„Kõigi nende isa, kes usuvad”

1., 2. Mil moel oli maailm pärast Noa päevi muutunud ja kuidas see Aabramit mõjutas?

AABRAM tõstis oma silmad ja ta pilk jäi peatuma tsikuraadil ehk astmiktornil, mis kõrgus ähvardavalt üle tema kodulinna Uri (Uuri).a Selle tipust kostis käratsemist ja tõusis suitsu. Kuujumala preestrid tõid jälle oma ohvreid. Kas näed vaimusilmas, kuidas Aabram selja pöörab, pead raputab ja kulmu kortsutab? Minnes läbi rahvamassi kodu poole, mõtles ta tõenäoliselt ebajumalakummardamisele, mis Uris vohas. Pärast Noa päevi oli see jälestusväärne jumalakummardamine tõesti lokkama hakanud!

² Noa oli surnud kõigest kaks aastat enne Aabrami sündi. Kui patriarh Noa ühes perega pärast veeuputust laevast välja tuli, tõi ta Jumal Jehoovale ohvreid, mispeale Jumal lasi tekkida vikerkaarel (1. Moos. 8:20; 9:12—14). Tol ajal kummardati maailmas vaid ühte, tõelist Jumalat. Kuid nüüd, kümme põlvkonda hiljem, oli õige jumalakummardamine muutunud haruldaseks. Kõikjal teeniti ebajumalaid. Seda tegi isegi Aabrami isa Terah, kes võib-olla valmistas ebajumalakujusid (Joosua 24:2).

 3. Millist omadust Aabram elu jooksul ilmutas ja mida me temalt õppida võime?

³ Aabram oli teistsugune. Mida aeg edasi, seda rohkem erines ta oma usu tõttu ümbritsevatest inimestest. Paulust inspireeriti hiljem nimetama teda lausa „kõigi nende isaks, kes usuvad”. (Loe Roomlastele 4:11.) Vaatame, mille tõttu sai Aabram sellise usumehe maine. Nii võime ka ise õppida, kuidas oma usku kasvatada.

4., 5. Kellelt võis Aabram saada teadmisi Jehoova kohta ja miks võib nii arvata?

⁴ Kuidas õppis Aabram Jehoovat tundma? Me teame, et sel ajal oli maa peal Jehoova ustavaid teenijaid. Üks selline inimene oli Seem. Ehkki ta polnud Noa kolmest pojast vanim, mainitakse teda sageli neist esimesena. Ilmselt on selle põhjuseks tema tugev usk.b Mõni aeg pärast veeuputust nimetas Noa Jehoovat „Seemi Jumalaks” (1. Moos. 9:26). Seemil oli sügav austus Jehoova vastu ja talle oli tähtis teda õigel viisil teenida.

⁵ Kas Aabram tundis Seemi? Ilmselt tundis. Kujuta ette Aabramit väikese poisina. Kui põnevil võis tal küll olla, saades teada, et tal on esiisa, kes on elanud enam kui nelisada aastat. Seem oli näinud veeuputuseelse maailma kurjust, seda võimsat uputust ennast, mis puhastas maa, esimeste rahvaste sündi inimpere kasvades ning ka süngeid aegu, mis kaasnesid Nimrodi vastuhakuga Paabeli torni ehitades. Jumalale ustav Seem ei ühinenud Nimrodiga. Niisiis, kui Jehoova Paabeli torni ehitajate keeled segas, rääkisid Seem ja ta pere edasi keelt, mida olid kõnelenud Noa ja kõik ta esivanemad. Sellesse perre kuulus ka Aabram. Eeltoodu põhjal võib arvata, et Aabram pidas juba poisipõlvest peale Seemist väga lugu. Seem oli elus suurema osa Aabrami pikast elueast. Seega võis Aabram Jehoova kohta teadmisi saada just tema käest.

 6. a) Millest ilmnes, et Aabram oli võtnud südamesse Jehoova antud tähtsa õppetunni? b) Milline oli Aabrami ja Saarai elu?

⁶ Igatahes võttis Aabram südamesse selle tähtsa õppetunni, mille Jehoova oli veeuputuse kaudu andnud. Ta püüdis käia koos Jumalaga nii nagu Noa. Seepärast ei kummardanud ta ebajumalaid, mistõttu ta erines suuresti teistest Uri linna elanikest, võib-olla isegi oma lähisugulastest. Mingil ajal aga kohtus ta ühe toreda naisega, kellest sai tema abikaasa. Saarai polnud mitte üksnes eriliselt ilus, vaid tal oli ka tugev usk Jehoovasse.c Olgugi et neil polnud lapsi, leidsid nad kindlasti rohkesti rõõmu sellest, et said Jehoovat üheskoos teenida. Samuti kasvatasid nad üles Aabrami orvuks jäänud vennapoja Loti.

