Tunne rõõmu omaenda edenemisest

 1. Miks Jehoova ei võrdle inimesi omavahel?

JEHOOVALE meeldib mitmekesisus. See on ilmne, kui mõtleme tema imelisele loomistööle, sealhulgas inimestele. Igaüks meist on ainulaadne. Jehoova ei võrdle sind kunagi kellegi teisega. Ta uurib sinu südant ja sisimaid mõtteid. (1. Saam. 16:7.) Ta teab sinu tugevaid ja nõrku külgi ning seda, millistes oludes sa oled üles kasvanud. Jehoova ei oota sinult midagi rohkemat, kui sa suudad teha. Me peaksime püüdma suhtuda endasse nii, nagu Jehoova meisse suhtub. See aitab meil olla tasakaalukad ja mitte mõelda endast liiga palju ega liiga vähe. (Rooml. 12:3.)

 2. Miks pole hea end teistega võrrelda?

² Muidugi tasub meil õppida headest eeskujudest. (Heebr. 13:7.) Näiteks võime näha, kuidas mõnel vennal või õel läheb kuulutustööl hästi. Võib-olla saame temalt midagi üle võtta, et ka ise kuulutustööl tõhusamad olla. (Filipl. 3:17.) On aga suur vahe, kas võtame kellestki eeskuju või võrdleme end temaga, et mõõta enda väärtust. Võrdlemine võib tekitada kadedust, masendust ja alaväärsustunnet. Nagu me õppisime eelmisest artiklist, ei tohiks me oma usukaaslastega võistelda ega püüda neist üle olla. Seepärast ütleb Jehoova meile südamlikult: „Igaüks mõelgu omaenda tegude peale, siis on tal põhjust tunda heameelt iseenda üle ja mitte võrrelda end teistega.” (Gal. 6:4.)

 3. Milliste edusammude üle oled sina rõõmus?

³ Jehoova tahab, et sa tunneksid rõõmu sellest, mida sa oled tema teenijana teinud ja jätkuvalt teed. Näiteks kui sa oled käinud ristimisel, on sul igati põhjust olla rõõmus, et sa selle eesmärgini oled jõudnud. Sa langetasid selle otsuse ise. Sa lasid end ristida sellepärast, et sina armastad Jumalat. Mõtle, milliseid edusamme oled sa teinud pärast ristimist. Kas oled näiteks hakanud rohkem armastama piibli lugemist ja uurimist? Kas sinu palved on muutunud sisukamaks? (Laul 141:2.) Kas kuulutustööl tulevad sul vestlused paremini välja ja sa oled õppinud osavamalt kasutama meie põhitööriistu? Kui oled pereinimene, siis kas Jehoova on aidanud sul saada paremaks abielumeheks, -naiseks või lapsevanemaks? Ole rõõmus ja tunne rahulolu selliste edusammude üle!

 4. Mida me selles artiklis uurime?

⁴ Me saame aidata ka teistel rõõmustada edusammude üle, mida nad Jehoova teenistuses on teinud. Samuti saame neile meelde tuletada, et nad ei peaks end teistega võrdlema. Selles artiklis vaatame, kuidas lapsevanemad saavad olla toeks oma lastele, kuidas abikaasad saavad teineteist aidata ning kuidas kogudusevanemad ja teised saavad toetada oma usukaaslasi. Lõpuks vaatame, kuidas piibli põhimõtted aitavad meil seada omale mõistlikke eesmärke, mis sobivad meie võimete ja oludega.

 5. Millest tuleks vanematel hoiduda? (Vt Efesl. 6:4.)

⁵ Emad ja isad ei tohiks oma last teistega võrrelda või oodata temalt rohkem, kui ta suudab teha. Kohatud võrdlused ja nõudmised ei mõju lapsele hästi. (Loe Efeslastele 6:4.) Õde Sachikob ütleb: „Mu õpetajad ootasid, et oleksin oma klassikaaslastest parem. Lisaks tahtis ema, et oleksin koolis tubli ja jätaksin nii Jehoova tunnistajatest hea mulje oma õpetajatele ja uskmatule isale. Ema soovis, et ma ei teeks eksamites ja kontrolltöödes ühtegi viga, mida mina pidasin võimatuks. Ehkki minu kooliaeg on ammu möödas, mõtlen ma aeg-ajalt siiani, kas minu parim on Jehoovale ikka piisav.”

