Pärast seda, kui Jumal oli teavitanud Noad oma eesmärgist ja andnud talle ülesande, hakkas Noa ehitama laeva, milles pidid inimesed ja loomad varju leidma ning ellu jääma (1. Moos. 6:13, 14, 22). Noa ka rääkis inimestele lähenevast kohtumõistmisest. Apostel Peetrus nimetab teda ”õigusekuulutajaks”, viidates sellele, et Noa püüdis aidata kaasinimestel mõista nende olukorra tõsidust. (Loe 2. Peetruse 2:5.) Mis sa arvad, kas Noal ja ta perel oleks olnud mõistlik keskenduda äriajamisele, püüda naabreid kõiges üle trumbata või oma elu mugavalt sisse seada? Loomulikult mitte! Teades, mis ees ootab, ei lasknud nad end eksitada.

VALIKUD, MIS SEISID EGIPTUSE PRINTSI EES

5., 6. a) Mis oli arvatavasti Moosesele antud hariduse eesmärk? b) Miks lükkas Mooses kõrvale võimalused, mida pakkus talle elu Egiptuses?

⁵ Järgmisena vaadelgem Moosese eeskuju. Ta kasvas üles Egiptuse kuningakojas vaarao tütre kasupojana. Lapsena õpetati talle ”kõike egiptlaste tarkust” (Ap. t. 7:22; 2. Moos. 2:9, 10). Arvatavasti oli selle hariduse eesmärgiks valmistada teda ette vaarao õukonnas karjääri tegema. Temast oleks võinud saada väljapaistev tegelane tolle aja kõige võimsama riigi valitsuses. Ametiga oleksid kaasnenud privileegid, luksus ja naudingud. Kas Moosese sihiks oli selline elu?

⁶ Tänu väikelapseeas oma pärisvanematelt saadud õpetusele teadis Mooses tõenäoliselt, mida Jehoova oli tõotanud tema esiisadele Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile. Mooses uskus neid tõotusi. Ta oli kindlasti tõsiselt mõelnud oma tuleviku peale ja mõtisklenud selle üle, kuidas Jumalale ustavaks jääda. Millise otsuse ta langetas, kui tuli aeg valida, kas olla Egiptuse prints või iisraellasest ori? Mooses tegi ”valiku lasta end koos Jumala rahvaga pigem halvasti kohelda kui tunda ajutist naudingut patust”. (Loe Heebrealastele 11:24—26.) Hiljem järgis ta Jehoova juhatust selles osas, kuidas oma elu kasutada (2. Moos. 3:2, 6—10). Miks Mooses seda tegi? Kuna tal oli Jumala tõotustesse kindel usk. Ta mõistis, et Egiptuses pole tal tulevikku. Tõesti, peagi saatiski Jumal egiptlaste peale kümme nuhtlust. Kas sa mõistad, mida õpetlikku on selles loos Jehoova pühendunud teenijatele tänapäeval? Selle asemel, et keskenduda karjäärile või selle maailma pakutavatele naudingutele, peaks meie tähelepanu keskmes olema Jehoova ja tema teenimine.

JEREMIJA TEADIS, MIS EES OOTAB

 7. Kuidas sarnanes Jeremija olukord meie omaga?

⁷ Veel üks mees, kes pani Jehoova teenimise oma elus esikohale, oli Jeremija. Jehoova tegi temale kui oma prohvetile ülesandeks edastada kohtusõnumit ärataganenud Jeruusalemmale ja Juudale. Võib öelda, et Jeremija elas ”viimseil päevil” (Jer. 23:19, 20). Ta mõistis vägagi hästi, et temaaegne elukorraldus ei jätku kaua sellisena, nagu ta on.

8., 9. a) Miks oli Baaruki mõtteviisi vaja korrigeerida? b) Mida me peaksime plaane tehes silmas pidama?

⁸ Millisel loogilisel moel Jeremija nüüd toimis? Ta ei rajanud oma tulevikku hukule määratud elukorrale. Mis mõtet oleks sel olnud? Tema kirjutaja Baaruk aga ei näinud mingil ajal asju õiges valguses. Seepärast ütles Jeremija talle edasi Jumala järgmised sõnad: ”Vaata, mis ma olen ehitanud, selle ma kisun maha, ja mis ma olen istutanud, selle ma kitkun välja — ja nimelt kogu maa! Ja sina nõuad enesele suuri asju! Ära nõua! Sest vaata, ma toon õnnetuse kõigele lihale ... Ometi ma annan sulle saagiks su hinge kõigis paigus, kuhu sa lähed!” (Jer. 45:4, 5).

