Sõbraliku vestlusega võib südameni jõuda
1 Vestlust võib defineerida kui „suulist mõttevahetust”. Kui hakkame teistega sõbralikult vestlema mingil teemal, mis neile muret teeb, võime äratada nendes huvi ning Kuningriigi sõnumiga hõlpsamini nende südameni jõuda. Kogemused on näidanud, et inimestega sõbralikult ja sundimatult vesteldes võime saavutada paremaid tulemusi, kui neile jutlust pidades.
2 Sõbraliku vestluse alustamine. Et olla võimeline teistega vestlema, ei pea me esitama mingit muljetavaldavat mõtete ja kirjakohtade kombinatsiooni. Vestlemine kujutab endast lihtsalt seda, et innustame teist inimest meiega rääkima. Näiteks pole sõbralik vestlus oma korterinaabriga mitte kramplik, vaid sundimatu. Me ei mõtle, mida järgmiseks öelda, vaid reageerime tema väljendatud mõtetele loomulikult. Kui ilmutame ehtsat huvi selle vastu, mida ta ütleb, võib see innustada teda meiega edasi vestlema. Kõik see kehtib ka siis, kui me teistele tunnistust anname.
3 Sõbraliku vestluse alustamiseks saab kasutada selliseid teemasid nagu kuritegevus, noorte probleemid, kohalikud sõlmküsimused, maailma olukorrad või isegi ilm. Väga tõhusalt saab äratada inimestes huvi siis, kui rääkida asjust, mis nende elu otseselt puudutavad. Kui vestlus juba käib, saame selle delikaatselt Kuningriigi teemale suunata.
4 Sundimatult vestlemine ei tähenda seda, et selleks pole tarvis ettevalmistusi teha. On küll tarvis. Ent pole vaja koostada jäika konspekti või õppida pähe mingi jutlus, mistõttu pole võimalik vestelda paindlikult ega kohandada vestlust iga olukorraga. (Võrdle 1. Korintlastele 9:20—23.) Suurepärane moodus ettevalmistumiseks on valida üks või kaks piiblilist teemat, mille põhjal saaks vestlust arendada. Abiks on ka see, kui vaadata üle brošüüris Kuidas alustada ja jätkata piiblilisi vestlusi toodud esitlused.
5 Omadused, mida sõbralikuks vestluseks on kindlasti tarvis. Me peaksime teistega vesteldes olema südamlikud ja siirad. Naeratus ja rõõmsameelne hoiak aitab neid omadusi peegeldada. Meil on maailma parim sõnum; kõige enam paelub see ausa südamega inimesi. Kui nad tunnevad, et meie huvi nende vastu on ajendatud siirast soovist jagada neile head sõnumit, siis ehk soovivad nad kuulata (2. Kor. 2:17).
6 Kellegagi vestluse alustamine peaks olema meeldiv kogemus. Seepärast peaksime Kuningriigi sõnumit esitledes olema lahked ja taktitundelised (Gal. 5:22; Kol. 4:6). Püüa jätta inimesele meist hea mulje. Isegi kui meil ei õnnestu alguses tema südameni jõuda, võib ta tänu meist jäänud heale muljele olla vastuvõtlikum järgmisel korral, kui mõni tunnistaja temaga vestleb.
7 Sõbralikku vestlust ei saa alustada nõnda, et peame maha keeruka jutluse. Tähtis on hoopis äratada huvi mingi teema vastu, mis inimesele muret valmistab. Me suudame alustada inimestega sõbralikku vestlust, kui me selleks eelnevalt valmistume. Püüdkem siis jõuda nende südameni, keda me kohtame, jagades neile parimat olemasolevat sõnumit — sõnumit igavestest Kuningriigi õnnistustest (2. Peetr. 3:13).