Olgu sul kõigutamatu usk Jumala kuningriiki

1., 2. Mis tugevdavad meie veendumust, et kuningriik viib täide Jumala eesmärgi seoses inimkonnaga ja miks? (Vaata pilti artikli alguses.)

JEHOOVA tunnistajatena me ütleme sageli, et Jumala kuningriik on kõigi meie probleemide ainus lahendus ning me pöörame tarmukalt inimeste tähelepanu sellele väga olulisele Pühakirja tõele. Samuti pakub meile suurt julgustust lootus, mis meil on tänu sellele kuningriigile. Ent kui kindel on meie veendumus, et Jumala kuningriik on reaalselt olemas ja viib täide eesmärgi, milleks see on rajatud? Millel põhineb meie kõigutamatu usk kuningriiki? (Heebr. 11:1.)

² Messia kuningriigi abil viib kõikvõimas Jumal täide oma eesmärgi enda loodute suhtes. Kuningriik on rajatud kõigutamatule alusele — Jehoova absoluutsele valitsemisõigusele. Kuningriigiga seotud tähtsad aspektid — selle kuningas, tema kaasvalitsejad, nende valitsemisala — on seaduslikult paika pandud lepingutega, mille üks osaline on kas Jumal või tema poeg Jeesus Kristus. Nende lepingute analüüsimine aitab meil selgemini aru saada Jumala eesmärgi täitumisest ning näitab, kui kindel on messia kuningriik. (Loe Efeslastele 2:12.)

 3. Mida me uurime selles ja järgmises artiklis?

³ Piiblis räägitakse kuuest tähtsast lepingust, mis on seotud messia kuningriigiga, mida juhib Kristus Jeesus. Need on 1) Aabrahamiga sõlmitud leping, 2) seaduseleping, 3) Taavetiga sõlmitud leping, 4) leping Melkisedeki-sarnase preestri kohta, 5) uus leping ja 6) kuningriigileping. Uurigem, kuidas iga leping on seotud kuningriigiga ning aitab viia täide Jumala eesmärki maa ja inimkonna suhtes. (Vaata kokkuvõtet „Kuidas viib Jumal täide oma eesmärgi?”, lk 12.)

 4. Millised määrused kehtestas Jehoova seoses inimestega, nagu on kirjas 1. Moosese raamatus?

⁴ Kui Jehoova oli valmistanud meie kauni planeedi ette inimasustuseks, kehtestas ta kolm määrust, mis puudutavad inimesi: inimesed tuleb luua Jumala sarnaseks, nad peavad laiendama paradiisi üle kogu maakera ja täitma maa oma õiglaste järeltulijatega, neil on keelatud süüa hea ja kurja tundmise puust (1. Moos. 1:26, 28; 2:16, 17). Midagi rohkemat ei olnud tarvis. Kui inimene oli loodud, oli Jumala eesmärgi täitumiseks vaja kinni pidada vaid kahest ülejäänud määrusest. Miks aga tekkis siis vajadus lepingute järele?

5., 6. a) Kuidas püüdis Saatan nurjata Jumala eesmärki? b) Kuidas Jehoova vastas Saatana väljakutsele Eedenis?

⁵ Saatanal oli kuri plaan Jumala eesmärk nurjata ja seepärast alustas ta mässu. Selleks pööras ta tähelepanu määrusele, mille täitmist sai ta kõige kergemini mõjutada — seda, mis nõudis inimeselt sõnakuulelikkust. Saatan ahvatles esimest naist Eevat astuma üle keelust, mis oli antud hea ja kurja tundmise puu kohta (1. Moos. 3:1—5; Ilm. 12:9). Nii tehes seadis Saatan kahtluse alla Jumala õiguse valitseda oma loodu üle. Hiljem pani Saatan kahtluse alla ka Jumala ustavate teenijate motiivid, väites et need on isekad (Iiob 1:9—11; 2:4, 5).

⁶ Kuidas Jehoova vastas Saatana väljakutsele Eedenis? Mässajate hävitamine oleks kahtlemata mässule lõpu teinud. Ent see oleks tähendanud ka seda, et Jumala väljakuulutatud eesmärk täita maa Aadama ja Eeva kuulekate järglastega oleks jäänud täitumata. Selle asemel et mässajad otsekohe kõrvaldada, andis meie tark Looja Eedenis tõotuse, olulise prohvetikuulutuse, kindlustades sellega oma sõnade täitumise igas üksikasjas. (Loe 1. Moosese 3:15.)

