Mida sa võid õppida Jeesuse imetegudest?
SIND võib üllatada, et Jeesuse maapealset elu käsitlevates piiblijutustustes ei kasutata algkeeles kordagi sõna, mis tähendab „imet”. Kreeka sõna (dyʹna·mis), mis mõnikord on tõlgitud vastega „ime”, tähendab sõna otseses mõttes ’väge’ (Luuka 8:46). Selle vasteks võib olla ka ’jõud’ või ’vägevad teod’ (Matteuse 11:20; 25:15). Ühe õpetlase väitel rõhutab see kreeka sõna „võimsat tegu, mis on aset leidnud, ja iseäranis jõudu, mille abil see teostus. See sündmus on toimunud tänu Jumala tegutsevale väele”.
Teist kreeka sõna (teʹras) on eestikeelses Piiblis tõlgitud samuti vastega ’ime’ või ’imetegu’ (Johannese 4:48; Apostlite teod 2:19). See sõna tõstab esile pealtnägijate muljet. Päris sageli olid jüngrid ja rahvahulk hämmastunud Jeesuse vägevatest tegudest (Markuse 2:12; 4:41; 6:51; Luuka 9:43).
Kolmas kreeka sõna (se·meiʹon), mis käib Jeesuse imede kohta, tähendab ’tunnustähte’. See „suunab tähelepanu ime sügavamale tähendusele”, ütleb õpetlane Robert Deffinbaugh. Ta lisab: „Tunnustäht on ime, mis annab edasi tõe meie Issanda Jeesuse kohta.”
Kas illusioon või Jumala antud vägi?
Piibel ei räägi Jeesuse imedest kui meelelahutuseks tehtud trikkidest või illusioonidest. Need, näiteks juhtum, kui Jeesus ajas ühest poisist välja deemoni, olid „Jumala suure väe” ilmingud (Luuka 9:37–43). Kas Kõikvõimsale Jumalale – talle, kellel on „suur võim” – oleksid niisugused vägevad teod võimatud? (Jesaja 40:26.) Muidugi mitte!
Evangeeliumid räägivad umbes 35st Jeesuse imest, kuid tema imede koguarvu ei ole avaldatud. Näiteks Matteuse 14:14 ütleb: „Ta [Jeesus] nägi palju rahvast. Ja tal hakkas nendest hale meel ja ta tegi terveks nende põdejad.” Pole öeldud, kui palju haigeid ta tol korral tervendas.
Vägevad teod täitsid kaalukat osa Jeesuse väites, et tema on Jumala Poeg, tõotatud Messias. Pühakiri osutas selgelt, et Jumala antud vägi võimaldas Jeesusel korda saata imesid. Apostel Peetrus nimetas Jeesust „meheks, kellest Jumal andis tunnistuse väe ja imede ja tunnustähtedega, mis Jumal tegi tema läbi teie seas, nõnda nagu isegi teate” (Apostlite teod 2:22). Ühel teisel korral tõi Peetrus välja, „kuidas Jumal Jeesuse Naatsaretist oli võidnud Püha Vaimu ja väega ja kuidas tema käis mööda maad ja tegi head ning parandas kõiki, kelle üle kurat oli saanud võimuse; sest Jumal oli temaga” (Apostlite teod 10:37, 38).
Jeesuse imed olid tihedalt seotud tema sõnumiga. Markuse 1:21–27 annab teada, kuidas rahvas reageeris Jeesuse õpetusele ja imedele. Markuse 1:22 ütleb, et rahvahulgad „hämmastusid tema õpetusest”, ja 27. salm toob välja, et inimesed olid „jahmunud” (P 1997), kui ta ajas välja deemoni. Nii Jeesuse vägevad teod kui tema sõnum tunnistasid, et ta on tõotatud Messias.
Jeesus tegi midagi enamat, kui lihtsalt väitis, et ta on Messias. Lisaks tema sõnadele ja teistele tegudele kinnitas tema imetegudes avalduv Jumala vägi, et ta on Messias. Kui kerkisid küsimused tema rolli ja volituse kohta, vastas Jeesus julgelt: „Minul on suurem tunnistus kui [Ristija] Johannese oma; sest teod, mis Isa minule on andnud, et ma need lõpetaksin, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavad minust, et Isa mind on läkitanud” (Johannese 5:36).
Tõendid usaldatavuse kohta
Miks võib kindlalt väita, et Jeesuse imeteod tõesti toimusid? Võta arvesse mõningaid tõendeid nende usaldatavuse kohta.
Vägevaid tegusid tehes ei tõmmanud Jeesus kunagi tähelepanu endale. Ta kandis hoolt, et iga ime eest läheks au ja kiitus Jumalale. Näiteks enne ühe pimeda mehe terveks tegemist rõhutas Jeesus, et tervendamine toimub selleks, et „Jumala teod saaksid temas avalikuks” (Johannese 9:1–3; 11:1–4).
