11:20

Antiookiasse. See linn asus Süürias Orontese jõe ääres, umbes 32 km Vahemere sadamalinnast Seleukeiast ülesvoolu. 1. sajandiks oli sellest saanud Rooma impeeriumi suuruselt ja jõukuselt kolmas linn Rooma ja Aleksandria järel. Juba ammusest ajast oli seal elanud arvukas juutide kogukond ning sealsete juutide ja mittejuutide vahel polnud kuigi suurt hõõrumist. Paistab, et Süüria Antiookia õhustik oli soodus millekski uueks: nimelt jutlustasid sealsed jüngrid peale juutide ka ümberlõikamata mittejuutidele. (Vt selle salmi kommentaari kreeka keelt kõnelevate inimestega.) Süüria Antiookiat ei tohiks segi ajada Pisiidia Antiookiaga, mis asus Väike-Aasias. (Vt Ap 6:5 ja 13:14 kommentaari ning lisa B13.)

kreeka keelt kõnelevate inimestega. Sõna-sõnalt „hellenistidega”. Vastava kreeka sõna hellenistés tähendus sõltub kontekstist. Tekstis Ap 6:1 mõeldakse sellega tõenäoliselt kreeka keelt kõnelevaid juute. (Vt Ap 6:1 kommentaari.) Seetõttu on osa õpetlasi järeldanud, et Süüria Antiookias rääkisid jüngrid head sõnumit ümberlõigatud juutidele ja proselüütidele, kes kõnelesid kreeka keelt. Paistab aga, et siin on juttu uutest tuultest. Nagu mainitakse eelmises salmis, olid jüngrid varem kuulutanud Antiookias üksnes juutidele. Ent näib, et hea sõnum hakkas nüüd levima ka sealsete mittejuutide hulgas. Kui Barnabas saadeti Antiookiasse, siis ilmselt just selleks, et ta innustaks vastseid kreeka keelt kõnelevaid jüngreid Isandale ustavaks jääma. (Ap 11:22, 23.) Mõnes vanas käsikirjas on sõna hellenistés asemel héllenas („kreeklased”; vt Ap 16:3). Seepärast on osas piiblitõlgetes see tõlgitud vastetega „kreeklased” ja „mittejuudid”. Neist vastetest jääb mulje, et tegu polnud juudiusulistega. Tegelikult aga võidakse siin mõelda nii kreeka keelt kõnelevaid juute kui ka mittejuute ning seepärast on siin salmis kasutatud tõlkevastet „kreeka keelt kõnelevad inimesed”. Need inimesed võisid olla paljudest rahvustest, kuid nad oskasid kreeka keelt ja võib-olla järgisid ka kreeklaste kombeid.