„Igaüks kandku oma koormat”
„Meil igaühel [tuleb] anda aru iseenesest Jumalale.” (ROOMLASTELE 14:12)
1. Millise vastutusrikka otsuse olid kolm heebrealast valmis langetama?
KOLMEL Babülonis elaval noorel heebrealasel tuli langetada otsus, mis puudutas nende elu ja surma. Kas nad kummardavad suure kuju ette, nagu nõudis maa seadus? Või keelduvad nad seda tegemast ja nad heidetakse tulisesse ahju? Sadrakil, Meesakil ja Abednegol polnud aega kelleltki nõu küsida; neil polnud tarviski seda teha. Nad teatasid kõhklemata: „Olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada!” (Taaniel 3:1–18). Kolm heebrealast kandsid oma vastutuskoormat.
2. Kes mõjutas Pilaatuse otsust Jeesus Kristuse kohta, ja kas see vabastas Rooma maavalitseja vastutusest?
2 Umbes kuussada aastat hiljem, kui maavalitseja on kuulanud ära ühe mehe vastu esitatud süüdistused, veendub ta pärast asja uurimist süüaluse süütuses. Rahvahulk nõuab aga mehe hukkamist. Kui maavalitseja on nõudmisele mõningast vastuseisu avaldanud, ei taha ta kanda vastutuskoormat ning annab survele järele. Ta teatab käsi pestes: „Ma olen süüta selle verest!” Seepeale annab ta mehe üle postile naelutamiseks. Jah, selle asemel et täita oma kohust langetada Jeesus Kristuse suhtes otsus, laseb Pontius Pilaatus teistel enda eest otsustada. Ükskõik kui palju ta poleks oma käsi pesnud, ta jäi ikka vastutavaks Jeesuse ebaõiglase hukkamõistmise eest. (Matteuse 27:11–26; Luuka 23:13–25.)
3. Miks me ei peaks laskma teistel enda eest otsustada?
3 Kuidas on sinuga? Kui sul tuleb teha otsus, kas sarnaned kolme heebrealasega või lased teistel enda eest otsustada? Otsuseid langetada pole kerge. Õigete otsuste tegemine nõuab küpsust. Näiteks vanematel tuleb oma väikelaste eest otsuseid langetada. Mõistagi on raske teha otsust, kui olukord on keeruline ja tuleb kaaluda mitmeid aspekte. Ent kohustus langetada otsuseid ei ole nii raske, et see tuleks arvata „koorma” hulka, mida „vaimselt võimekad” (UM) isikud peaksid meie eest kandma (Galaatlastele 6:1, 2). Vastupidi, see on koorem, millest „meil igaühel [tuleb] anda aru iseenesest Jumalale” (Roomlastele 14:12). „Igaüks kandku oma koormat,” öeldakse Piiblis (Galaatlastele 6:5). Kuidas teha elus tarku otsuseid? Esmalt tuleb meil mõista, millised piirid meil inimestena on, ja õppida, kuidas neid arvesse võttes edukas olla.
Oluline nõue
4. Millise tähtsa õppetunni me saame seoses otsuste langetamisega, kui mõtleme esimese inimpaari sõnakuulmatusele?
4 Inimajaloo alguses tegi esimene abielupaar otsuse, mille tagajärjed olid kohutavad. Nad otsustasid süüa hea ja kurja tundmise puust (1. Moosese 2:16, 17). Miks nad nii otsustasid? „Naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema,” seisab Piiblis. „Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ühtlasi ka oma mehele, ja tema sõi.” (1. Moosese 3:6.) Eeva otsus rajanes isekal soovil. Tema tegu pani ka Aadama samamoodi käituma. Selle tagajärjel on patt ja surm „tunginud kõigisse inimestesse” (Roomlastele 5:12). Aadama ja Eeva sõnakuulmatus peaks andma meile tähtsa õppetunni seoses inimeste piiridega: kui inimene ei järgi Jumala juhatust, on ta kalduv tegema valesid otsuseid.