 6. Mida saavad lapsevanemad õppida tekstist Laul 131:1, 2?

⁶ Lapsevanematel on midagi olulist õppida tekstist Laul 131:1, 2 (loe). Taavet ütles, et ta pole ihaldanud liiga suuri või kättesaamatuid asju. Tänu alandlikkusele oli tal sisemine rahu. Mida on emadel-isadel Taaveti sõnadest õppida? Neil tuleb olla mõistlikud mitte ainult selles, mida nad ootavad iseendilt, vaid ka selles, mida nad ootavad oma lastelt. Nad saavad aidata lapsel tunda end väärtuslikuna, kui nad on teadlikud tema tugevatest ja nõrkadest külgedest ning aitavad tal seada jõukohaseid eesmärke. Õde Marina meenutab: „Ema ei võrrelnud mind kunagi mu vendadega või teiste lastega. Ta ütles, et igaühel meist on erinevad anded ja et me kõik oleme Jehoovale kallid. Tänu temale võrdlen ma end teistega haruharva.”

7., 8. Kuidas saab mees oma naisele austust osutada?

⁷ Kristlik abielumees peaks oma naisele austust osutama. (1. Peetr. 3:7.) See tähendab muu hulgas seda, et ta pöörab naisele tähelepanu ja peab temast lugu. Näiteks saab mees oma naisele austust osutada nii, et peab teda kalliks. Ta ei nõua naiselt midagi üle jõu käivat. Ja kohe kindlasti ei võrdle ta oma naist teiste naistega. Kuidas selline võrdlemine võib mõjuda? Meie õe Rosa abikaasa ei ole Jehoova tunnistaja ja ta võrdleb Rosat tihti teiste naistega. Mehe karmid sõnad on teinud Rosale haiget ja tekitanud temas väärtusetustunnet. Ta tunnistab: „Vajan pidevalt kinnitust, et Jehoova hoolib minust.” Kristlik abielumees aga tahab osutada oma naisele austust. Ta teab, et see mõjutab tema suhet nii naise kui ka Jehoovaga.c

⁸ Mees, kes austab oma naist, kiidab teda ja kinnitab talle, et armastab teda. (Õpet. 31:28.) Eelmises artiklis rääkisime Katerinast. Tema abikaasa on just sel moel aidanud Katerinal alaväärsustundest vabaneda. Kui Katerina oli laps, tegi ema teda tihti maha, võrreldes teda teiste tüdrukutega, sealhulgas tema sõbrannadega. Seetõttu hakkas Katerina oma väärtust mõõtma selle järgi, milline ta on võrreldes teistega. Selline mõtteviis oli tal ka pärast seda, kui temast oli saanud Jehoova tunnistaja. Tema kristlik abikaasa on aga aidanud tal sellise kalduvuse vastu võidelda ja endasse tasakaalukamalt suhtuda. Katerina ütleb: „Mu mees armastab mind, kiidab mind ja palvetab minu eest. Samuti tuletab ta mulle meelde Jehoova imelisi omadusi ja aitab mul negatiivsetest mõtetest lahti saada.”

9., 10. Kuidas aitasid kogudusevanemad ühel õel end teistega mitte võrrelda?

⁹ Kuidas saavad kogudusevanemad aidata neid, kes kipuvad end teistega võrdlema? Mõtleme õde Hanunile, keda lapsena harva kiideti. Ta meenutab: „Olin uje ja arvasin, et teised lapsed on minust paremad. Olen end võrrelnud teistega nii kaua, kui ma mäletan.” Ka siis, kui Hanunist sai Jehoova tunnistaja, võrdles ta end teistega edasi. Ta tundis end koguduses teistest kehvemana. Praegu on ta aga rõõmsameelne pioneer. Mis aitas tal oma suhtumist muuta?

