18 Sõnaseletusi

Ajastu, asjadesüsteem. Kreeka sõna ai·onʹ võib viidata mingile ajaperioodile, sealhulgas kaugele minevikule või igavikule, kuid sageli viitab see asjadele, mis on teatud viisil omavahel seotud, asjade seisule, tunnustele, mis iseloomustavad teatud ajajärku, epohhi või ajastut, kusjuures peamine rõhk pole ajalisel aspektil. Selline asjade süsteem võib, kuid ei pruugi hõlmata tervet maailma (vrd märksõna ”maailm”).

Alabaster. Tavaliselt valge kivi, milles esineb mõnikord eri värvi triipe. See on üks kaltsiumkarbonaadi teisend ja peaaegu sama kõva kui marmor. Sellest valmistati vaasitaolisi anumaid, kus hoiti vedelikke, tavaliselt lõhnaaineid.

Andumus Jumalale. Harras austus Jehoova Jumala vastu, pühendumus temale, kiindumus temasse, tema kummardamine ja teenimine ajendatuna ustavusest tema ülemvõimule.

Antikristus. Kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt ”Kristuse vastu (või ”asemel”)”. Piiblis viitab see nendele, kes eitavad seda, et Jeesus on Kristus või et Jeesus on Jumala Poeg, kes ”tuli lihas” (2Jo 7). Laiemas mõttes viitab see kõigile, kes on Kristuse vastased või kes vääralt väidavad, et nad on Kristus või tema esindajad, samuti neile, kes eitavad seda, mida Jumala Sõna Kristuse kohta ütleb.

Apostel. Kreeka sõna tähendab ”lähetatu”. Peamiselt viidatakse selle sõnaga neile 12 jüngrile, kelle Jeesus isiklikult välja valis ja enda esindajateks määras.

Deemonid. Nähtamatud, kurjad vaimolendid, kel on üleinimlik jõud. Inglid, kes ei kuuletunud Jumalale Noa päevil ja ühinesid Saatanaga mässus Jehoova vastu. Neid nimetatakse ka ebapuhasteks vaimudeks.

Dekapolis. Kümne linna liit. Enamik neist linnadest paiknes Jordani jõest ida pool ja need olid kreeka kultuuri keskusteks.

Denaar. Rooma hõbemünt, mis kaalus umbes 3,85 g. Sellel oli keisri pea kujutis, ja see oli ’münt, millega maksti pearaha’, mida roomlased juutidelt nõudsid. Jeesuse maise teenistuse ajal said põllutöölised 12-tunnise tööpäeva eest palgaks tavaliselt ühe denaari.

Ended. Miski, mis tähendab ette tulevasi olukordi või sündmusi; samuti imed. Jeesuse sooritatud imetervendamised ja ülesäratamised mitte üksnes ei kutsunud esile hämmastust, vaid olid ka endeks selle kohta, mida ta teeb tulevikus suuremas ulatuses.

Ettepanemisleivad. Kaksteist leiba, mis asetati kogudusetelgi või templi pühas paigas olevale lauale ning asendati igal hingamispäeval värsketega. Piibli heebrea osas nimetatakse neid ”vaateleibadeks” (2Mo 25:30).

Eunuhh. Kreeka sõna viitab kastreeritud mehele. Sellised mehed olid sageli ametis teenrite või abilistena kuninglikes õukondades, et kanda hoolt kuninganna, haaremi ja naiste eest. Samuti võis see tähendada meest, kes polnud sõnasõnaliselt eunuhh, vaid teenis ametnikuna kuninga õukonnas.

Harmagedoon. Tähendab ”Megiddo mägi”. Harmagedooni sõda on tulevane ülemaailmne lahing, milles Jehoova määratud Kuningas Jeesus Kristus hävitab Jumala vaenlased.

Hea sõnum. Viitab heale sõnumile Jumala Kuningriigist ja päästest, mis on võimalik usu kaudu Jeesus Kristusesse.