 7. Mida kinnitab Eedeni aias antud tõotus mao ja tema järeltulijate kohta?

⁷ Eedeni aias antud tõotusega tegi Jehoova teatavaks kohtuotsuse mao ja selle „seemne” ehk järeltulijate üle, kes sümboliseerivad Saatanat ja kõiki neid, kes Jumala valitsemisõiguse küsimuses Saatana poolele asuvad. Jumal andis oma taevase naise järeltulijale voli Saatan hävitada. Seega rõhutab Eedeni aias antud tõotus, et selle mässu algataja ja kõik tema tegude halvad tagajärjed tehakse olematuks, ning annab lisaks sellele teada, kelle kaudu seda tehakse.

 8. Mida saab öelda naise ja tema järeltulija kohta?

⁸ Mida öelda naise „seemne” ehk järeltulija kohta? Kuna see järeltulija pidi purustama mao pea ehk tegema lõpu vaimolend Saatanale, on ka see järeltulija ise vaimolend (Heebr. 2:14). Seega pole ka see naine, kes pidi järeltulija ilmale tooma, keegi inimeste hulgast. Samal ajal kui mao järeltulijaid tuli aina juurde, jäi naise ja tema järeltulija isik pärast Eedenis antud tõotust saladuseks veel ligi 4000 aastaks. Vahepeal tegi Jehoova mitu lepingut, mis aitavad kindlaks teha, kes on naise järeltulija, ning kinnitavad Jumala teenijatele, et selle järeltulija kaudu heastab Jumal kõik need kohutavad hädad, mida Saatan on inimperele põhjustanud.

 9. Mida kujutab endast Aabrahamiga sõlmitud leping ja millal see jõustus?

⁹ Umbes kaks tuhat aastat pärast Saatanale kohtuotsuse väljakuulutamist andis Jehoova patriarh Aabrahamile käsu lahkuda oma kodust Uri linnast Mesopotaamiast ning minna Kaananimaale (Ap. t. 7:2, 3). Jehoova ütles talle: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!” (1. Moos. 12:1—3). See on varaseim kirjalik märge Aabrahamiga sõlmitud lepingu kohta. Pole teada, millal täpselt Jehoova Aabrahamiga selle lepingu sõlmis, kuid see jõustus aastal 1943 e.m.a, kui 75-aastane Aabraham lahkus Haaranist ja läks üle Eufrati jõe.

10. a) Kuidas näitas Aabraham oma kõigutamatut usku Jumala tõotustesse? b) Milliseid üksikasju avaldas Jehoova järk-järgult naise järeltulija kohta?

¹⁰ Jehoova kordas oma tõotust Aabrahamile mitu korda, lisades mitmeid üksikasju (1. Moos. 13:15—17; 17:1—8, 16). Ja kui Aabraham oli näidanud oma kõigutamatut usku Jumala tõotustesse, olles valmis ohverdama oma ainsa poja, kinnitas Jehoova seda lepingut tingimusteta tõotusega. (Loe 1. Moosese 22:15—18; Heebrealastele 11:17, 18.) Kui Aabrahamiga sõlmitud leping oli jõustunud, avaldas Jehoova järk-järgult olulisi üksikasju naise järeltulija kohta: ta pidi põlvnema Aabrahamist, ei pidanud olema vaid üks isik, ta pidi tegutsema kuningana, ta pidi hävitama kõik vaenlased ja olema õnnistuseks paljudele.

11., 12. a) Kuidas näitab Pühakiri, et Aabrahamiga sõlmitud lepingul on ka suurem täitumine? b) Mida see leping meie jaoks tähendab?

¹¹ Ehkki Aabrahamiga sõlmitud leping täitus otseses mõttes tema järglaste puhul, kui nad pärisid tõotatud maa, ilmneb Pühakirjast, et sel lepingul on ka vaimne täitumine (Gal. 4:22—25). Apostel Paulus selgitas Jumala vaimu mõjutusel, et selles suuremas täitumises on Aabrahami seemne esmane osa Kristus ja teisene osa 144 000 vaimuga võitud kristlast (Gal. 3:16, 29; Ilm. 5:9, 10; 14:1, 4). Naine, kes järeltulija ilmale toob, pole keegi muu kui „ülal asuv Jeruusalemm” — Jumala organisatsiooni taevane osa, mis koosneb ustavatest vaimolenditest (Gal. 4:26, 31). Nagu Aabrahamiga sõlmitud leping tõotas, toob naise järeltulija inimkonnale õnnistusi.

¹² Aabrahamiga sõlmitud leping osutab Jumala kuningriigi kuningale ja tema kaasvalitsejatele ning rajab taeva kuningriigile seadusliku aluse (Heebr. 6:13—18). Kui kaua on see leping jõus? See on „igavene leping”, nagu ütleb 1. Moosese 17:7. See jääb jõusse, kuni messia kuningriik on hävitanud Jumala vaenlased ning kõik suguvõsad maa peal on saanud õnnistuse (1. Kor. 15:23—26). Need, kes jäävad elama maa peale, võivad kogeda igavesi õnnistusi. Aabrahamiga sõlmitud leping näitab, et Jehoova on otsustanud täita oma eesmärgi, mille kohaselt maa saab täis õiglasi inimesi (1. Moos. 1:28).

