1. Moosese

47 Siis läks Joosep vaarao juurde ja teatas talle:+ „Mu isa ja mu vennad, nende lambad, kitsed ja veised ning kõik, mis neil on, on tulnud Kaananimaalt siia, ja nüüd on nad Goosenimaal.”+ 2 Ta võttis viis oma venda ja tõi need vaarao ette.+

3 Vaarao küsis tema vendadelt: „Mis teie amet on?” Nad vastasid: „Sinu sulased on lambakarjased, nii meie kui ka meie esiisad,”+ 4 ja jätkasid: „Me oleme tulnud siia maale võõrana elama,+ sest sinu sulaste karjadel ei ole karjamaad, kuna näljahäda Kaananimaal on väga ränk.+ Seepärast luba palun oma sulastel elada Goosenimaal.”+ 5 Siis ütles vaarao Joosepile: „Su isa ja vennad on tulnud siia sinu juurde. 6 Egiptusemaa on sinu ees lahti. Pane oma isa ja vennad elama maa parimasse ossa.+ Las nad elavad Goosenimaal, ja kui sa tead nende hulgas võimekaid mehi, siis pane nad hoolitsema minu kariloomade eest.”

7 Seejärel tõi Joosep sisse oma isa Jaakobi ja esitles teda vaaraole, ning Jaakob õnnistas vaaraod. 8 Vaarao küsis Jaakobilt: „Kui vana sa oled?” 9 Jaakob vastas: „Mu rännakuaastaid on 130. Vähesed ja vaevarikkad on olnud mu eluaastad+ ja need ei küüni mu esiisade eluaastateni, mil nad ringi rändasid.”+ 10 Siis Jaakob õnnistas vaaraod ja lahkus tema juurest.

11 Niisiis pani Joosep oma isa ja vennad elama Egiptusemaale ning andis neile omandi Raamsesemaa parimas osas,+ nagu vaarao oli käskinud. 12 Joosep varustas toiduga oma isa, vendi ja kõiki oma isa kodakondseid, selle järgi, palju kellelgi lapsi oli.

13 Kogu maal ei olnud toitu, sest näljahäda oli väga ränk, ning Egiptusemaa ja Kaananimaa olid nälja tõttu nõrkemas.+ 14 Joosep kogus kokku Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha, mis inimesed vilja eest maksid,+ ning tõi selle vaarao kotta. 15 Ajapikku sai raha Egiptusemaalt ja Kaananimaalt otsa ning kõik egiptlased tulid Joosepi juurde ja ütlesid: „Anna meile toitu! Kas peaksime su silme all sellepärast surema, et meil on raha otsas?” 16 Joosep vastas: „Kui teil on raha otsas, siis andke mulle oma kariloomad ja mina annan teile kariloomade eest toitu.” 17 Nii hakkasid nad Joosepile oma kariloomi tooma ja Joosep andis neile toitu nende hobuste, lamba-, kitse- ja veisekarjade ning eeslite eest. Terve aasta andis ta neile kõigi nende kariloomade eest toitu.

18 Kui see aasta lõppes, tulid nad järgmiselgi aastal tema juurde ja ütlesid: „Me ei varja oma isanda eest, et kõik meie raha ja koduloomad on nüüd meie isanda käes. Meil pole oma isandale anda midagi muud peale iseendi ja oma maa. 19 Miks peaksime su silme all surema ja miks peaks meie maa hävima! Osta toidu eest meid ja meie maa ning me saame koos oma maaga vaaraole orjadeks. Anna meile seemet, et võiksime elada ega peaks surema ning et meie maa ei jääks tühjaks.” 20 Joosep ostiski kogu egiptlaste maa vaaraole, sest kõik egiptlased müüsid oma põllu, kuna näljahäda oli väga ränk. Nii sai maa vaarao omaks.

21 Siis lasi Joosep rahval kolida linnadesse, ühest Egiptusemaa äärest teiseni.+ 22 Ainult preestrite maad ta ei ostnud,+ sest preestrid said oma toidu vaaraolt ja nad elatusid sellest, mida vaarao neile andis. Seepärast nemad ei müünud oma maad. 23 Joosep ütles rahvale: „Ma olen nüüd ostnud teid ja teie maa vaaraole. Siin on teile seemet, külvake see maha. 24 Kui see saaki annab, siis tooge viiendik vaaraole,+ aga neli osa jäägu teile põlluseemneks ning teile, teie peredele ja lastele toiduks.” 25 Seepeale nad ütlesid: „Sina oled meid elus hoidnud.+ Olgu meie isand meile armuline ja me saame vaarao orjadeks.”+ 26 Joosep andis välja määruse, mis kehtib kogu Egiptusemaal tänini, et viiendik kuulub vaaraole. Ainult preestrite maa ei saanud vaarao omaks.+

27 Iisrael elas Egiptuses Goosenimaal.+ Nad jäid sinna elama, olid viljakad ja neid sai väga palju.+ 28 Jaakob elas Egiptusemaal veel 17 aastat, nii et Jaakobi elupäevi oli kokku 147 aastat.+

29 Kui lähenes Iisraeli surmatund,+ kutsus ta oma poja Joosepi ja ütles: „Kui ma nüüd olen su silmis armu leidnud, siis pane palun oma käsi mu reie alla ning vannu, et osutad mulle truud armastust ja jääd mulle ustavaks. Palun ära mata mind Egiptusse.+ 30 Kui ma suren, siis vii mind Egiptusest ära ja mata mind mu esiisade hauda.”+ Joosep vastas: „Ma teen, nagu sa ütled.” 31 Iisrael aga ütles: „Vannu mulle!” Ja Joosep vandus.+ Seejärel Iisrael kummardas oma voodi peatsis.+