Kas sa oled liiga hõivatud?
1 Paulus innustas meid, et meil oleks „alati rohkesti teha Issanda töös” (1. Kor. 15:58, NW). Meid kutsutakse üles säilitama igapäevase isikliku uurimise harjumust, osalema korrapäraselt teenistuses, käima ustavalt koosolekutel ning täitma hoolsalt enda ülesandeid koguduses. Lisaks sellele peame aitama neid, kes meie abi vajavad. Kuna teha on nii palju, võib meile mõnikord tunduda, et töökoorem lausa matab meid enda alla, ja seega võime mõelda, et peame otsima viise, kuidas oma koormat kergendada.
2 On olukordi, mille puhul on tark ja ka mõistlik mõningatest tegevustest loobuda või nendega vähem hõivatud olla. Mõnedele inimestele tundub, et neilt oodatakse, et nad teeksid kõike, mida teised neil paluvad teha. Kui me pole selles suhtes tasakaalukad, võime hakata tundma survet ja stressi ning lõpuks täiesti muserduda.
3 Ole tasakaalukas. Me leiame tasakaalu siis, kui rakendame Pauluse nõuannet ’teha kindlaks, mis on peaasi’ (Fil. 1:10). Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et me keskendume asjadele, mis on tõepoolest tähtsad, ning kui aeg ja olud võimaldavad, siis hoolitseme vähemtähtsate asjade eest. Perekonnakohustused on kahtlemata esmatähtsate asjade hulgas. Tegelda tuleb ka mõningate ilmalike kohustustega. Ent nagu Jeesus õpetas, peaksime asjade tähtsuse üle otsustama, otsides esmalt Kuningriiki. Me peame esmalt tegelema selliste asjadega, mis võimaldavad meil elada Jehoovale pühendumise vääriliselt (Matt. 5:3; 6:33).
4 Seda meeles pidades peaksime kindlasti eemaldama oma kiirest ajakavast igasugused ebatarvilikud isiklikud taotlused, ülemäärase meelelahutuse ning ebaolulised kohustused teiste suhtes. Kui me igaks nädalaks oma tegevust planeerime, peaksime eraldama piisavalt aega isiklikuks uurimiseks, mõistlikul määral teenistuses osalemiseks, koosolekutel käimiseks ja teiste asjade jaoks, mis meie kummardamisega tihedalt seonduvad. Ülejäänud aja võib jagada teiste toimingute vahel, olenevalt sellest, kuivõrd need annavad oma osa saavutamaks peamist eesmärki — olla tasakaalukad kristlased, kes otsivad esmalt Kuningriiki.
5 Kuid isegi sel juhul võime ikkagi tunda, et meie koorem on rõhuv. Kui see on nii, on meil vaja võtta vastu Jeesuse kutse: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!” (Matt. 11:28). Samuti toetu Jehoovale, kes „päevast päeva kannab meie koormat” ja annab väsinule rammu. Ta tõotab, et ta ei lase iialgi kõikuda õiget (Laul 55:23; 68:20; Jes. 40:29). Me võime olla kindlad, et ta vastab meie palvetele ja võimaldab meil seega püsivalt elada aktiivset, teokraatliku teenistusega täidetud elu.
6 Kuna me oleme kindlalt otsustanud olla pidevalt hõivatud väärtuslike Kuningriigi huvide taotlemisega, võime rõõmustada teadmises, et meie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu (1. Kor. 15:58).