Hingamispäev. Hingamispäev ehk sabat tuleneb heebrea sõnast, mis tähendab ”puhkama, lakkama, järele jätma”. Moosese Seadus sisaldas tervet hingamispäevade ja -aastate süsteemi: iga nädal tuli pidada hingamispäeva, lisaks tuli igal aastal pidada mitmeid teisi kindlaks määratud päevi ning seitsmes aasta ja viiekümnes aasta olid hingamisaastad. Juutide iganädalane hingamispäev, nende kalendri järgi nädala seitsmes päev, kestab reede päikeseloojangust kuni laupäeva päikeseloojanguni. Jumal eraldas selle päeva puhkamiseks igapäevatööst; hingamispäev oli Jehoova antud tähis tema ja Iisraeli rahva vahel. Kuid esimeseks sajandiks olid juudid lisanud hingamispäevale palju reegleid ja korraldusi.

Häbitu käitumine. Või ”lodev käitumine”. See viitab Jumala seaduste rängale rikkumisele, milles väljendub jultunud või häbematult põlglik suhtumine — vaim, mis reedab lugupidamatust või koguni põlgust autoriteedi, seaduste ja normide vastu. Selle all ei mõelda väiksemaid eksimusi.

Inimese Poeg. Evangeeliumites esineb see väljend ligi 80 korda ja viitab alati Jeesus Kristusele. See osutas sellele, et Jeesus viib täide ennustuse, mis on kirjas Taanieli 7:13, 14. Piibli heebreakeelses osas kasutasid seda nimetust enda kohta Hesekiel ja Taaniel, rõhutamaks, et nad olid kõigest surelikud inimesed, toonitades sellega kontrasti endi kui inimestest eesträäkijate ja oma sõnumi Allika, kõigekõrgema Jumala vahel. See, et Jeesus kasutas seda väljendit evangeeliumites enda kohta, rõhutab, et Jumala Poeg oli nüüd tõesti inimene, mitte lihtsalt ingel, kes oli endale inimkeha võtnud.

Issand, Isand. Kreeka sõna kyʹri·os tähendab ”isand”. Eesti keeles on olnud pikka aega kasutusel sellest tulenenud vorm ”Issand”, mis käib nii Jehoova kui ka Jeesuse kohta. Käesolevas tõlkes on kasutatud mõlemat sõna vastavalt kontekstile (vrd Mt 7:21; 1Ko 8:5, 6).

Joogiohver. Veiniohver, mis valati altarile ja mida toodi koos enamiku teiste ohvritega. Paulus kasutas seda piltlikus tähenduses, et väljendada oma valmisolekut kulutada end kaaskristlaste heaks.

Kahetsus. Tegusõna ”kahetsema” tähendab meelemuutust varasemate (või kavatsetud) tegude või käitumise suhtes, kuna inimene tunneb kurbust või rahulolematust. Piiblis tähendab ”kahetsus” mõtteviisi muutust, millega kaasneb südamevalu endise eluviisi, väärkäitumise või selle pärast, mida inimene on tegemata jätnud.

Kalliskivid. Ametüst — punakasvioletne või lilla. Berüll — tavaliselt kollakasroheline, kuid mõnikord ka muud värvi või värvitu. Hüatsint — sügavsinine. Jaspis — mitut värvi, ilmselt läbikumav (Ilm 21:11). Mõned arvavad, et see kreeka sõna viitab teemandile. Kaltsedon — läbipaistev või läbikumav, mitut värvi. Krüsoliit — läbipaistev või läbikumav, kollane või roheline. Krüsopraas — läbikumav, õunaroheline. Safiir — tõenäoliselt sinine. Sarder — läbikumav, punakaspruun. Sardoonüks — vahelduvate piimvalgete ja läbipaistvate punaste, kuldsete või pruunide kihtidega. Smaragd — läbipaistev, roheline. Topaas — värvitu või paljudes värvitoonides. Kõige levinum toon on veinikollane.

Keerub. Kõrge positsiooniga ingel, vaimolend, kes täidab erilisi ülesandeid; erineb seeravist.

Kirjatundja. Piibli heebrea osa ümberkirjutaja. Ajaks, mil Jeesus tuli maa peale, kasutati sõna ”kirjatundjad” Seadust tundvate meeste klassi kohta.

Kristus. Jeesuse ametlik tiitel, mis tuleneb kreeka sõnast ja vastab heebreapärasele sõnale ”Messias”, mis tähendab ”Võitu”.

