12:29

Kuule, Iisrael! See on tsitaat tekstist 5Mo 6:4, 5. Markus tsiteerib neid salme pikemalt, kui Matteus ja Luukas seda teevad. Nende sõnadega algab ka juudi usutunnistus šema, mis on võetud tekstidest 4Mo 15:37–41; 5Mo 6:4–9 ja 11:13–21. Nimetus šema tuleb heebrea sõnast, mis on salmi 5Mo 6:4 esimene sõna ja tähendab „kuula; kuule”.

Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus. Võib tõlkida ka „Jehoova on meie Jumal, Jehoova on üks”, „Jehoova on meie Jumal, on üks Jehoova”. Need sõnad on tsitaat tekstist 5Mo 6:4. Selle salmi heebreakeelses algtekstis öeldakse Jehoova kohta, et ta on „üks”, mis võib tähendada ka „ainulaadne, üks ja ainus”. Jehoova on ainus tõeline Jumal, ükski ebajumal pole temaga võrreldav. (2Sa 7:22; L 96:5; Jes 2:18–20.) 5. Moosese raamatus rõhutab Mooses iisraellastele, et neil tuleb teenida ainult Jehoovat. Iisraellased ei tohtinud kummardada teiste rahvaste jumalaid ja jumalannasid, kellest osa peeti mingite loodusnähtuste jumalateks ja osa olid lihtsalt ühe ja sama jumaluse eri vormid. Heebrea sõna, mille vaste on „üks”, annab selles kontekstis mõista ka seda, et Jehoova eesmärgid ja teod on alati täielikus kooskõlas. Jehoova ei ole kahepalgeline ega ettearvamatu. Ta on muutumatu ning alati ustav ja õiglane. Tekstis Mr 12:28–34 kirjas olev vestlus on toodud ära ka tekstis Mt 22:34–40, kuid üksnes Markus on üles tähendanud sõnad „Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus”. Vahetult neile sõnadele järgneb käsk armastada Jumalat. See näitab, et Jehoova teenijate armastus oma Jumala vastu peab samuti olema jagamatu, jäägitu.

Jehoova, ... Jehoova. Kirjakohas 5Mo 6:4, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis kaks korda Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)