13., 14. Mille tagab Taavetiga sõlmitud leping?

¹³ Eedeni aias antud tõotus ja Aabrahamiga sõlmitud leping näitavad, et Jehoova ülemvõim, mis avaldub messia kuningriigi kaudu, tugineb kindlalt Jumala õigetel mõõdupuudel (Laul 89:15). Kas messia valitsus korrumpeerub kunagi ja tuleb seetõttu välja vahetada? Üks teine leping tagab, et seda ei juhtu eales.

¹⁴ Mõtle, mida Jehoova tõotas muistse Iisraeli kuninga Taavetiga sõlmitud lepingus. (Loe 2. Saamueli 7:12, 16.) Jehoova tegi Taavetiga selle lepingu ajal, kui Taavet valitses Jeruusalemmas, tõotades talle, et messias tuleb tema järglaste seast (Luuka 1:30—33). Seega täpsustas Jehoova naise järeltulija põlvnemisliini ja teatas, et Taaveti pärijal on seaduslik õigus messia kuningriigi troonile (Hes. 21:30—32). Jeesuse kaudu jääb Taaveti kuningavõim „igavesti kindlaks”. Tõepoolest, Taaveti järeltulija „püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike” (Laul 89:35—38). Võime olla kindlad, et messia valitsus ei korrumpeeru kunagi ja selle saavutused püsivad igavesti!

15.—17. Milline lisaülesanne on naise järeltulijal tänu lepingule Melkisedeki-sarnase preestri kohta ja miks?

¹⁵ Ehkki Aabrahami ja Taavetiga sõlmitud lepingud tagasid selle, et naise järeltulija tegutseb kuningana, ei piisa vaid sellest ametist, et õnnistada kõiki rahvaid. Tõeliste õnnistuste kogemiseks tuleb inimesed vabastada oma patususest ja võtta nad Jehoova teenijate üleuniversumilise pere liikmeteks. Selleks peab järeltulija olema ka preestriametis. Meie tark Looja sõlmis seepärast veel ühe lepingu — lepingu Melkisedeki-sarnase preestri kohta.

¹⁶ Jehoova avaldas kuningas Taaveti kaudu, et ta teeb Jeesusega isikliku lepingu kahel eesmärgil: et Jeesus istuks Jumala paremal käel, kuni ta alistab oma vaenlased, ning et ta oleks „preester igavesti Melkisedeki korra järgi”. (Loe Laul 110:1, 2, 4.) Miks „Melkisedeki korra järgi” ehk „Melkisedeki sarnane” (UM)? Juba ammu enne seda, kui Aabrahami järglased pärisid tõotatud maa, teenis Saalemi kuningas Melkisedek kui „kõigekõrgema Jumala preester” (Heebr. 7:1—3). Selle ülesande oli ta saanud Jehoovalt endalt. Ta on Piibli heebreakeelses osas ainus isik, kes teenis nii kuninga kui ka preestrina. Ja kuna tal pole teadaolevalt ühtki eelkäijat ega ametijärglast, on tema kohta öeldud, et ta on „preester alatiseks”.

¹⁷ Jeesus on otseselt määratud preestriks lepinguga, mille Jehoova temaga sõlmis, ja ta jääb „igavesti Melkisedeki sarnaseks preestriks” (Heebr. 5:4—6). See näitab selgelt, et Jehoova on võtnud endale seadusliku kohustuse viia messia kuningriigi kaudu täide oma algne eesmärk inimeste ja maaga.

18., 19. a) Kuidas on selles artiklis käsitletud lepingud seotud kuningriigiga? b) Milline küsimus jääb veel lahtiseks?

¹⁸ Neid lepinguid käsitledes oleme näinud, kuidas need on seotud messia kuningriigiga ja et see kuningriik rajaneb kindlalt seaduslikel lepingutel. Eedenis antud tõotusega on Jehoova võtnud endale kohustuse täita naise järeltulija kaudu oma eesmärk maa ja inimestega. Kes on see järeltulija ja kui suur on tema võim? Kõik see on sätestatud Aabrahamiga sõlmitud lepingus.

¹⁹ Taavetiga tehtud leping täpsustab seemne esmase osa põlvnemisliini ja annab sellele õiguse valitseda maa üle, et kuningriigi saavutused kestaksid igavesti. Leping Melkisedeki-sarnase preestri kohta sätestab, et see järeltulija teenib ka preestrina. Jeesus ei vii aga üksi inimkonda täiusesse. On ka teisi, kes on võitud teenima kuningate ja preestritena. Kes nad on? Seda arutatakse järgmises artiklis.