5. Mismoodi Jehoova juhatust pakub, ja mida meil tuleb teha, et sellest kasu oleks?
5 Me võime olla väga rõõmsad, et Jehoova Jumal ei ole jätnud meid juhatuseta! Pühakiri ütleb: „Su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: „See on tee, käige seda!”” (Jesaja 30:21). Jehoova räägib meiega oma inspireeritud Sõna, Piibli kaudu. Me peame uurima Pühakirja ja seda põhjalikult tundma õppima. Et teha õigeid otsuseid, tuleb meil süüa „tahket rooga”, mis on mõeldud „täisealiste jaoks, kelle tajuvõimed kogemuste varal on harjutatud eristama head ja kurja” (Heebrealastele 5:14, UT 1989). Me saame oma ’tajuvõimeid harjutada’, kui Jumala Sõnast õpitut ellu rakendame.
6. Mis on tähtis, et meie südametunnistus saaks õigesti toimida?
6 Otsuste langetamise juures on oluline roll meie kaasasündinud südametunnistusel. Sellel on võime kohut mõista ja see võib ’kaevata meie peale või ka kosta meie eest’ (Roomlastele 2:14, 15). Et meie südametunnistus õigesti toimiks, tuleb lasta Jumala Sõnast omandatud täpsetel teadmistel seda kasvatada ja teha südametunnistus tundlikuks Piiblit ellu rakendades. Kasvatamata südametunnistust võivad kergesti mõjutada kohalikud tavad ja kombed. Ümbruskond ja teiste arvamus võivad meid samuti eksitada. Mis südametunnistusega juhtub, kui tema torked korduvalt tähelepanuta jäetakse ja rikutakse Jumala põhimõtteid? Aja möödudes on siis temasse „otsekui tuline märk” põletatud ja ta on armistunud naha sarnaselt tundetu ja tuim (1. Timoteosele 4:2). Teisest küljest on Jumala Sõna järgi kasvatatud südametunnistus usaldusväärne juht.
7. Mis on oluliseks nõudeks, kui tahame teha tarku otsuseid?
7 Et täita oma kohust ja langetada tarku otsuseid, on oluliseks nõudeks täpsed teadmised Pühakirjast ja oskus neid ellu rakendada. Selle asemel et tormakalt midagi ära otsustada, tuleks võtta aega, et uurida Piibli põhimõtteid ja mõelda, kuidas nende järgi toimida. Isegi kui meil tuleb langetada kiire otsus – nagu Sadrakil, Meesakil ja Abednegol –, võime teha hea otsuse, kui tunneme Jumala Sõna hästi ja kui see on meie südametunnistust kasvatanud. Et mõista, kuidas küpsuse poole pürgimine teravdab meie oskust otsuseid langetada, vaadelgem kahte eluvaldkonda.
Keda me valime oma kaaslasteks?
8., 9. a) Millised põhimõtted toovad välja vajaduse hoiduda halvast seltskonnast? b) Kas halva seltskonnaga läbikäimine tähendab vaid otsest sõbrustamist kõlblusetute inimestega? Selgita.
8 „Ärge eksige!” kirjutas apostel Paulus. „Halb seltskond rikub head kombed.” (1. Korintlastele 15:33, P 1997.) Jeesus Kristus lausus oma jüngritele: „Te ei ole maailmast” (Johannese 15:19). Kui oleme need põhimõtted teada saanud, mõistame kohe, et meil ei tuleks sõbrustada hoorajate, abielurikkujate, varaste, joodikute ja teiste taoliste inimestega (1. Korintlastele 6:9, 10). Kui me Piibli tõe tundmises kasvame, taipame, et niisama kahjulik on vaadata niisuguseid inimesi filmides, telesaadetes, arvutiekraanil või lugeda neist raamatute lehekülgedelt. Sama võib öelda suhtlemise kohta Interneti jututubades, kus inimesed võivad oma tegelikku palet varjata (Laul 26:4).
9 Mida arvata nendega sõbrustamise kohta, kes on küll moraalselt puhtad, ent kes ei usu tõelist Jumalat? Pühakiri ütleb: „Kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19). Me saame aru, et halb seltskond ei piirdu vaid inimestega, kel on kõikelubav hoiak või madal moraal. Sellepärast on arukas luua lähedasi sõprussuhteid ainult nendega, kes armastavad Jehoovat.
