Ela kooskõlas näidispalvega. 2. osa

 1.—3. Mis kinnitas ühele õele, et Jehoova teab, mida me vajame?

LANA ei unusta kunagi, mis juhtus temaga ühel suvepäeval aastal 2012 Saksamaal. See noor naine nägi, kuidas kaks tema konkreetset palvet said vastuse. Pikal rongisõidul lennujaama palvetas ta selle eest, et Jehoova avaks talle võimaluse kellelegi kuulutada. Kui ta saabus lennujaama ja sai teada, et tema lend on edasi lükatud järgmisele päevale, siis palvetas ta uuesti. Lanal oli raha peaaegu otsakorral ja tal polnud kusagile ööbima minna.

² Vaevalt oli Lana oma palve lõpetanud, kui kuulis kedagi ütlevat: „Tere Lana, mida sina siin teed?” Noor mees, kes teda kõnetas, oli ta endine koolikaaslane. Ta oli minemas Lõuna-Aafrikasse ning tema ema ja vanaema olid tulnud teda saatma. Kuulnud Lana täbarast olukorrast, pakkus noormehe ema Elke talle võimalust nende juures ööbida. Elke ja ta ema olid Lana vastu väga külalislahked ning küsisid palju tema uskumuste ja tegevuse kohta täisajalise jumalateenijana.

³ Järgmisel hommikul, pärast tublit hommikusööki, vastas Lana veel mitmetele piibliteemalistele küsimustele ja võttis oma võõrustajate kontaktandmed, et keegi saaks neid külastada. Lana jõudis turvaliselt koju ja jätkas pioneerteenistust. Ta tundis, et Jehoova oli tema palveid kuulda võtnud ja teda aidanud. (Laul 65:2.)

 4. Mida me selles artiklis arutame?

⁴ Kui meid tabab mingi raskus, siis pöördume kohe Jehoova poole, kes kuulab meeleldi oma ustavate teenijate palveid. (Laul 34:15; Õpet. 15:8.) Näidispalve peale mõeldes aga näeme, et on veel teisigi tähtsaid asju, mille eest tuleks palvetada. Pane näiteks tähele, kuidas on näidispalve viimased mõtted seotud meie vaimsete vajadustega, ja mida me saame teha selleks, et elada kooskõlas näidispalve selle osaga, mis puudutab meie igapäevast leiba. (Loe Matteuse 6:11—13.)

5., 6. Miks on tähtis palvetada meie tänase päeva leiva eest ka siis, kui meil endil on kõike piisavalt?

⁵ Pane tähele Jeesuse õpetust, et inimene ei peaks palvetama pelgalt enda tänase päeva leiva eest, vaid ta ütles, et tuleks palvetada meie tänase päeva leiva eest. Ringkonnaülevaataja Victor, kes teenib Aafrikas, selgitab: „Ma tänan tihti Jehoovat, et me naisega ei pea muretsema selle pärast, kust me oma järgmise toidukorra saame või kes maksab meie majutuskulud. Vennad hoolitsevad meie eest heldelt iga päev. Ent ma palvetan selle eest, et need, kes meid aitavad, tuleksid toime oma majanduslike raskustega.”

⁶ Kui meil endil pole toidupuudust, siis oleks hea mõelda vendade peale, kes elavad vaesuses või kelle kodukandis on toimunud mingi katastroof. Meil tuleks nende eest palvetada, aga samas ka tegutseda kooskõlas oma palvetega. Näiteks saame jagada usukaaslastega seda, mis meil on. Samuti saame korrapäraselt teha annetusi ülemaailmse töö heaks, olles kindlad, et seda raha kasutatakse targalt. (1. Joh. 3:17.)

 7. Millise näitega illustreeris Jeesus nõuannet „ärge olge mures homse päeva pärast”?

⁷ Rääkides meie tänase päeva leivast pidas Jeesus tõenäoliselt silmas seda, mis on vajalik igapäevaeluks. Seepärast tõi ta järgmiseks näite, kuidas Jumal rüütab aasataimi, ja ütles: „Kas ta siis veel enam ei riieta teid, te nõrgausulised? Ärge siis muretsege ega küsige: ... „Mida me selga paneme?”” Peale seda kordas ta tähtsat nõuannet: „Ärge olge mures homse päeva pärast.” (Matt. 6:30—34.) See näitab, et me ei peaks liigselt muretsema aineliste asjade pärast, vaid olema rahul, kui meil on olemas eluks vajalik. Näiteks võime palvetada selle eest, et meil oleks sobilik elamispaik, samuti töökoht, et saaksime hoolitseda oma pere eest, ja tarkust terviseprobleemidega toimetulekuks. Samas ainult füüsiliste vajaduste eest palvetamine poleks tasakaalukas, sest meil on ka vaimseid vajadusi, mis on veel olulisemad.