¹⁰ Hanuni ütleb, et ta sai abi hoolivatelt kogudusevanematelt. Nad kinnitasid talle, et ta on väga väärtuslik ja teistele heaks eeskujuks. Hanuni kirjutab: „Kogudusevanemad palusid mul mõnikord olla toeks õdedele, kes vajasid abi. Tänu sellele tundsin, et olen vajalik. Mäletan, kuidas kogudusevanemad kiitsid mind selle eest, et olin mõningaid nooremaid õdesid julgustanud. Nad lugesid mulle ette kirjakoha 1. Tessalooniklastele 1:2, 3. See liigutas mind väga. Suuresti just tänu neile headele karjastele hindan ma praegu oma kohta Jehoova organisatsioonis.”

11. Kuidas me saame aidata neid, kes on rõhutud, nagu mainitakse tekstis Jesaja 57:15?

¹¹ Loe Jesaja 57:15. Jehoova hoolib neist, kes on rõhutud. Me kõik, mitte ainult kogudusevanemad, saame selliseid vendi ja õdesid julgustada. Üks võimalus selleks on näidata, et hoolime neist. Jehoova soovib, et kinnitaksime neile, kui väga ta neid armastab. (Kol. 3:12.) Me saame aidata oma usukaaslasi ka nii, et oleme alandlikud ja tagasihoidlikud. Me ei tõsta esile enda saavutusi, sest see võiks tekitada teistes kadedust. Me hoopis kasutame oma võimeid ja teadmisi selleks, et teisi julgustada. (1. Peetr. 4:10, 11.)

12. Mis tõmbas alandlikke inimesi Jeesuse ligi? (Vaata kaanepilti.)

¹² Meil on palju õppida sellest, kuidas Jeesus kohtles oma järelkäijaid. Jeesus oli suurim inimene, kes kunagi on elanud, kuid ta oli „tasase meelega ja südamelt alandlik”. (Matt. 11:28–30.) Ta ei uhkustanud oma ülima tarkuse ja laialdaste teadmistega. Jeesus kasutas õpetamisel lihtsaid sõnu ja köitvaid näiteid, mis puudutasid alandlike inimeste südant. (Luuka 10:21.) Erinevalt ülbetest usujuhtidest ei andnud Jeesus kunagi kellelegi mõista, et too on Jumala silmis tühine. (Joh. 6:37.) Ta kohtles tavalisi inimesi austusega.

13. Millest ilmneb Jeesuse mõistev suhtumine oma järelkäijatesse?

¹³ Jeesus oli oma järelkäijatega mõistev. Ta teadis, et nende võimed ja olud on erinevad. Nad kõik ei saanud kanda sama vastutust ega teha kuulutustööd ühepalju. Ent Jeesus hindas iga oma järelkäija pingutusi. Tema mõistev suhtumine ilmneb hästi ühest mõistujutust. Selles loos andis isand igale orjale tööd tema võimete järgi. Kahest tublist orjast üks tegi teisest rohkem, kuid isand kiitis neid samade sõnadega: „Tubli, sa hea ja ustav ori!” (Matt. 25:14–23.)

14. Kuidas me saame oma usukaaslaste suhtes mõistvad olla?

¹⁴ Jeesus on mõistev ka meie suhtes. Ta teab, et meie võimed ja olud on erinevad. Ning tal on hea meel, kui teeme oma parima. Meil tuleks teiste kohtlemisel Jeesusest eeskuju võtta. Me ei taha, et keegi meie usukaaslastest peaks end teistest kehvemaks või tunneks häbi, kui ta ei suuda teha nii palju kui teised. Otsigem siis võimalusi, et kiita vendi ja õdesid nende pingutuste eest!

15., 16. Kuidas aitas üht õde see, et ta seadis endale mõistlikke eesmärke?