10. Mis aitab meil teha küpseid otsuseid seoses sellega, mis puudutab lävimist selle maailma inimestega?
10 Pole võimalik ega ka vajalik täielikult vältida kokkupuudet nendega, kes on maailmas (Johannese 17:15). Kuulutustööl, koolis ja tööl puutume kõik kokku maailma inimestega. Kristlane, kes on abielus uskmatuga, on paratamatult maailmaga rohkem seotud kui teised. Ent kui meie tajumisvõime on hästi treenitud, siis me mõistame, et üks asi on hädavajalik ja piiratud kokkupuude maailma inimestega ning hoopis teine asi on luua nendega lähedasi suhteid (Jakoobuse 4:4). Seega me oleme võimelised tegema küpse otsuse, kas osaleda koolivälises tegevuses, näiteks spordivõistlustel ja tantsuõhtutel, või kas minna töökaaslaste korraldatud koosviibimistele ja õhtusöökidele.
Valides tööd
11. Millega tuleb meil esmalt arvestada, kui peame tegema töökohta puudutava otsuse?
11 Kui rakendame küpselt ellu Piibli põhimõtteid, aitab see meil teha otsuseid, mis puudutavad meie kohust ’kanda hoolt kodakondsete eest’ (1. Timoteosele 5:8). Esmalt tuleb arvesse võtta töö laadi – mida meilt oodatakse? Loomulikult on vale teha niisugust tööd, mis toetab Piiblis otseselt hukka mõistetud tegevust. Seega ei võta tõelised kristlased vastu tööd, mis on seotud ebajumalateenimise, varastamise, vere väärkasutamise või mõne muu pühakirjavastase tegevusega. Samuti me ei valeta ega osale pettuses, isegi kui tööandja seda nõuab. (Apostlite teod 15:29; Ilmutuse 21:8.)
12., 13. Millised tegurid peale töö enda on samuti olulised, kui teeme tööga seotud otsuseid?
12 Aga kui töö iseenesest ei lähe ühegi Piibli nõudega vastuollu? Kui me tões kasvame ja meie tajumisvõime täiustub, hakkame mõistma, et tuleb arvesse võtta veel teisigi tegureid. Mida teha, kui meie töö seoks meid pühakirjavastase tegevusega, näiteks kui võtaksime vastu telefonikõnesid hasartmänguasutuses? Kaaluda tuleb ka selliseid tegureid nagu missugusest allikast tuleb palk ja kus töökoht asub. Näiteks, kui kristlane on füüsilisest isikust ettevõtja, kas ta võtaks vastu töö värvida mõnd ristiusu kirikut, toetades nii omalt poolt valereligiooni? (2. Korintlastele 6:14–16.)
13 Kuidas on aga olukord siis, kui meie tööandja sõlmib lepingu, et värvida väärusuga seotud paika? Niisugusel juhul vääriksid kaalumist järgmised tegurid: kui palju sõnaõigust meil selles asjas on ja kui suur oleks meie osalus? Kuidas on lood tööga, mis on Piibliga kooskõlas, näiteks posti laiali kandmine, kui on vaja viia posti muu hulgas ka kohtadesse, mis on seotud ebaõige tegevusega? Kas meie otsust ei peaks mõjutama põhimõte, mis on kirjas Matteuse 5:45? Samuti ei tohiks tähelepanuta jätta seda, kuidas niisugune töö võib ajapikku meie südametunnistusele mõjuda (Heebrealastele 13:18). Tõesti, et täita oma kohust langetada küpseid otsuseid seoses töökohaga, on meil vaja teritada oma tajumisvõimet ja kasvatada Jumala antud südametunnistust.
„Õpi teda tundma kõigil oma teedel”
14. Mida tuleks meil arvesse võtta, kui langetame otsuseid?
14 Kuidas on lood otsustega, mida me teeme teistes valdkondades, näiteks mis puudutavad ilmaliku hariduse omandamist ja mingi raviviisiga nõustumist või sellest keeldumist? Kui meil on vaja langetada mingi otsus, tuleb kindlaks teha asjakohased Piibli põhimõtted ja siis mõelda, kuidas neid rakendada. „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!” lausus Iisraeli tark kuningas Saalomon. „Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpetussõnad 3:5, 6.)