⁹ Me ei tea täpselt, mis olid need ”suured asjad”, mida Baaruk endale ihkas.a Kuid me teame, et need olid midagi, millel polnud tulevikku, midagi, mis pidid kaduma, kui babüloonlased aastal 607 e.m.a Jeruusalemma vallutavad. Kas sa mõistad, mis õppetund selles meile peitub? Selleks et meil oleks olemas eluks hädavajalik, tuleb muidugi teha teatavaid tulevikuplaane (Õpet. 6:6—11). Kuid kas oleks tark pühendada hulga aega ja energiat sellele, et taotleda midagi, millel pole püsivat väärtust? On tõsi, et Jehoova organisatsioon teeb pidevalt plaane ehitada uusi kuningriigisaale ja harubüroorajatisi ning kavandab muidki teokraatlikke ettevõtmisi. Sellistel püüetel aga on tulevikku, kuna nende eesmärk on edendada kuningriigitööd. Kõik Jehoova pühendunud teenijad peaksid plaane tehes lähtuma samasugustest eelistustest. Kas sa võid täiesti kindlalt öelda, et otsid ”alati esmalt Jumala kuningriiki ja tema õigust”? (Matt. 6:33.)

”PEAN SEDA RÄMPSUKS”

10., 11. a) Millele oli Paulus enne kristlaseks saamist keskendunud? b) Miks Pauluse eesmärgid täiesti muutusid?

¹⁰ Viimaks käsitlegem Pauluse eeskuju. Enne kristlusse pöördumist paistis tal olevat paljutõotav tulevik. Ta oli õppinud juudi seadust ühe oma aja kuulsaima õpetaja juures. Juudi peapreester oli usaldanud talle vastutusrikka ülesande. Samuti oli Paulus teinud judaismis suuremaid edusamme kui paljud tema eakaaslased (Ap. t. 9:1, 2; 22:3; 26:10; Gal. 1:13, 14). Kõik aga muutus, kui Paulusele sai selgeks, et Jehoova ei õnnista enam juudi rahvast tervikuna.

¹¹ Paulus mõistis, et Jehoova silmis pole sel mingit väärtust, kui ta juudi ühiskonnas karjääri teeb; sel polnud tulevikku (Matt. 24:2). See endine variser ütles koguni, et võrreldes uue ja selgema arusaamaga Jumala eesmärkidest ja talle antud kristliku teenistuseesõigusega on see, mida ta kunagi tähtsaks oli pidanud, lausa ”rämps”. Paulus hülgas oma endised taotlused judaismis ja pühendas ülejäänud maapealse elu hea sõnumi kuulutamisele. (Loe Filiplastele 3:4—8, 15; Ap. t. 9:15.)

KAALU OMA EELISTUSI

12. Mis oli Jeesuse tähelepanu keskmes?

¹² Noa, Mooses, Jeremija, Paulus ja paljud teised pühendasid oma aja ja jõupingutused teokraatlikule tegevusele. Nad on meile heaks eeskujuks. Loomulikult suurim eeskuju kõigist Jehoova andunud teenijatest on Jeesus (1. Peetr. 2:21). Pärast ristimist pühendas Jeesus oma ülejäänud maapealse elu hea sõnumi kuulutamisele ja Jehoovale au toomisele. Enesestmõistetavalt peaks iga kristlane, kes tunnustab Jehoovat oma isandana, tema teenimist elus esikohal hoidma. Kuidas on sinuga? Mis aitab leida tasakaalu teokraatlike püüdluste ja hädavajaliku ilmaliku tegevuse vahel? (Loe Laul 71:15; 145:2.)

13., 14. a) Millele ergutatakse kõiki pühendunud kristlasi mõtlema? b) Millist rahulolu võivad Jumala teenijad tunda?

¹³ Aastate jooksul on Jehoova organisatsioon ikka ja jälle ergutanud kristlasi kaaluma palvemeelselt, kas neil oleks võimalik teha pioneeritööd. Eri põhjustel ei saa mõned Jehoova ustavad teenijad iga kuu keskmiselt 70 tundi kuulutustöös osaleda. Nad ei peaks end selle pärast halvasti tundma (1. Tim. 5:8). Kuidas aga on sinu puhul? Kas pioneerteenistus ikka on sulle kättesaamatus kauguses?