¹⁵ Vaimsed eesmärgid annavad meie elule suuna ja sisu. Oluline on aga see, et meie eesmärgid oleksid vastavuses meie endi võimete ja oludega, mitte kellegi teise omadega. Kui meil oleks eesmärgid seatud kellegi teise järgi, siis võib juhtuda, et pettume endis ja masendume. (Luuka 14:28.)

¹⁶ Mõtleme pioneerõele nimega Midori. Kui ta oli veel laps, siis tema isa, kes ei ole Jehoova tunnistaja, võrdles teda tihti tema õe, venna ja klassikaaslastega ning pidas teda teistest kehvemaks. Midori tunnistab: „Tundsin end väärtusetuna.” Vanemaks saades tuli tal aga enesekindlust juurde. Ta sõnab: „Lugesin iga päev piiblit. See andis mulle meelerahu ja ma tundsin, et Jehoova armastab mind.” Lisaks seadis Midori endale mõistlikke eesmärke ja palvetas, et neid eesmärke saavutada. See kõik on aidanud tal tunda rõõmu oma edenemise üle.

17. Kuidas me saame oma mõtteviisi üha uuendada ja mis tulemused sel on?

¹⁷ Negatiivsed tunded ja mõtted ei haihtu üleöö. Seepärast kutsub Jehoova meid üles: „Teil tuleb üha uuendada oma mõtteviisi.” (Efesl. 4:23, 24.) Selleks on meil muidugi vaja palvetada, uurida piiblit ja mõtiskleda. Püüa seda kõike teha ja palu Jehoovalt selleks jõudu. Tema püha vaim aitab sul saada üle kalduvusest võrrelda end teistega. Jehoova aitab sul ka märgata enda juures kadeduse ilminguid või kohatut uhkust ja need kiiresti oma südamest välja juurida.

18. Kuidas lohutab sind tekst 2. Ajaraamat 6:29, 30?

¹⁸ Loe 2. Ajaraamat 6:29, 30. Jehoova tunneb meie südant. Ta teab ka, et meil tuleb seista vastu selle maailma halvale mõjule ja võidelda oma patuste kalduvustega. Kui Jehoova näeb, kui kõvasti me selle nimel vaeva näeme, kasvab tema armastus meie vastu veelgi.

19. Millise näite abil kirjeldab Jehoova oma tundeid meie vastu?

¹⁹ Kirjeldamaks oma tundeid meie vastu, kasutab Jehoova näidet emast ja lapsest. (Jes. 49:15.) Mõelgem näiteks emale nimega Rachel. Ta kirjutab: „Minu tütar Stephanie sündis enneaegselt. Ta oli nii abitu ja tilluke, kui ma teda esimest korda nägin. Esimene kuu oli ta haiglas inkubaatoris, kuid mul lubati iga päev teda süles hoida. Tänu sellele tekkis mul temaga väga lähedane side. Praegu on Stephanie kuueaastane ja ta on oma eakaaslastest pisut väiksem. Kuid ma armastan teda väga. Ta võitles kõvasti oma elu eest ja on toonud mulle palju rõõmu.” Kas pole lohutav teada, et Jehooval on samasugune tugev armastus meie vastu, kui ta näeb, et pingutame tema teenistuses kogu hingest?

20. Mille üle on sul põhjust Jehoova teenijana rõõmustada?

²⁰ Jehoova teenijana oled sa tema mitmepalgelise pere ainulaadne ja väärtuslik liige. Jehoova ei tõmmanud sind enda juurde sellepärast, et sa oleksid teistest inimestest kuidagi parem. Ta hoopis vaatas sinu südamesse ja nägi alandlikku inimest, keda ta saab õpetada ja vormida. (Laul 25:9.) Võid olla kindel, et sa oled Jehoovale kallis, kui teed tema teenistuses oma parima. Sinu vastupidavus ja ustavus näitavad, et sul on „kaunis ja hea süda”. (Luuka 8:15.) Anna Jehoovale jätkuvalt oma parim! Siis on sul põhjust tunda heameelt iseenda üle.