Kui täpne on juudi kalender?

VASTAVALT juudi kalendrile peeti neljapäeval, 16. septembril 1993 roš hašana püha. Tavakohaselt puhuti šofareid ehk jäärasarvest trompeteid, mis kuulutasid uue aasta saabumist. Algas aasta 5754 (juudi kalendri järgi), ja see kestab 16. septembrist 1993 kuni 5. septembrini 1994.

Me märkame otsekohe, et juudi ajaarvamise ja praegu üldkasutatava Lääne ehk gregooriuse kalendri vahe on 3760 aastat. Millest selline vahe? Kui täpne on juudi kalender?

Alguspunkti leidmine

Igal ajaarvamissüsteemil peab olema kindel algus- ehk aluspunkt. Näiteks arvestab ristiusumaailm aega aastast, mis arvatakse olevat Jeesuse Kristuse sünniaasta. Öeldakse, et kõik sellele järgnevad daatumid kuuluvad meie ajaarvamisse. Tihti märgistatakse neid tähtedega A.D., mis on tulnud ladinakeelsest väljendist anno Domini, mis tähendab „Issanda aastal”. Sellele eelneva ajaperioodi daatumeid märgistatakse mõnikord tähtedega e.Kr., „enne Kristust”.a Teine näide on traditsioone järgivad hiinlased, kes arvavad aega aastast 2698 e.m.a., mil hakkas valitsema legendaarne Huang-Ti, Kollane Imperaator. Seega märgistas 1994. aasta 10. veebruar 4692. hiina kuuaasta algust. Kuidas on siis lugu juudi kalendriga?

Teos The Jewish Encyclopedia teatab: „Praegu kasutavad juudid mingi sündmuse daatumi äratoomiseks tavaliselt aastate arvu, mis on möödunud maailma loomisest.” See süsteem, mida juutide seas tuntakse Loomisajastuna, tuli laialdaselt kasutusele umbes 9. sajandil m.a.j. Niisiis eelneb juudi kalendri daatumitele tavaliselt märge A.M. Selle tähendus on anno mundi, mis on lühendatud vorm väljendist ab creatione mundi, mis tähendab „alates maailma loomisest”. Kuna praegu on aasta A.M. 5754, siis arvatakse vastavalt sellele ajaarvamissüsteemile, et „maailma loomine” toimus 5753 aastat tagasi. Vaadakem, kuidas see on kindlaks määratud.

„Loomisajastu”

Teos Encyclopaedia Judaica (1971) esitab järgmise selgituse: „Erinevate rabilike arvestuste kohaselt algas ’Loomisajastu’ ühel sügisel aastate 3762 kuni 3758 vahel e.m.a. Kuid alates 12. sajandist m.a.j. leidis tunnustust mõte, et ’Loomisajastu’ algas aastal 3761 e.m.a. (täpsemalt: tolle aasta 7. oktoobril). See arvestus põhineb Piiblis toodud kronoloogiliste andmete ja piiblijärgses varajases juudi kirjanduses toodud arvutuste ühtelangevusel.”

Ajaarvamissüsteem alates „maailma loomisest” põhineb peamiselt Piibli jutustuste rabilikel tõlgendustel. Kuna nii rabilike kui ka ristiusumaailma õpetlaste seas valitseb uskumus, et maailm ja kõik selles loodi kuue sõnasõnalise 24-tunnise päevaga, arvavad nad, et esimese inimese Aadama loomine toimus maailma loomisega samal aastal. Kuid see ei ole sugugi õige.