Vastupidi mustkunstnikele, maagidele ja usutervendajatele ei kasutanud Jeesus kunagi hüpnoosi, kavalaid võtteid, uhkeid vaatemänge, maagilisi loitse või emotsionaalseid rituaale. Ta ei võtnud appi ebausku ega reliikviaid. Pane tähele, kui tagasihoidlikult tervendas Jeesus kaks pimedat meest. Jutustus ütleb: „Jeesusel hakkas hale meel ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nad nägid jälle ja järgisid teda” (Matteuse 20:29–34). Ei toimunud mingit rituaali, tseremooniat või uhket vaatemängu. Jeesus tegi imelisi tegusid avalikult, paljude pealtnägijate juuresolekul. Ta ei kasutanud valgusefekte, lava või rekvisiite. Kontrastina pole võimalik nüüdisaja väidetavaid imetegusid tihti tõendada. (Markuse 5:24–29; Luuka 7:11–15.)
Mõnikord sõnas Jeesus midagi tunnustavat nende inimeste usu kohta, keda tema imeteod puudutasid. Kuid inimese usupuudus ei takistanud Jeesusel imet teha. Sellal, kui ta oli Galileas Kapernaumas, „toodi Jeesuse juurde palju kurjadest vaimudest vaevatuid, ja ta ajas neist vaimud välja sõnaga ning tervendas kõik haiged” (Matteuse 8:16, P 1997, meie kursiiv).
Jeesuse imetegude eesmärk oli leevendada inimeste tegelikke füüsilisi vaevusi, mitte rahuldada kellegi uudishimu (Markuse 10:46–52; Luuka 23:8). Jeesus ei teinud imetegusid kunagi selleks, et endale kuidagi kasu tuua (Matteuse 4:2–4; 10:8).
Kuidas on lugu evangeeliumidega?
Jeesuse imetegudega seotud faktid on jõudnud meieni nelja evangeeliumi kaudu. Kas Jeesusele omistatud imetegude usaldatavust uurides võime toetuda neile ülestähendustele? Loomulikult võime.
Nagu juba mainisime, toimusid Jeesuse imeteod avalikult, paljude pealtnägijate ees. Varasemad evangeeliumid kirjutati ajal, mil enamik pealtnägijaid veel elas. Evangeeliumide kirjutajate aususe kohta märgib raamat „The Miracles and the Resurrection”: „Oleks täiesti ülekohtune süüdistada evangeeliumide kirjutajaid selles, et nad on teoloogilise propaganda huvides ajaloolised faktid valimatult üle ujutanud imetegude tulvaga. ... Nad tahtsid olla ausad ülestähendajad.”
Kristlusevastased juudid ei seadnud eales kahtluse alla evangeeliumidesse kirja pandud vägevaid tegusid. Nad pidasid küsitavaks vaid seda, millise väega need tehti (Markuse 3:22–26). Jeesuse hilisematelgi halvustajatel ei õnnestunud eitada tema imetegusid. Vastupidi, meie ajaarvamise 1. ja 2. sajandist on vihjeid Jeesuse imetegudele. Ilmselgelt on põhjust usaldada Jeesuse imetegudest rääkivaid evangeeliumijutustusi.
Inimene imetegude taga
Jeesuse imetegude uurimine poleks täielik, kui see piirduks vaid loogiliste väidetega nende usaldatavuse kohta. Jeesuse vägevatest tegudest rääkides toovad evangeeliumid esile inimese, kel olid sügavad tunded ja harukordne kaastunne, kes tundis elavat huvi kaasinimeste heaolu vastu.
Mõtle juhtumile, kui üks pidalitõbine pöördus Jeesuse poole meeleheitliku palvega: „Kui sa tahad, võid sa mind teha puhtaks!” Jeesusel „hakkas temast hale meel” ja ta sirutas oma käe, puudutas pidalitõbist ning ütles talle: „Ma tahan, saa puhtaks!” Mees sai sedamaid terveks (Markuse 1:40–42). Nõnda osutas Jeesus empaatiat, mis ajendas teda Jumala antud väega imetegusid tegema.
Mis juhtus, kui Jeesus nägi Naini linnast välja tulemas matuserongkäiku? Surnud noormees oli lese ainus poeg. Jeesusel oli „väga hale meel” naisest ja ta läks tema juurde ning ütles: „Ära nuta!” Seejärel äratas ta naise poja jälle ellu (Luuka 7:11–15).
Üks lohutust pakkuv õppetund, mida võib Jeesuse imedest saada, on see, et tal oli „hale meel” inimestest ja ta aitas neid. Need imed ei ole aga pelk ajalugu. „Jeesus Kristus on seesama, eile ja täna ja igavesti!” ütleb Heebrealastele 13:8. Praegu valitseb ta Kuningana taevas ning ta on valmis ja suuteline kasutama Jumala antud imelist väge kaugelt suuremas ulatuses, kui ta seda tegi maa peal inimesena elades. Peagi hakkab Jeesus kasutama seda sõnakuulelike inimeste tervendamiseks. Jehoova tunnistajad aitavad rõõmuga saada sul rohkem teadmisi selle imepärase tulevikuväljavaate kohta.
[Pildid lk 4, 5]
Jeesuse imeteod olid „Jumala suure väe” ilming
[Pilt lk 7]
Jeesus oli sügavate tunnetega inimene