¹⁴ Meenutagem, millist rõõmu kogesid nii paljud Jumala teenijad selle aasta mälestusajal. Tänu erikorraldusele märtsis said abipioneerid valida, kas pühendada kuulutustööle 30 või 50 tundi (Laul 110:3). Miljonid osalesid abipioneerteenistuses ja kogudustes valitses eriline elevus ja rõõm. Kas sul oleks võimalik sättida oma elu nii, et saaksid sellist rõõmu sagedamini tunda? Pioneeritöö annab pühendunud kristlasele võimaluse öelda iga päeva lõpus rahuldustundega: ”Jehoova, ma andsin sinu teenistuses endast kõik.”

15. Mis peaks olema noore kristlase eesmärk seoses kooliharidusega?

¹⁵ Kui sa oled noor, kel on peagi käes nõutav kooliharidus, ning kui sul on hea tervis ja vähe kohustusi, siis kas oled kaalunud pioneeritööd? Koolinõustajad muidugi usuvad siiralt, et sinu parimates huvides oleks omandada kõrgharidus ja teha karjääri. Kuid nende veendumus toetub ühiskondlikele ja rahanduslikele süsteemidele, millel pole tulevikku. Teisalt, kui sead endale sihiks täisajalise teenistuse, siis püüdled millegi poole, mis tasub vaeva ja millel on kestev väärtus. Samuti järgid sa nii Jeesuse täiuslikku eeskuju. Selline tark otsus teeb sind õnnelikuks. See kaitseb sind. Sellest ilmneb, et elad Jehoovale antud pühendumistõotuse kohaselt (Matt. 6:19—21; 1. Tim. 6:9—12).

16., 17. Mis küsimused kerkivad seoses ilmaliku töö ja teiste tegevustega?

¹⁶ Paljud Jumala teenijad on sunnitud töötama pikki päevi, et pere põhivajadused oleksid täidetud. Mõned pühendavad tööle siiski rohkem aega, kui neil oleks vaja (1. Tim. 6:8). Kaubandusmaailm näeb kurja vaeva, et panna meid uskuma, et me ei saa elada ilma nende paljude asjade ja uusimate mudeliteta, mis müügile ilmuvad. Kuid tõelised kristlased ei luba Saatana maailmal endale dikteerida, mida elus kõige tähtsamaks pidada (1. Joh. 2:15—17). Ja kas saaks neil, kes on pensionile jäänud, olla paremat viisi oma aega kasutada, kui teha pioneeritööd, pannes Jehoova teenimine oma elus esikohale?

¹⁷ Kõik Jehoova andunud teenijad võiksid endalt küsida: mis on minu peamine siht elus? Kas panen kuningriigihuvid esikohale? Kas olen ennastohverdav nagu Jeesus? Kas kuuletun tema nõuandele järgida teda pidevalt? Kas saaksin teha oma ajakavas muudatusi, et pühendada rohkem aega kuningriigi kuulutustööle ja muule teokraatlikule tegevusele? Kas püüan olla ennastohverdava vaimuga, isegi kui olud ei võimalda mul praegu teenistuses rohkem teha?

”ET TE NIIHÄSTI TAHAKSITE KUI KA TEGUTSEKSITE”

18., 19. Mille eest sa võiksid paluda ja miks võib öelda, et selline palve meeldib Jehoovale?

¹⁸ Jumala rahva innukus toob meile kõigile rõõmu. Mõned aga võivad tunda, et nad ei soovi pioneeritööd alustada või pole selleks piisavalt pädevad, olgugi et nende olud võimaldaksid seda teha (2. Moos. 4:10; Jer. 1:6). Mida siis ette võtta? Kas oleks selle pärast sobiv palvetada? Muidugi! Paulus ütles kaasusklikele: ”[Jumalale on] meelepärane, et te niihästi tahaksite kui ka tegutseksite” (Filipl. 2:13). Kui sa ei tunne endas soovi teenistuses rohkem teha, palu Jehoovalt nii tahet kui ka võimekust (2. Peetr. 3:9, 11).

¹⁹ Noa, Mooses, Jeremija, Paulus ja Jeesus olid Jumalale pühendunud mehed. Nad kasutasid oma aega ja jõudu, et kuulutada Jehoova hoiatussõnumit. Nad ei lasknud oma tähelepanul hajuda. Praeguse maailma lõpp on lähedal. Seepärast peaksime Jehoovale pühendunud kristlastena tegema kõik, mida suudame, et järgida nende suurepäraste piiblitegelaste eeskuju (Matt. 24:42; 2. Tim. 2:15). Siis me rõõmustame Jehoovat ja kogeme rikkalikult tema õnnistusi. (Loe Malakia 3:10.)

[Allmärkus]

[Pilt lk 21]

Inimesed ei võtnud Noa hoiatusi kuulda

[Pilt lk 24]

Kas oled kaalunud võimalust astuda pioneeride ridadesse?