Kogudusetelk. Kaasaskantav telk, mida iisraellased kasutasid Jumala kummardamisel.

Kohtupäev. Eriline ”päev” ehk periood, mil teatud inimgrupid, rahvad või inimkond tervikuna peavad Jumalale aru andma. See võib viidata ajale, mil need, kellele on juba langetatud surmaotsus, hukatakse, samas aga annab kohtumõistmine mõningatele pääsemisvõimaluse, koguni igavese elu.

Koidutäht. Sama mis ”hommikutäht”. See on viimane täht, mis tõuseb idapoolsel horisondil enne päikesetõusu, kuulutades seega uue päeva algust.

Kotiriie. Kooti tavaliselt tumedat värvi kitsekarvast. See oli traditsiooniline leinariie.

Kurat. Piibli kreekakeelses osas Saatana kirjeldav nimetus, tähendab ”laimaja”. Saatanat hakati nõnda nimetama sellepärast, et ta on suurim laimaja ja valesüüdistuste esitaja, kes mustab Jehoovat, tema head sõna ja tema püha nime.

Kõige püham paik. Kogudusetelgi ja hiljem templi tagumine ruum, kus hoiti lepingulaegast; nimetatakse ka pühamast pühamaks paigaks.

Kõrb. Piiblis ei tähenda see sõna ainult liivakõrbe, vaid ka asustamata, viljatut, sageli kivist ja veevaest maa-ala, kus võis leiduda isegi karjamaid.

Lepingulaegas. Püha laegas, mis asus kogudusetelgi kõige pühamas paigas ja hiljem Saalomoni ehitatud templis. See valmistati Jehoova käsul ja tema antud kavandi järgi. Selles hoiti peamiselt kahte tahvlit, millel oli kümme käsku.

Lepituskaas. Kaas, mis kattis lepingulaegast, mille ees ülempreester piserdas lepituspäeval patuohvrite verd.

Lojaalsus. Kreeka sõna kannab endas mõtet pühadusest, õiglusest, hardast austusest, vagadusest, oma kohustuste hoolikast täitmisest Jumala ees. See eeldab õigeid suhteid Jumalaga. Ilmselt pole olemas ühte eestikeelset sõna, mis tooks täielikult esile selle kreeka sõna kogu tähendusvälja, kuid ”lojaalsus”, mis hõlmab mõtet pühendumusest ja ustavusest seoses Jumala ja tema teenimisega, on selle ligilähedane vaste.

Lunastus. Lunahinna maksmine, et osta tagasi või vabastada keegi mingist kohustusest või soovimatust olukorrast. See sisaldab mõtet vahetusest, samuti vastavusest, samaväärsusest või asendamisest.

Maailm. Kreeka sõna koʹsmos (”kord”) võib tähendada 1) inimkonda tervikuna, olenemata sinna hulka kuuluvate üksikisikute moraalist või eluviisist, 2) keskkonda või olustikku, millesse inimene sünnib ja milles ta elab (see tähendus on mõnikord üsna sarnane kreeka sõna ai·onʹ tähendusega; vrd märksõnaga ”ajastu, asjadesüsteem”) või 3) seda osa inimkonnast, mille hulka Jehoova poolt heaks kiidetud teenijad ei kuulu.

Manna. Iisraellaste peamine toit 40 aastat kestnud kõrberännaku ajal. Jehoova andis seda ime läbi. Manna ilmus maapinnale ning pärast kogumist seda jahvatati või tambiti ning seejärel seda keedeti või sellest küpsetati kooke. Ükski tänapäeval tuntud looduslik aine ei vasta täielikult sellele Piiblis kirjeldatud ainele.

Messias. Heebrea keeles tähendab see ”võitud” või ”võitu”. Kreekapärane vaste on Kristus.

Mõrvama. Moosese seadus lubas tappa loomi, samuti võidi rakendada kurjategijate karistamisel surmanuhtlust, kuid keelatud oli mõrvamine ehk tahtlik ja seadusevastane tapmine.

