Suur rahvahulk toob kiitust Jumalale ja Kristusele

 1. Kuidas mõjutas üht noormeest kõne, mis esitati kokkutulekul aastal 1935?

AASTAL 1926 ristiti üks 18-aastane noormees. Tema vanemad olid piibliuurijad, nagu Jehoova tunnistajaid tol ajal tunti. Neil oli kolm poega ja kaks tütart, keda nad olid õpetanud Jehoovat teenima ja Kristuse eeskuju järgima. Nagu kõik piibliuurijad tol ajal, võttis see siiras noormees igal aastal mälestusõhtul leiba ja veini. Ent tema tulevikulootus muutus täielikult pärast ajaloolist kõnet pealkirjaga „Suur rahvahulk”. Selle pidas aastal 1935 vend Rutherford kokkutulekul, mis toimus USA-s Washingtonis. Mida uut piibliuurijad siis teada said?

 2. Millise uue arusaama avaldas vend Rutherford oma kõnes?

² Vend Rutherford rääkis oma kõnes neist, kes moodustavad „suure rahvahulga”, mida mainitakse tekstis Ilmutus 7:9. Kuni selle ajani oli seda gruppi peetud teisejärguliseks taevaseks klassiks, kes on vähem ustav. Rutherford selgitas piibli abil, et suur rahvahulk ei lähe taevasse, vaid et nad on Kristuse „teised lambad”b, kes elavad üle suure viletsuse ja saavad igavese elu maa peal. (Ilm. 7:14.) Jeesus tõotas: „Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast. Needki pean ma siia tooma, ja nad võtavad kuulda mu häält. Siis on üks kari ja üks karjane.” (Joh. 10:16.) Need „teised lambad” on ustavad Jehoova teenijad, kellel on lootus elada igavesti paradiisliku maa peal. (Matt. 25:31–33, 46.) Vaatame, kuidas see uus arusaam muutis paljude Jehoova teenijate elu, sealhulgas eespool mainitud noormehe elu. (Laul 97:11; Õpet. 4:18.)

3., 4. Mida mõistsid 1935. aasta kokkutulekul tuhanded kohalviibijad oma tulevikulootuse kohta?

³ Üks kokkutuleku kõrgpunkt oli see, kui kõneleja ütles kuulajaskonnale: „Palun kõigil, kellel on lootus elada igavesti maa peal, püsti tõusta!” Ühe kohalviibija sõnul tõusid umbes 20 000 kuulajast rohkem kui pooled. Vend Rutherford kuulutas: „Vaadake, see on suur rahvahulk!” Sellele järgnes tormiline aplaus. Need, kes püsti seisid, mõistsid, et nemad ei lähe taevasse. Nad teadsid, et Jumal ei ole neid võidnud püha vaimuga. Järgmisel kokkutulekupäeval ristiti 840 inimest. Enamik neist kuulus „teiste lammaste” hulka.

⁴ Pärast seda kõnet lõpetasid varem mainitud noormees ja tuhanded teised mälestusõhtul leiva ja veini võtmise. Üks vend väljendas alandlikult paljude tundeid, öeldes: „1935. aasta mälestusõhtu oli viimane kord, kui ma võtsin sümboleid. Ma mõistsin, et Jumal pole andnud mulle taevase elu lootust. Ta on andnud mulle lootuse elada maa peal ja võimaluse muuta koos teistega see maa paradiisiks.” (Rooml. 8:16, 17; 2. Kor. 1:21, 22.) Sellest ajast alates on suur rahvahulk kõvasti kasvanud ja teenib külg külje kõrval koos võitud kristlastega, kes elavad veel maa peal.

 5. Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes on lõpetanud mälestusõhtul sümbolite võtmise?

⁵ Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes lõpetasid pärast aastat 1935 mälestusõhtul sümbolite võtmise? Ja kuidas suhtub Jehoova tänapäeval oma teenijasse, kes algul võtab mälestusõhtul leiba ja veini, kuid hiljem mõistab, et ta polegi tegelikult võitud? (1. Kor. 11:28.) Mõni on võtnud sümboleid seetõttu, et ta pole õigesti aru saanud oma tulevikulootusest. Kui ta mõistab oma eksimust, lõpetab sümbolite võtmise ja teenib Jehoovat ustavalt edasi, arvab Jehoova ta kindlasti oma „teiste lammaste” hulka. Ta on ka edaspidi mälestusõhtul kohal, sest ta on Jehoovale ja Jeesusele tänulik kõige eest, mis nad on tema heaks teinud.