 8. Mida peaks Jeesuse mainitud „tänase päeva leib” meile meelde tuletama? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁸ Jeesuse mainitud „tänase päeva leib” peaks meile meelde tuletama, et meil on tarvis ka vaimutoitu. Ta lausus: „Inimese elu ei sõltu üksnes leivast, vaid igast sõnast, mida Jehoova ütleb.” (Matt. 4:4.) Seega peaksime ka edaspidi palvetama, et Jehoova annaks meile õigeaegset vaimset toitu.

 9. Mis mõttes võib meie patte nimetada võlgadeks?

⁹ Miks kasutas Jeesus sõna „võlad”, kui hilisemal juhtumil rääkis ta „pattudest”? (Matt. 6:12; Luuka 11:4.) Üle 60 aasta tagasi selgitas Vahitorn seda niimoodi: „Patustamine Jumala seaduste vastu, teeb meid tema võlglasteks. ... Jumal võiks meie pattude eest nõuda meie elu. ... Ta võiks võtta meilt oma rahu, katkestades kõik rahumeelsed suhted meiega. ... Me võlgneme talle armastuse, mis avaldub kuulekuses; ja kui me patustame, siis ei suuda me oma armastuse võlga tasuda, sest patt on Jumala suhtes armastusetu.” (1. Joh. 5:3.)

10. Mille alusel saab Jehoova meie patud andestada ja kuidas me peaksime sellesse suhtuma?

¹⁰ Kuna me patustame iga päev, toob see eriti selgelt esile, kui vajalik on Jeesuse lunastusohver — ainus seaduslik abinõu, mille alusel Jumal saab meile andestada. Kuigi lunastushind maksti peaaegu 2000 aastat tagasi, peaksime sellesse suhtuma kui väärtuslikku kingitusse, mis oleks justkui täna meile tehtud. Lunastushind meie elu eest on nii kõrge, et ükski ebatäiuslik inimene ei küündiks seda maksma. (Loe Laul 49:7—9; 1. Peetruse 1:18, 19.) Me ei tohiks kunagi loobuda tänamast Jehoovat selle suure kingituse eest. Väljend meie patud, mitte minu patud, tuletab meile meelde, et kõik Jehoova teenijad vajavad tema halastavat lunastuskorraldust. Ilmselgelt soovib Jehoova, et me ei mõtleks ainult enda, vaid ka teiste vaimse heaolu peale, kaasa arvatud nende heaolu peale, kes on meie vastu eksinud. Sellised eksimused on tavaliselt üsna väikesed ning annavad meile võimaluse näidata, et me tõesti armastame oma vendi ja oleme meeleldi valmis neile andestama, nagu Jumal meile on andestanud. (Kol. 3:13.)

11. Miks on tähtis, et me teistele andestaksime?

¹¹ Ebatäiuslike inimestena võime kahjuks mõnikord hakata kellegi vastu vimma pidama. (3. Moos. 19:18.) Kui me sellistest tunnetest ka teistele räägime, võivad nad meie poolele asuda ja see võib põhjustada koguduses lõhesid. Lubades niisugusel olukorral kesta, näitaksime seda, et me ei hinda Jumala halastust ja lunastust. Kui meie teistele ei andesta, siis ei andesta taevane isa ka meile. (Matt. 18:35.) Jeesus tõi selle mõtte sulaselgelt esile kohe pärast näidispalvet. (Loe Matteuse 6:14, 15.) Lisaks, et Jumal meile andestaks, tuleks meil hoiduda ränkadest pattudest. Meie soov vältida patust eluviisi viib meid näidispalve järgmise mõtte juurde. (1. Joh. 3:4, 6.)

12., 13. a) Mis juhtus Jeesusega peagi pärast tema ristimist? b) Miks me oleme ise vastutavad, kui anname ahvatlusele järele? c) Mida tõestas Jeesus sellega, et jäi surmani ustavaks?

¹² Mõtlemine sellele, mis juhtus Jeesusega peagi pärast ristimist, võib aidata meil mõista, miks on tarvis paluda: „Aita meid, et me kiusatusele järele ei annaks.” Jumala vaim juhtis Jeesuse kõrbesse ning „seal püüdis Kurat teda kiusatusse viia”. (Matt. 4:1; 6:13.) Kas see peaks meid üllatama, et Jehoova lasi sel juhtuda? Ei peaks, kui mõistame, mis on peamine põhjus, miks Jumal oma poja maa peale saatis: et lahendada vaidlusküsimus, mille Aadama ja Eeva vastuhakk Jumala ülemvõimule oli tõstatanud. Oli vaja aega, et saada vastused järgmistele küsimustele. Näiteks, kas inimeste loomisel tegi Jumal midagi valesti? Kas täiuslikul inimesel oleks olnud võimalik jääda ustavaks Jumala ülemvõimule ka Saatana surve all? Ja kas inimkond saaks paremini hakkama ilma Jumala valitsuseta, nagu Saatan väitis? (1. Moos. 3:4, 5.) Sellistele küsimustele vastuste saamine võtab küll aega, kuid need tõestavad kõigile intelligentsetele loodutele, et Jehoova ülemvõim on parim.

