Küsimuste kast

◼ Milliseid hoiatusi me peaksime tähele panema, kui kuulutame vanglates kinnipeetavatele?

Kogu maailmas on kinnipidamisasutustes vähemalt 8 miljonit vangi, kellest mõned osutavad hea sõnumi vastu huvi (1. Tim. 2:4). Näiteks saab üks harubüroo iga kuu vangidelt ja nende pereliikmetelt ligikaudu 1400 kirja, kus soovitakse kirjandust või külastust. Samal ajal kui paljud vangid tunnevad siirast huvi, on kogemused näidanud, et mõned vangid vaid teesklevad huvi ja püüavad sel moel Jumala rahvast enda huvides ära kasutada. Seda silmas pidades peaksid kõik tähele panema järgmisi hoiatusi seoses vangidele kuulutamisega.

Paljudel juhtudel antakse vangidele tunnistust kirja teel. Me soovitame tungivalt, et õed ei kirjutaks meesvangidele, isegi kui eesmärk on anda vaimset abi. Seda peaksid tegema vaid pädevad vennad. Võimekatel õdedel võidakse paluda olla kirjavahetuses naisvangidega, kes Piibli tõe vastu siirast huvi ilmutavad. Vangidele ei peaks aga saatma raha või isiklikke kingitusi, isegi kui nad seda paluvad.

Kui vangistatud isik ilmutab huvi, peaks tema nime ja aadressi üle andma kogudusele, mis asub vanglaga samas piirkonnas. Üldjuhul teavad sealsed asjatundlikud vennad, kuidas toimida erisuguste olukordade puhul. Kui kogudus pole teada, tuleks see informatsioon saata harubüroole.

Selles ei ole midagi halba, kui määratud vennad peavad vangidega koosolekuid, nii et mitu kinnipeetavat saaksid korraga uurida. Ent vanglas ei peaks korraldama ühtki sellist erilist koosviibimist, kus kuulutajad vangidega vabalt seltsivad. Pealegi on mõtlematu külastada vange suvaliselt ja nendega tihedalt läbi käia.

Olgem siis vangidele head sõnumit jagades ”ettevaatlikud nagu maod ja süütud nagu tuvid” (Matt. 10:16, UM).