Esimese Moosese raamatu esimene peatükk algab teatega: „Alguses lõi Jumal taevad ja maa.” Seejärel jätkub see kirjeldusega, mida tegi Jumal kuuel järgneval „päeval”, et muuta „tühi ja paljas” maa inimestele sobivaks elupaigaks. (1. Moosese 1:1, 2) Neid kahte staadiumi võisid lahutada miljonid aastad. Pealegi ei olnud loomispäevad 24-tunnised perioodid, otsekui piirdunuks Looja tegevus vaid selle lühikese ajaga. Seda, et „päev” võib antud kaastekstis olla pikem kui 24 tundi, näitab 1. Moosese 2:4 (NW), kus räägitakse kõigist loomisperioodidest kokku kui ühestainsast „päevast”. Esimesest kuni kuuenda loomispäevani, mil loodi Aadam, möödus tuhandeid aastaid. Aadama loomisaja paigutamisel füüsiliste taevaste ja maa loomisega samasse aega ei ole ei piiblilist ega teaduslikku alust. Kuidas siis määrati kindlaks see, et „Loomisajastu” algas aastal 3761 e.m.a.?

Selle kronoloogia alus

Kahjuks ei ole enam olemas suuremat osa juudi kirjandusest, millel vaatlusalused arvestused põhinevad. Alles on kronoloogiline töö algse nimetusega Seder ʽOlam (Maailmakord). See omistatakse teisel sajandil m.a.j. elanud talmudistlikule õpetlasele Yose ben Halaftale. Antud töö (mida hiljem hakati nimetama Seder ʽOlam Rabbah, et eristada seda keskaegsest kroonikast nimega Seder ʽOlam Zuṭa) toob ära kronoloogilise ajaloo Aadamast kuni teisel sajandil m.a.j. toimunud juutide Rooma-vastase ülestõusuni valemessias Bar-Kohba juhtimisel. Kust ammutas kirjanik taolist informatsiooni?

Kuigi Yose ben Halafta püüdis järgida Piibli jutustust, lisas ta enda tõlgendusi, kui tekstis ei olnud toodud täielikke daatumeid. „Paljudel juhtudel . . . esitas ta daatumeid vastavalt pärimusele ja tõi muu kõrval sisse talle eelnenud rabide ja oma kaasaegsete ütlusi ja halakot’te [pärimusi],” ütleb The Jewish Encyclopedia. Teised ei ole oma hinnangutes nii leebed. Teos The Book of Jewish Knowledge kinnitab: „Ta arvas aega Loomisajastu järgi ja määras vastavalt sellele kummalisi daatumeid paljudele juutidega seotud sündmustele, mis oletuste kohaselt on leidnud aset esimesest inimesest Aadamast kuni Aleksander Suureni.” Aga millist mõju siis avaldasid sellised tõlgendused ja juurdepanekud juudi kronoloogia täpsusele ja usaldatavusele? Vaadakem järele.

Pärimused ja tõlgendused

Kooskõlas rabilike pärimustega arvestas Yose ben Halafta, et Jeruusalemma teine tempel oli olemas 420 aastat. See põhines „seitsmekümne aastanädala” ehk 490 aasta kohta käiva Taanieli prohvetiennustuse rabilikul tõlgendusel. (Taaniel 9:24) Selline ajaperiood öeldi olevat olnud esimese templi purustamise ja teise templi hävitamise vahel. Arvestanud Babüloni vangipõlve kestvuseks 70 aastat, tuli Yose ben Halafta järeldusele, et teine tempel oli olemas 420 aastat.

Kuid selle tõlgenduse puhul tekib tõsine probleem. Nii Babüloni langemine (aastal 539 e.m.a.) kui ka teise templi hävitamine (aastal 70 m.a.j.) on tuntud ajaloolised daatumid. Seega oli teine tempel olemas 605, mitte 420 aastat. Kuna juudi kronoloogias on määratud selle perioodi pikkuseks 420 aastat, jääb puudu 185 aastat.