Mälestushaud. Matmispaik, kuhu pandi lahkunu säilmed. Selline haud võis olla kaevatud maa sisse, kuid heebrealased kasutasid sageli ka looduslikke või kalju sisse raiutud koopaid. Algkeelne sõna asetab rõhu lahkunu mälestuse säilitamisele.

Nädalatepüha. Sellest pühast on juttu juba Piibli heebreakeelses osas (2Mo 34:22) ja seda nimetatakse ka lõikuspühaks (2Mo 23:16). Nädalatepüha tuli pidada seitse nädalat pärast 16. niisanit, 50. päeval (3Mo 23:15, 16). Selle püha kohta käiv kreeka sõna (pen·te·ko·steʹ) tähendab ”viiekümnes”. Juudi kalendris langeb see 6. siivanile. Eesti keeles tuntud ka nime all ”nelipüha”, kuid sel nimetusel puudub seos Piibliga.

Ori. Piibli aegadel oli orjus tavaline. Mõned isandad kohtlesid oma orje karmilt, aga teised olid heatahtlikud. Kristlasi nimetatakse orjadeks, kuna nad on ostetud Jeesuse kalli vere hinnaga; seega on nad vabatahtlikult oma Isandate Jehoova Jumala ja Jeesus Kristuse orjad. Need, kes lasevad end ristida, saavad Jumala omandiks, tema orjadeks, kellele ta võib anda tööd oma äranägemise järgi.

Paasapüha. Seati sisse viimasel õhtul enne iisraellaste lahkumist Egiptusest. Selle pühaga mälestati iisraellaste vabanemist Egiptusest ja seda, kuidas Jehoova ingel ”läks mööda” (hbr pa·sahhʹ, ”mööda minema”) nende esmasündinutest, kui ta hävitas egiptlaste esmasündinud. Esimest paasapüha peeti täiskuu ajal aabibikuu (hiljem hakati seda nimetama niisaniks) 14. päeval aastal 1513 e.m.a. Edaspidi peeti seda igal aastal.

Peapreestrid. Tähtsamad preestrid, kelle hulka kuulusid ametisolev ülempreester, samuti endised ülempreestrid, nende sugulased ja võib-olla ka 24 preesterliku teenistuskorra ülemad. Vt ka ”ülempreester”.

Piltlik näide. Kreeka sõna pa·ra·bo·leʹ tähendab sõna-sõnalt ”kõrvale panema, kokku panema”. See tähendab enamat kui ”tähendamissõna” või ”mõistujutt”. Piltlikke näiteid kasutati mingi mõtte edasiandmiseks, millegi õpetamiseks või selgitamiseks, pannes selle kõrvale midagi sarnast.

Preester. Preestrid olid ametlikud Jumala esindajad inimeste ees, keda nad teenisid, õpetades neid tundma Jumalat ja tema seadusi. Samas olid nad ka inimeste esindajad Jumala ees, tuues ohvreid ning esitades palveid ja kostes rahva eest.

Prohvetlikult rääkima. See tähendab Jumalalt inspiratsiooni kaudu saadud sõnumite edastamist, tema tahte avaldamist. See võis, aga ei pruukinud hõlmata tulevaste sündmuste ennustamist (Mt 26:67, 68). Prohvetikuulutus võib olla inspireeritud moraaliõpetus, Jumala käskude ja kohtuotsuste teatavaks tegemine või tulevaste sündmuste kuulutamine.

Psalm. Laul Jumala kiitmiseks ja ülistamiseks. Jumala teenijad laulsid psalme, samuti kuulusid need Jehoova Jumala avaliku kummardamise juurde tema templis Jeruusalemmas.

Pull. Tavaliselt küll pulle kastreeritakse, et neid saaks kasutada tööloomadena, kuid iisraellased seda ilmselt ei teinud, sest vigastatud looma ei sobinud ohverdada. Arvatakse, et nad kasutasid sellist tõugu loomi, kes olid rahuliku loomuga.

Põletusohver. Vabatahtlik ohver, mis toodi Jumalale tervikuna; ohverdajale endale ei jäänud sellest loomast mitte midagi. Selliseks ohvriks võis olla pull, jäär, sokk, turteltuvi või noor tuvi.