¹³ Jehoova on püha ja seepärast ei ahvatle ta kedagi halba tegema. Kiusajaks on hoopis Saatan. (Matt. 4:3.) Ta suudab luua ahvatlevaid olukordi. Ometi sõltub igast inimesest endast, kas ta laseb end ahvatleda või mitte. (Loe Jaakobuse 1:13—15.) Jeesus lükkas iga ahvatluse otsekohe tagasi, tuues seejuures esile mõtteid pühakirjast. Nõnda toetas ta Jumala õiguspärast ülemvõimu. Ent Saatan ei andnud alla, vaid ootas „kuni järgmise sobiva võimaluseni”. (Luuka 4:13.) Jeesus seisis vastu kõigile Saatana püüetele murda tema laitmatus. Ta toetas Jehoova ülemvõimu ja tõestas, et täiuslik inimene saab jääda ustavaks ka kõige äärmuslikemates katsumustes. Siiski püüab Saatan seada lõkse Jeesuse järelkäijatele, ka sinule.

14. Mida meil on tarvis teha, et kiusatustele mitte järele anda?

¹⁴ Ülemvõimu puudutava vaidlusküsimuse tõttu lubab Jehoova Saatanal meid ahvatleda tema võimu all oleva maailma kaudu. Jumal ei vii meid kiusatusse. Ta on kindel, et me suudame jääda talle ustavaks, ja ta tahab meid aidata. Kuid ta on andnud meile vaba tahte ega takista seepärast meid kiusatustele järele andmast. Et seda ei juhtuks, on meil vaja jääda vaimselt ärksaks ja püsivalt palvetada. Kuidas Jehoova meie palvetele vastab?

15., 16. a) Mis on mõned ahvatlused, millele meil tuleb vastu seista? b) Kes on vastutav selle eest, kui inimene annab kiusatusele järele?

¹⁵ Jehoova annab meile oma võimsat püha vaimu, mis aitab meil kiusatustele vastu seista. Samuti hoiatab ta meid Piibli ja koguduse kaudu olukordade eest, millest me peaksime hoiduma, näiteks et me ei kulutaks liigselt aega, raha või jõudu aineliste asjade peale. Abielupaar Espen ja Janne elavad ühes jõukas Euroopa riigis. Palju aastaid teenisid nad üldpioneeridena oma kodumaal seal, kus oli suurem vajadus kuulutajate järele. Kui neile sündis laps, pidid nad pioneeritöö katkestama. Praeguseks on neil juba kaks last. Espen sõnab: „Me palume tihti Jehoovat, et me ei annaks kiusatustele järele nüüd, mil meil pole enam võimalik osaleda koguduse tegevuses nii palju kui varem. Palume Jehoovalt abi, et võiksime säilitada tugeva usu ja innukuse teenistuses.”

¹⁶ Veel üks ahvatlus, mis on viimasel ajal esile tõusnud, on pornograafia. Kui langeme selle lõksu, ei saa me süüdistada Saatanat. Miks? Sest Saatan ja tema maailm ei saa meid sundida tegema midagi väära. Mõned on sellele kiusatusele järele andnud, lubades sobimatutel mõtetel püsima jääda. Kuid tuhandete vendade-õdede sarnaselt suudame ka meie jääda kindlaks. (1. Kor. 10:12, 13.)

17. a) Kuidas me saame elada kooskõlas palvega, et Jehoova päästaks meid Saatana käest? b) Milline vabastus on lähedal?

¹⁷ Et elada kooskõlas palvega „päästa meid Saatana käest”, ei tohiks me kuuluda Saatana maailma ning me ei tohiks ka armastada seda maailma ega midagi, mis on sellele omane. (Joh. 15:19; 1. Joh. 2:15—17.) Selleks tuleb meil pidevalt pingutada. Milline kergendus see küll on, kui Jehoova vastab sellele palvele ning kõrvaldab Saatana ja tema kurja maailma! Praegu tuleb meil aga meeles hoida, et kui Saatan taevast välja heideti, teadis ta, et talle on jäänud vähe aega. Täis raevu teeb ta kõik võimaliku, et murda meie laitmatus. Seepärast on meil vaja ka edaspidi palvetada, et Jehoova päästaks meid Saatana käest. (Ilm. 12:12, 17.)

18. Mida me peame järjekindlalt tegema, kui soovime elada üle Saatana maailma lõpu?

¹⁸ Kui soovid elada maailmas, kus pole Saatanat, siis palveta järjekindlalt, et Jumala kuningriigi kaudu saaks Jumala nimi pühitsetud ja tema tahe maa peal täituks. Palu Jehoovat, et ta hoolitseks sinu vaimsete ja aineliste vajaduste eest. Olgu sinu kindel otsus elada kooskõlas näidispalvega!