Taanieli prohvetiennustus ei räägi sellest, kui kaua Jeruusalemma tempel alles püsib. Selles ennustatakse hoopis aega, mil tuleb Messias. See prohvetiennustus näitab selgelt, et „sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat”. (Taaniel 9:25, 26) Kuigi templi vundament rajati teisel aastal pärast juutide vangistusest tagasipöördumist (aastal 536 e.m.a.), väljus „sõna” Jeruusalemma ülesehitamiseks alles „kuningas Artahsasta kahekümnendal aastal”. (Nehemja 2:1—8) Täpne ilmalik ajalugu määrab selleks aastaks aasta 455 e.m.a. Kui lugeda edasi 69 „aastanädalat” ehk 483 aastat, jõuame aastasse 29 m.a.j. See oligi aeg, mil Jeesusest sai peale ristimist Messias.b

Teine rabiliku tõlgenduse punkt, mille tagajärjeks on juudi kronoloogia suur erinevus, on seotud Aabrahami sünniajaga. Rabid liitsid kokku 1. Moosese 11:10—26 toodud üksteisele järgnevad sugupõlved ja arvasid, et Veeuputusest kuni Aabrahami (Aabrami) sünnini möödus 292 aastat. Kuid probleem seisneb 1 Mo 11 26. salmi rabilikus tõlgenduses, kus öeldakse: „Kui Terah oli elanud seitsekümmend aastat, siis sündisid temale Aabram, Naahor ja Haaran.” Sellest lähtudes eeldab juudi pärimus, et Terah oli 70 aastat vana, kui Aabram sündis. Kuid selles salmis ei öelda täpselt, et Terah sai 70-aastaselt Aabrahami isaks. Selle asemel öeldakse seal vaid, et pärast seda, kui ta oli 70 aastat vanaks saanud, sai ta kolme poja isaks.

Et teada saada, kui vana Terah täpselt oli, kui sündis Aabraham, tuleb meil Piibli jutustust lihtsalt edasi lugeda. Esimese Moosese 11:32—12:4 me saame teada, et kui Terah 205-aastaselt suri, lahkus Aabraham koos perekonnaga Jehoova käsul Haaranist. Sel ajal oli Aabraham 75 aastat vana. Järelikult sündis Aabraham siis, kui Terah oli 130-aastane, mitte aga 70-aastane. Niisiis oli Veeuputuse ja Aabrahami sünni vaheline periood 352, mitte 292 aastat pikk. Siin eksib juudi kronoloogia 60 aasta võrra.

Religioosne reliikvia

Taolised Seder ‘Olam Rabbah’is ja teistes talmudistlikes kronoloogilistes töödes esinevad vead ja vastukäivused on pannud juudi õpetlased täbarasse olukorda ning tekitanud suuri vaidlusi. Kuigi on tehtud arvukaid katseid seda kronoloogiat tuntud ajaloofaktidega sobitada, ei ole need katsed eriti edukad olnud. Mispärast? „Nende huvi ei olnud mitte niivõrd akadeemiline kuivõrd religioosne,” täheldab Encyclopaedia Judaica. „Pärimusi tuli toetada iga hinna eest, seda isegi vaatamata dissidentlike sektantide olemasolule.” Selle asemel et juudi õpetlaste pärimustest põhjustatud segadust kõrvaldada, püüdsid mõned neist Piibli jutustusi kahtluse alla seada. Teised püüdsid leida toetust Babüloonia, Egiptuse ja hindu legendidest ning pärimustest.

Niisiis, enam ei pea ajaloolased „Loomisajastut” tõsiseltvõetavaks kronoloogiliseks tööks. Ainult vähesed juudi õpetlased püüavad seda kaitsta, ja isegi sellised autoriteetsed teatmeteosed nagu The Jewish Encyclopedia ja Encyclopaedia Judaica on selles suhtes üldiselt negatiivsel seisukohal. Niisiis ei saa pärimuslikku juudi ajaarvamismeetodit, kus aega arvatakse alates maailma loomisest, pidada Piibli kronoloogia, Jehoova Jumala järjest avalduva prohvetliku ajakava seisukohalt eriti täpseks.

[Allmärkused]