Püha paik. Kogudusetelgi ja hiljem templi eesmine ja suurem ruum, mis erines tagumisest ruumist, kõige pühamast paigast. Seal olid kuldlambijalg, kuldne suitsutusaltar, laud vaate- ehk ettepanemisleibadega ja muud kuldesemed.

Püha saladus. Miski, mis lähtub Jumalalt ja mida ta hoiab mõnda aega varjul ning mille ta avaldab omal ajal vaid neile, kellele soovib.

Püha teenistus. Teenistus või töö, mis on püha, kuna see on otseselt seotud Jumala kummardamises osalemisega.

Püha vaim. Jumala nähtamatu, tegev, aktiivne jõud, mida ta kasutab oma tahte täideviimiseks. Selle abil lõi Jumal füüsilise taeva, maa ja kõik elusolendid.

Rahvad. Pühakirjas viitab mitmuslik vorm kreeka sõnast eʹthnos (”rahvas”) tavaliselt mittejuutidele ja/või uskmatutele.

Riided. Nii mehed kui ka naised kandsid harilikult kahte rõivaeset. Ihu vastas oli varrukatega alusrõivas (kr khi·tonʹ), mis ulatus põlvede või pahkluudeni. Selle peal kanti pealisrõivast (kr hi·maʹti·on), milleks mõnikord oli vabalt langev rüü, kuid sagedamini oli see lihtsalt neljakandiline kangatükk, mida oli kerge ümber panna ja seljast võtta.

Ristimine. Viitab vette kastmisele või vee alla vajutamisele. Kristlik veeristimine või vee alla kastmine on väline sümbol selle kohta, et ristitav on end Jeesus Kristuse kaudu täielikult ja tingimusteta pühendanud Jehoova Jumalale, et täita tema tahet. Piiblis räägitakse ka Johannese ristimisest, püha vaimuga ristimisest ja tulega ristimisest.

Saatan. Heebrea keeles tähendab see sõna ”vastupanijat”. Viitab Jumala peamisele Vastasele.

Saduserid. Preesterkonnaga seotud silmapaistev judaismi sekt. Saduserid olid süneedriumi liikmed.

Seeme. Kasutatakse sageli piltlikus tähenduses, viitamaks järeltulijatele.

Sekt. Grupp inimesi, kes löövad teistest lahku, et järgida omaenda usulisi tõekspidamisi.

Spiritism. Kreeka sõna phar·ma·kiʹa, ”spiritismiga tegelemine”, tähendab sõna-sõnalt ”uimastite või ravimite kasutamist”. Seda sõna hakati seostama spiritismiga seetõttu, et vanasti kasutati uimasteid, et nõiduda ja deemonitelt väge saada. Spiritismiga on seotud uskumus, et surnud inimeste vaimud elavad pärast keha surma edasi ja võivad elavatega suhelda ning teevadki seda, eeskätt mõne sellise inimese (meediumi) vahendusel, kes on nende mõjule eriliselt vastuvõtlik.

Sünagoog. See sõna tähendab kreeka keeles ”kokkutulek”, kuid enamikus kirjakohtades on selle all mõeldud paika, kuhu juudid kokku tulid, et palvetada ja pühakirja lugeda.

Süneedrium. Juudi kõrgeim kohtuorgan, mis asus Jeruusalemmas. Jeesuse päevil kuulus sellesse ülemkohtusse 71 liiget, sealhulgas ametisolev ülempreester ja endised ülempreestrid, nende pereliikmed, rahva vanemad ja kirjatundjad. Sel oli tsiviil- ja administratiivvõim ning religioosne võim.

Talent. Suurim heebrea kaalu- ja rahaühik. Esimesel sajandil kasutusel olnud talent kaalus 20,4 kg. Ühe hõbetalendi väärtus oli tol ajal võrdne töömehe 14 aasta palgaga.

Tasadus. Seesmine leebus, malbus. Kirjeldab inimese meele- ja südameseisundit, kuid väljendub ka suhetes teiste inimestega. Samas ei tähenda see, et inimene peaks olema loomult vaikne.

