13:48

Jehoova sõna. Vt Ap 8:25 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 13:48.

valmis vastu võtma tõde. See väljend käib Pisiidia Antiookia mittejuutide kohta, kes said usklikuks pärast seda, kui Paulus ja Barnabas olid neile Jumala sõna rääkinud. Kreeka sõna (verbi tásso vorm), mis on siin tõlgitud kui „valmis vastu võtma tõde”, on laia tähendusega. Muu hulgas tähendab see „seadma, paika panema; korraldama, määrama, käskima”. Sõna tähendust konkreetses kohas aitab mõista kontekst. Tekstis Ap 13:46 vastandatakse Pisiidia Antiookia juute sealsetele mittejuutidele, keda mainitakse salmis 48. Eelmisel hingamispäeval oli Paulus pidanud neile kõigile sütitava kõne. (Ap 13:16–41.) Paulus ja Barnabas ütlesid juutidele, kes Jumala sõna ära põlgasid: „Te ei vääri igavest elu.” (Ap 13:46.) Ent mittejuudid reageerisid kuuldule sootuks teistmoodi. Nad olid väga rõõmsad ja ülistasid Jehoova sõna. Seega annab verb tásso selles kontekstis edasi mõtte, et Antiookia mittejuudid otsekui seadsid end igavese elu saamiseks valmis. Teisisõnu, nad ilmutasid hoiakut, mida on vaja selleks, et saada igavene elu. Seetõttu ongi see koht „Uue maailma tõlkes” tõlgitud sõnadega „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”. Paljudes piiblitõlgetes on selles salmis sõnad „määratud igaveseks eluks”, mis jätab mulje, et nende inimeste saatus oli ette määratud. Kuid sellist mõtet ei toeta ei selle salmi kontekst ega ka ülejäänud piibel. Nende mittejuutide saatus polnud sugugi rohkem ette määratud kui juutide oma, kes keeldusid Paulust kuulda võtmast. Viimased lükkasid tema sõnumi teadlikult tagasi. Ka Jeesus oli öelnud, et osa inimesi näitab oma tegudega, et nad „ei ole väärt pääsema Jumala kuningriiki”. (Lu 9:62.) Antiookia mittejuudid osutusid aga hea sõnumi vääriliseks. (Mt 10:11, 13.)