 6. Mida on Jeesus käskinud inglitel teha?

⁶ Peagi ootab meid ees suur viletsus. Seepärast on meil julgustav uurida seda, mida Ilmutusraamatu seitsmes peatükk veel räägib võitud kristlaste ja suure rahvahulga kohta. Jeesus käsib inglitel kõvasti kinni hoida nelja hävingutuult. Neid ei tohi valla päästa enne, kui kõik võitud kristlased on pitseriga märgitud – see tähendab, et nad on jäänud Jehoovale lõpuni ustavaks. (Ilm. 7:1–4.) Tänu oma ustavusele saavad võitud olla koos Kristusega taevas kuningad ja preestrid. (Ilm. 20:6.) Jehoova, Jeesus ja inglid on väga rõõmsad, kui kõik 144 000 võitut on oma taevase tasu kätte saanud.

 7. Keda nägi Johannes vastavalt tekstile Ilmutus 7:9, 10 nägemuses ja mida nad teevad? (Vaata kaanepilti.)

⁷ Pärast seda, kui Johannes on rääkinud 144 000 kuningast ja preestrist, näeb ta midagi erakordset: suurt rahvahulka, kes elab üle Harmagedooni. Neid on tunduvalt rohkem ja nende arv pole teada. (Loe Ilmutus 7:9, 10.) Neil on seljas valged rüüd, mis näitab, et nad pole lasknud end Saatana maailmal määrida ja et nad on jäänud ustavaks Jumalale ja Kristusele. (Jaak. 1:27.) Nad hüüavad, et võlgnevad pääste Jehoovale ja Jeesusele. Nad hoiavad käes palmioksi, mis näitab, et nad rõõmustavad Jeesuse kui Jehoova määratud kuninga üle. (Vrd Joh. 12:12, 13.)

 8. Millest räägib tekst Ilmutus 7:11, 12?

⁸ Loe Ilmutus 7:11, 12. Milliseid tundeid tekitab suure rahvahulga nägemine Jehoova taevases peres? Johannes näeb, kuidas nad kõik rõõmustavad suure rahvahulga ilmumise üle ja kiidavad selle eest Jumalat. Jehoova taevasel perel on rõõm näha, kuidas suur rahvahulk elab üle suure viletsuse.

 9. Mida teksti Ilmutus 7:13–15 järgi suur rahvahulk praegu teeb?

⁹ Loe Ilmutus 7:13–15. Johannes kirjutas, et suur rahvahulk „on oma rüüd pesnud ja teinud need valgeks Talle veres”. See tähendab, et neil on puhas südametunnistus ja nad on Jumala silmis õiged. (Jes. 1:18.) Nad on pühendunud ja ristitud kristlased, kes usuvad Jeesuse lunastusohvrisse, ja neil on head suhted Jehoovaga. (Joh. 3:36; 1. Peetr. 3:21.) Seepärast võivad nad seista Jumala trooni ees ning teenida teda ööd ja päevad tema vaimse templi maises õues. Nad teevad suurema osa kuulutustööst ja näitavad sellega, et Jumala kuningriik on nende elus esikohal. (Matt. 6:33; 24:14; 28:19, 20.)

10. Milles on suur rahvahulk kindel ja millise tõotuse täitumist nad näevad?

¹⁰ Suur rahvahulk, kes tuleb suurest viletsusest, on kindel, et Jumal hoolitseb nende eest, sest piibel ütleb, et „troonil istuja pakub neile varju oma telgis”. Viimaks läheb täide tõotus, mida „teised lambad” on juba kaua oodanud: „Ta [Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist ja enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu.” (Ilm. 21:3, 4.)

11., 12. a) Millised õnnistused ootavad teksti Ilmutus 7:16, 17 järgi suurt rahvahulka? b) Mida teevad „teised lambad” mälestusõhtul ja mis neid selleks ajendab?

¹¹ Loe Ilmutus 7:16, 17. Kahjuks tunnevad praegu mõned Jehoova teenijad nälga, mille on põhjustanud rasked majanduslikud tingimused või sõjategevus. Teised on oma usu pärast vangis. Ent suure rahvahulga liikmed teavad, et pärast selle kurja maailma hävitamist on neil alati külluslikult süüa ja ka vaimset toitu. Sel ajal, kui Saatana maailma tabab häving, pääseb suur rahvahulk Jehoova viha põletavast kuumusest. Pärast suurt viletsust juhib Jeesus need, kes on maa peal ellu jäänud, eluveeallikale ehk aitab neil saada igavese elu. Mõtle, milline ainulaadne väljavaade on suurel rahvahulgal! Nad ei pruugi kunagi surra. (Joh. 11:26.)

¹² „Teised lambad” on selle imelise lootuse eest Jehoovale ja Jeesusele väga tänulikud. Nad ei saa taevast elu, kuid see ei tähenda, et nad oleks Jehoovale vähem väärtuslikud. Nii võitud kui ka „teised lambad” toovad kiitust Jumalale ja Kristusele. Üks viis, kuidas nad seda teevad, on see, et nad viibivad mälestusõhtul.

13., 14. Miks peaksid kõik Jehoova teenijad käima Kristuse surma mälestusõhtul?

