Suhtu alkoholi tarvitamisse nii nagu Jumal

ME KÕIK võime tunda rõõmu paljudest kingitustest, mida Jehoova meile on teinud, sealhulgas vabast tahtest. Tänu sellele on meil võimalik otsustada, kuidas me teisi tema antud kingitusi kasutame. Ühest Jumala annist räägitakse tekstis Koguja 10:19. Seal öeldakse, et vein teeb elu nauditavaks. (Laul 104:15.) Samas me teame, et üsna paljudel inimestel on alkoholiga probleeme. Lisaks suhtutakse alkoholi eri maades ja kultuurides väga erinevalt. Mis aitab kristlastel teha alkoholi tarvitamise osas tarku otsuseid?

Ükskõik kus me elame või millises kultuuriruumis oleme üles kasvanud, meil kõigil on tark suhtuda alkoholi nii, nagu Jehoova sellesse suhtub. See toob meile head nii praegu kui ka tulevikus.

Nagu sa ilmselt oled märganud, tarbivad paljud inimesed alkoholi tihti ja ohtralt. Mõned teevad seda selleks, et lõõgastuda. Teised püüavad alkoholi abil probleemidega toime tulla ning mõnes paigas on suures koguses alkoholi joomine küpsuse ja mehisuse märk.

Kristlastena soovime järgida tarku juhendeid, mida meie looja meile on andnud. Näiteks on ta meid hoiatanud liigjoomise halbade tagajärgede eest. Tekstis Õpetussõnad 23:29–35 kirjeldatakse, milline on inimene, kes liiga palju alkoholi tarbib, ja milliseid probleeme see kaasa toob.a Euroopas elav kogudusevanem Daniel meenutab, milline oli tema elu enne seda, kui temast sai Jehoova teenija. Ta ütleb: „Ma olin kõva viinamees ja tegin seetõttu halbu otsuseid, millel olid laastavad tagajärjed. Tegin igasugu rumalusi, mis painavad mind senini.”

Mis aitab meil teha alkoholiga seoses tarku otsuseid ja vältida probleeme, mida selle liigtarbimine kaasa toob? See, kui laseme Jehoova põhimõtetel oma mõtteviisi ja tegusid juhtida.

Vaatame, mida piibel alkoholi kohta räägib ja mis põhjustel mõned alkoholi tarbivad.

Piibel ei mõista mõõdukat alkoholitarbimist hukka. Tegelikult annab piibel mõista, et veini joomine võib olla päris nauditav. Tekstis Koguja 9:7 öeldakse: „Mine söö rõõmuga oma leiba ja joo rõõmsa südamega oma veini.” Jeesus ja teisedki ustavad Jehoova teenijad jõid vahel veini. (Matt. 26:27–29; Luuka 7:34; 1. Tim. 5:23.)

Samas eristatakse piiblis selgelt alkoholi mõõdukat tarbimist ja purjutamist. Seal öeldakse: „Ärge jooge end veinist purju.” (Efesl. 5:18.) Samuti on seal kirjas, et „joodikud ... ei päri Jumala kuningriiki”. (1. Kor. 6:10.) Seega ei peaks me langetama otsuseid üksnes selle põhjal, kuidas on meie kandis tavaks, vaid meil tuleks juhinduda Jumala sõnast.

Mõned tunnevad, et võivad juua üsna suures koguses alkoholi, ilma et nad purju jääksid. See on aga väga ohtlik. Piiblist ilmneb, et see, kes on „rohke veini orjuses”, võib teha suuri vigu ja kahjustada oma suhteid Jehoovaga. (Tiit. 2:3; Õpet. 20:1.) Jeesus hoiatas, et purjutamise tõttu võib inimene jääda ilma võimalusest elada uues maailmas. (Luuka 21:34–36.) Mis siis aitab meil hoiduda alkoholi tarvitamisega seotud probleemidest?

Alkoholi tarbimisega seotud otsuseid tehes on ohtlik võtta aluseks see, kuidas toimivad teised inimesed. Sööki ja jooki puudutavates küsimustes soovime olla alati Jehoovale meele järgi. Piibel ütleb: „Kas te siis sööte või joote või teete midagi muud, tehke kõike Jumala auks.” (1. Kor. 10:31.) Arutame nüüd mõningate küsimuste ja piibli põhimõtete üle.

Kas ma joon selleks, et seltskonda sobituda? 2. Moosese 23:2 ütleb: „Ära mine massiga kaasa.” Siin hoiatas Jehoova iisraellasi, et nad ei võtaks eeskujuks neid, kes pole talle meelepärased. See hoiatus on ajakohane ka meile tänapäeval. Kui laseme ümbritsevatel inimestel mõjutada meie mõtlemist ja otsuseid seoses alkoholiga, võime hakata Jehoova põhimõtteid eirama ja temast eemale triivida. (Rooml. 12:2.)

Kas ma joon, et tõestada, kui tugev ma olen? Mõnel maal on purjutamine täiesti tavapärane ja sellele ei vaadata viltu. (1. Peetr. 4:3.) Aga pane tähele, mida ütleb 1. Korintlastele 16:13: „Püsige ärkvel, seiske kindlalt usus, olge mehised, saage tugevaks!” Kas alkohol saab tõesti teha kedagi tugevaks? Muidugi mitte. Alkohol hägustab inimese meeli ja mõtlemisvõimet. Seega ei näita alkoholi liigtarvitamine mitte inimese tugevust, vaid hoopis nõrkust. Tekst Jesaja 28:7 kirjeldab purjus inimest veiniuimas ekslemas, taarumas ja komistamas.