15. Mida me õpime esimese sajandi kristlastelt otsuste langetamise kohta?
15 Meie langetatud otsused mõjutavad sageli ka teisi ja sellega on vaja arvestada. Näiteks esimese sajandi kristlased ei pidanud enam järgima paljusid toitumise kohta käivaid kitsendusi, mis olid Moosese Seaduses. Nad võisid otsustada süüa teatud toite, mis Seaduse järgi olid ebapuhtad, ent muidu vastuvõetavad. Apostel Paulus kirjutas aga niisuguse looma liha kohta, millel võis olla seos ebajumalatempliga: „Kui roog mu venda pahandab, siis ma ei söö iialgi enam liha, et ma oma venda ei pahandaks!” (1. Korintlastele 8:11–13). Algkristlasi julgustati arvestama teiste südametunnistusega, et neid mitte komistama panna. Ka meie ei tohiks oma otsustega olla teistele „komistuseks” (1. Korintlastele 10:29, 32, P 1997).
Otsi jumalikku tarkust
16. Kuidas aitab palve meil otsuseid langetada?
16 Hindamatuks abiks otsuste langetamise juures on palve. „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest,” kirjutab Jakoobus, „see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale” (Jakoobuse 1:5). Me võime kindlustundega palves Jehoova poole pöörduda ja paluda vajalikku tarkust, et teha õigeid otsuseid. Kui räägime tõelisele Jumalale oma muredest ja otsime temalt juhatust, võib püha vaim aidata meil paremini mõista neid pühakirjatekste, mida me kaalume, ja tuletada meelde salme, mis on jäänud ehk kahe silma vahele.
17. Kuidas võivad teised meid otsuste langetamise juures aidata?
17 Kas teised võivad aidata meil otsuseid teha? Võivad küll. Jehoova on hoolitsenud, et koguduses oleks küpseid kristlasi (Efeslastele 4:11, 12). Nendelt võib nõu küsida, iseäranis siis, kui tegemist on tähtsa otsusega. Inimesed, kel on sügav vaimne arusaamine ja kes on elukogenud, võivad juhtida meie tähelepanu veel mõnele jumalikule põhimõttele, mis võib mõjutada meie otsust ja aidata seega „kindlaks teha, mis on peaasi” (Filiplastele 1:9, 10). Ent ärgem unustagem: teised ei peaks meie eest otsust langetama. Vastutuskoorem on ikka meie õlul.
Kas tulemus on alati hea?
18. Milline võib olla hea otsuse tulemus?
18 Kas need otsused, mis põhinevad kindlalt Piibli põhimõtetel ja mis on tehtud südametunnistust arvesse võttes, annavad alati hea tulemuse? Jah, lõppkokkuvõttes küll. Esialgu aga võib nendega kaasneda mõningane kahju. Sadrak, Meesak ja Abednego teadsid, et nende otsus mitte kummardada suurt kuju võib tähendada surma (Taaniel 3:16–19). Samuti, kui apostlid ütlesid juudi Suurkohtu ees, et Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna, peksti neid enne vabaks laskmist (Apostlite teod 5:27–29, 40). Lisaks võib „aeg ja juhus” mõjutada ebasoodsalt meie otsuste tulemust (Koguja 9:11, UM). Kui me ehk kannatamegi mingil moel oma õige otsuse pärast, võime siiski olla kindlad, et Jehoova aitab meil vastu pidada ja õnnistab meid lõpuks (2. Korintlastele 4:7).
19. Miks me võime julgelt kanda oma vastutuskoormat seoses otsuste langetamisega?
19 Seega, otsuseid langetades tuleb meil uurida, millised on Piibli põhimõtted, ja mõelda, kuidas neid ellu rakendada. Kui tänulikud me võime küll olla, et Jehoova on andnud meile abi püha vaimu ja küpsete koguduseliikmete kaudu! Tänu niisugusele juhatusele ja abile võime julgelt kanda oma vastutuskoormat ning teha tarku otsuseid.
Mida sa õppisid?
• Mis on oluliseks nõudeks, et teha häid otsuseid?
• Kuidas küpsuse poole pürgimine mõjutab kaaslaste valikut?
• Milliste oluliste teguritega tuleks meil arvestada, kui langetame tööd puudutavaid otsuseid?
• Mis on meile otsuste tegemise juures abiks?
[Pilt lk 22]
Aadama ja Eeva sõnakuulmatus annab meile tähtsa õppetunni
[Pilt lk 24]
Enne tähtsa otsuse langetamist uuri Piibli põhimõtteid