¹³ Viimastel aastatel on keskmiselt iga tuhandes mälestusõhtul viibija võtnud leiba ja veini. See tähendab, et enamikus kogudustes pole kedagi, kes seda teeks. Suuremal osal mälestusõhtul viibijaist on maise elu lootus. Miks nad siis käivad mälestusõhtul? Nad teevad seda samal põhjusel, miks käiakse näiteks oma sõbra pulmas. Pulmakülalised soovivad näidata pruutpaarile, et nad toetavad ja armastavad neid. „Teised lambad”, kes viibivad mälestusõhtul, väljendavad sellega oma armastust ja toetust võitutele. Samuti väljendavad nad nii ka oma tänu lunastusohvri eest, mis võimaldab neil saada igavese elu maa peal.

¹⁴ Veel üks tähtis põhjus, miks „teised lambad” käivad mälestusõhtul, on see, et sellega nad kuuletuvad Jeesuse käsule. Kui Jeesus seadis sisse selle erilise söömaaja, ütles ta oma ustavatele apostlitele: „Tehke seda minu mälestuseks.” (1. Kor. 11:23–26.) Seega peetakse mälestusõhtut niikaua, kui maa peal on veel võitud kristlasi. Ja tegelikult kutsutakse mälestusõhtule kõiki inimesi.

15. Kuidas me saame mälestusõhtul Jumalale ja Kristusele kiitust tuua?

¹⁵ Mälestusõhtul saame kiita Jumalat ja Kristust laulu ja palvega. Sel aastal peetakse kõne pealkirjaga „Ole Jumalale ja Kristusele tänulik selle eest, mida nad sinu heaks on teinud”. See aitab meil kasvatada tänulikkust Jehoova ja Kristuse vastu. Kui pakutakse leiba ja veini, saame mõelda sellele, mida need sümboliseerivad: Jeesuse keha ja verd. Me mõistame, et Jehoova lasi oma pojal surra selleks, et meil oleks elu. (Matt. 20:28.) Kõik, kes armastavad meie taevast isa ja tema poega, soovivad viibida mälestusõhtul.

16. Mille poolest võitud ja „teised lambad” sarnanevad?

¹⁶ Kuigi võitutel ja „teistel lammastel” on erinev tulevikulootus, on mõlemad grupid Jehoovale võrdselt kallid. Ta ju andis oma poja lunastushinnaks nii võitute kui ka „teiste lammaste” eest. Ja mõlemad grupid peavad Jumalale ja Kristusele ustavaks jääma. (Laul 31:23.) Samuti toetab Jumal oma vaimuga võrdselt kõiki enda teenijaid. See tähendab, et Jehoova annab igaühele püha vaimu nii palju, kui see vajab.

17. Mida ootavad praegu maa peal elavad võitud?

¹⁷ Võitud kristlased pole sündinud taevase elu lootusega. Selle on andnud neile Jumal. Nad mõtisklevad selle üle, räägivad sellest palves ja ootavad väga oma taevast tasu. Samas ei suuda nad ette kujutada, milline on vaimne keha, mille nad saavad. (Filipl. 3:20, 21; 1. Joh. 3:2.) Sellest hoolimata ootavad nad kohtumist Jehoova, Jeesuse, inglite ning teiste võitutega taevases kuningriigis.

18. Mida ootavad „teised lambad”?

¹⁸ Teised lambad peavad väga kalliks oma lootust elada igavesti maa peal. See soov on inimestele täiesti loomulik. (Kog. 3:11.) Nad ootavad seda aega, mil nad saavad muuta terve maa paradiisiks. Nad soovivad ehitada maju, istutada aedu, kasvatada lapsi ja tunda rõõmu täiuslikust tervisest. (Jes. 65:21–23.) Nad soovivad käia läbi kogu maakera: seigelda mägedes, metsades ja merel ning uurida Jehoova loomistööd. Mis kõige tähtsam, nad teavad, et nende suhted Jehoovaga üha tugevnevad.

19. Millal toimub selle aasta mälestusõhtu ja mis võimalusi see meile kõigile annab?

¹⁹ Jehoova on andnud igale oma teenijale suurepärase tulevikulootuse. (Jer. 29:11.) Kristuse surma mälestusõhtul saab igaüks tuua kiitust Jumalale ja Kristusele selle eest, mida nad on meie heaks teinud, ja võimaluse eest saada igavene elu. Mälestusõhtu on meile kahtlemata aasta kõige tähtsam sündmus. Sel aastal toimub see 27. märtsil pärast päikeseloojangut. Paljud saavad seda pidada suhteliselt vabades oludes. Teised teevad seda vastupanust hoolimata. Mõned peavad mälestusõhtut koguni vanglas. Sõltumata oludest me teame, et Jehoova, Jeesus ja teised taevase pere liikmed jälgivad, kuidas iga kogudus, grupp või inimene tähistab seda tähtsat sündmust.