Tõeline tugevus tuleb Jehoovalt. Ja selleks, et olla tugev, on meil vaja püsida ärkvel ning seista kindlalt usus. (Laul 18:32.) Seda saame teha, kui oleme valvsad, ärksad ja tegutseme otsustavalt, et mitte kahjustada oma suhteid Jehoovaga. Jeesus ilmutas maa peal olles sellist tugevust ja temast kui julgest ja otsusekindlast mehest peeti lugu.

Kas ma püüan alkoholi abil probleemide eest põgeneda? Laulukirjutaja kirjutas Jumala vaimu mõjutusel: „Kui mure mind enda alla mattis, siis sa [Jehoova] trööstisid ja rahustasid mind.” (Laul 94:19.) Murede korral peaks abi otsima Jehoovalt, mitte alkoholist. Hea oleks tihedamini tema poole palvetada. Suureks abiks võivad olla ka küpsed sõbrad kogudusest. Murede alkoholi uputamine ei ole hea mõte, sest see nõrgendab inimese otsusekindlust teha seda, mis on õige. (Hoosea 4:11.) Varem mainitud Daniel sõnab: „Mind vaevasid muremõtted ja maadlesin süütundega. Püüdsin joomise abil olukorraga hakkama saada, kuid probleemid üha kasvasid ning ma kaotasin oma sõbrad ja enesest lugupidamise.” Mis Danieli aitas? Ta ütleb: „Mõistsin, et mul tuleb otsida tuge Jehoovalt, mitte alkoholist. Viimaks suutsin oma probleemidega toime tulla.” Tõepoolest, Jehoova on alati valmis meid aitama, isegi kui meie olukord näib lootusetu. (Filipl. 4:6, 7; 1. Peetr. 5:7.)

Kui sa tarvitad alkoholi, oleks hea end analüüsida järgmiste küsimuste abil. Kas mõni minu pereliige või lähedane sõber on väljendanud muret minu alkoholitarbimise pärast? Kui jah, võib see olla märk sellest, et sul on tekkimas harjumus või probleem, mida sa ise ei adugi. Kas ma tarvitan alkoholi tihedamalt kui varem? Sel juhul ei pruugi veel olla tegemist alkoholisõltuvusega, ent kui sa midagi ette ei võta, võib see selleni viia. Kas mul on raske olla ilma alkoholita paar päeva või kauem? Kui on, siis näitab see, et alkoholi tarbimine on juba sügavale juurdunud harjumus või isegi sõltuvus. Sel juhul võib probleemi seljatamiseks olla tarvis professionaalset abi.

Kuna alkoholiga on seotud palju ohtusid ja probleeme, on mõned kristlased otsustanud selle tarbimist täielikult vältida. Teised ei joo sellepärast, et neile lihtsalt ei meeldi alkoholi maitse. Kui keegi sinu sõpradest on sellise otsuse teinud, tuleks sul seda austada ning teda mitte kritiseerida.

On tark seada endale alkoholi tarbimise osas konkreetsed piirid, näiteks panna paika, kui palju, kui sageli ja kui kanget alkoholi tarbida. Mõni on otsustanud, et ta joob alkoholi ainult korra nädalas või siis mõõdukalt eine kõrvale. Teised on otsustanud, et nad tarbivad ainult õlut või veini, aga mitte kanget alkoholi, ja seda isegi mitte kokteilides. Kui oleme endale seadnud kindlad piirid, on meil neist lihtsam kinni pidada. Küps kristlane ei häbene oma otsust ega tee teiste mõjul järeleandmisi.

On veel üks oluline tõsiasi, mida meil tuleks silmas pidada. Roomlastele 14:21 ütleb: „Parem on liha mitte süüa ja veini mitte juua ning hoiduda tegemast ükskõik mida, mis võiks saada vennale komistuskiviks.” Kuidas seda nõuannet rakendada? Muidugi on sul õigus otsustada, kas, kui palju ja millal sa alkoholi tarbid. Ent kui sa mingis olukorras tunned, et alkoholi tarvitamine võib olla kellelegi komistuskiviks, ajendab armastus sind oma õigusest loobuma. Nii näitad, et pead teistest lugu, hoolid nende tunnetest ning taotled eelkõige nende, mitte enda kasu. (1. Kor. 10:24.)

Lisaks võib valitsus olla kehtestanud seadusi, millest kristlastel tuleb oma otsuseid tehes juhinduda. Nendes võib olla sätestatud see, kui vanalt tohib alkoholi tarbida või millised nõuded kehtivad seoses sellega sõidukijuhtimisele või masinate käsitsemisele. (Rooml. 13:1–5.)

Jehoova on andnud meile vaba tahte, et võiksime tunda rõõmu paljudest kingitustest, mis ta meile on teinud. Muu hulgas on meil vabadus valida, mida me sööme või joome. Näidakem siis oma valikutega, et peame vaba tahte andi kalliks, ja kasutagem seda viisil, mis rõõmustab meie taevast isa.