Teenistusabiline. Kreeka sõna di·aʹko·nos põhitähendus on ”teenija”. Kuna kõik kristlased olid Jumala ”teenijad”, siis on selge, et mõnel juhul omandab sõna di·aʹko·noi (”teenistusabilised”) erilise tähenduse, mis on seotud koguduse korralduse ja struktuuriga. Neil juhtudel viitab see termin meestele, kes kandsid koguduses vastutust ning aitasid kogudusevanemaid.

Teerajaja. Kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt ”peamine juht”. Jeesus Kristusele antud tiitel, mis viitab tema võtmepositsioonile igavese elu andmisel inimestele.

Transs. Ilmselt mõjutas Jumala vaim mõnikord inimeste mõistust, kutsudes esile transi, sügava keskendatuse või unesarnase seisundi, milles inimesed said nägemusi Jumala eesmärkide kohta. Sõna-sõnalt tähendab see kreeka väljend ”välja panema” või ”ümber paigutama”, piltlikus mõttes viitab see sõna aga teadvuse muutunud seisundile, enesest ära olemisele. Transi seisundis inimene ei tunneta tegelikkust enda ümber ja on vastuvõtlik nägemustele (Ap 22:17, 18).

Vanem. Kreeka sõna viitab vanemaealisele inimesele, ent Pühakirjas kasutatakse seda peamiselt viitamaks isikule, kel on autoriteetne positsioon ja kes kannab vastutust ühiskonnas, rahva hulgas või koguduses. Sama sõna kasutatakse Ilmutusraamatus ka taevaste olendite kohta.

Variserid. Silmapaistev judaismi sekt esimesel sajandil m.a.j. Nad olid ka süneedriumi liikmed ja järgisid rangelt paljusid juudi pärimusi, mis olid lisatud Moosese Seadusele.

Võidma. Viitab sõnasõnaliselt isiku või objekti peale õli valamisele või õliga määrimisele. Piibli aegadel valasid heebrealased rituaalselt õli valitsejate ja preestrite pea peale ja see oli kinnituseks nende ametissemääramise kohta. Võitu oli ka see, kelle Jumal ametisse määras, ja need, kes ”võiti” püha vaimuga Jumala poegadeks.

Õnnistama. Kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt ”head rääkima”. Õnnistamine on pühaks tegemine või kuulutamine, Jumala soosingu palumine, headuse osutamine, heakskiitmine, pühana ülistamine, kiitmine, hea rääkimine, kurja eest kaitsmine, õnne toomine. Piiblis kasutatakse sõnu ”õnnistama” ja ”õnnistus” peamiselt neljal viisil: 1) Jehoova õnnistab inimesi, 2) inimesed õnnistavad Jehoovat, 3) inimesed õnnistavad Kristust ja 4) inimesed õnnistavad teisi inimesi.

Ärateenimata heldus. Selle väljendiga tõlgitud kreeka sõna kannab endas mõtet millestki meeldivast ja kütkestavast. Laiemas mõttes viitab see heldele kingitusele või lahkele andmisele. See võib viidata ka tunnustusele, tänulikkusele või hindavale suhtumisele, mille kutsub esile mõni erakordselt lahke tegu, samuti heldusele, mida osutatakse kellelegi, kes pole teinud midagi, et seda pälvida või ära teenida. Selles väljaandes on olenevalt kontekstist tõlgitud seda kreeka sõna mitmete vastetega, kuid enamasti on see antud edasi väljendiga ”ärateenimata heldus”. See mõiste rõhutab, et andja on heldekäeline ja tegutseb ilma vastutasu ootamata.

Ülempreester. Tähtsaim rahva esindaja Jumala ees. Ta oli ka kõigi teiste preestrite ülevaataja. Vt ka ”peapreestrid”.

Ülevaataja. Üldises mõttes oli ülevaataja isik, kes pööras tähelepanu teatud asjadele või inimestele, vaatas nende järele, tegi külastusi ja jagas ülesandeid. Kreeka sõna peamine mõte on ülevaatamine kaitsmise eesmärgil. Kristlikke ülevaatajaid nimetatakse ka koguduse ”vanemateks” ning nende peamine ülesanne on koguduse liikmete eest hoolt kanda, et nad püsiksid Jumala karja hulgas.