 7. Kuidas saavad Jeesuse järelkäijad Aabramit eeskujuks võtta?

⁷ Kuigi Uris lokkas ebajumalateenistus, ei loobunud Aabram kunagi Jehoova teenimisest. Ta ei kartnud koos Saaraiga erineda nendest, kes teenisid muid jumalaid. Kui meiegi tahame endas tõelist usku arendada, peab meil olema samasugune hoiak. Ka meil tuleb teistest erineda. Jeesus sõnas, et tema järelkäijad „ei kuulu maailma” ja et maailm vihkab neid selle pärast. (Loe Johannese 15:19.) Kui sinagi peaksid kunagi kogema valu, mida põhjustab see, et pere- või kogukonnaliikmed su hülgavad, kuna oled Jehoova teenija, siis tea, et sa pole sugugi üksi. Sul on hea kaaslane, kui kõnnid ühes Jumalaga, nii nagu seda tegid kaua aega tagasi Aabram ja Saarai.

8., 9. a) Mida unustamatut Aabram koges? b) Mida Jehoova Aabramile sõnas?

⁸ Ühel päeval koges Aabram midagi unustamatut. Ta sai Jehoovalt sõnumi. Mil moel, seda Piibel ei täpsusta, kuid ütleb, et „auhiilguse Jumal” ilmus sellele ustavale mehele. (Loe Apostlite teod 7:2, 3.) Ehk oli see inglist esindaja, kelle kaudu Aabram sai heita põgusa pilgu kõiksuse valitseja tohutule aule. Me võime vaid ette kujutada Aabrami vaimustust, kui ta nägi erinevust elava Jumala ja elutute ebajumalate vahel, keda tema kaasaegsed kummardasid.

⁹ Mida Jehoova Aabramile ütles? „Mine välja omalt maalt ja oma sugulaste seast ja tule sellele maale, mis ma sulle näitan.” Jehoova ei öelnud, mis maad ta täpselt silmas peab. Ta sõnas vaid, et näitab Aabramile, mis maaga on tegu. Esmalt tuli aga Aabramil jätta maha oma kodumaa ja sugulased. Muistse Lähis-Ida kultuurides mängis perekond tähtsat rolli. Seda, kui mees jättis maha oma sugulased ja kolis kaugele ära, peeti kohutavaks asjaks, mõne meelest oli see surmastki hirmsam.

10. Miks võib oletada, et Aabramil ja Saarail polnud kerge kodulinnast lahkuda?

¹⁰ Aabramilt nõudis oma kodulinnast lahkumine suuri ohvreid. Ur oli vilgas, õitsval järjel linn. (Vaata kasti „Linn, kust Aabram ja Saarai lahkusid”.) Väljakaevamistel on tulnud ilmsiks, et muistses Uris elasid inimesed mugavates kodudes. Mõnes majas oli pereliikmetele ja teenijatele tosin või enam tuba. Toad avanesid sillutatud siseõue. Tavaliste mugavuste hulka kuulusid tualettruumid, veevärk ja kanalisatsioon. On hea meeles hoida, et Aabram ja Saarai polnud Urist lahkudes sugugi noored: Aabram oli ilmselt 70-ndates ja Saarai 60-ndates aastates. Kahtlemata soovis Aabram nagu iga teinegi armastav abikaasa, et tal oleks võimalik oma naise eest hästi hoolt kanda, ega tahtnud ta elu tarbetult keeruliseks muuta. Kujuta ette, kuidas nad Jehoova antud ülesande üle mõtteid vahetasid ning mis küsimusi ja kõhklusi neil võis tekkida. Aabramil oli kindlasti hea meel, kui nägi, et Saarai on kõigega päri. Nii nagu tema, oli Saaraigi valmis oma mugava kodu maha jätma.

11., 12. a) Milliseid ettevalmistusi ja otsuseid tuli Aabramil ja ta naisel enne Urist lahkumist teha? b) Milline võis olla Aabrami ja ta pere Urist lahkumise hommik?

¹¹ Pärast otsuse langetamist olid Aabramil ja Saarail käed-jalad tegemisi täis. Nad pidid oma kraami kokku pakkima ja muid asju korraldama. Mida küll sellele reisile tundmatusse kaasa võtta või mida maha jätta? Sellest olulisem oli aga küsimus, mida võtta ette oma kodakondsetega: sugulaste, teenijate ja Aabrami eaka isa Terahiga. Nad otsustasid isa kaasa võtta ja tema eest hoolitseda. Terah võis sellega meelsasti päri olla. Öeldakse ju jutustuses, et tema viis patriarhina pere Urist välja. Vaevalt et ta siis enam ebajumalaid kummardas. Ka Aabrami vennapoeg Lott ühines nendega (1. Moos. 11:31).

¹² Ja oligi käes lahkumise hommik. Püüa ette kujutada karavani, mis oli kogunenud vallikraavi lähistele väljaspool Uri linnamüüre: kaamelid ja eeslid, koormad turjal, teised kariloomad ning ootevalmis sugulased ja teenijad.d Õhus oli tunda ärevust. Tõenäoliselt olid kõigi silmad suunatud Aabramile ning nad ootasid ta märguannet. Lõpuks ometi oli see hetk saabunud. Nad asusid teele ja lahkusid Urist igaveseks.

13. Kuidas on paljud Jehoova teenijad tänapäeval näidanud üles samasugust hoiakut, nagu oli Aabramil ja Saarail?

¹³ Tänapäeval on paljud Jehoova teenijad otsustanud kolida paika, kus on suurem vajadus kuningriigi kuulutajate järele. Teised on õppinud selgeks mõne võõrkeele, et teenistust laiendada. On ka neid, kes on otsustanud proovida mõnda uut kuulutustöömeetodit, kuigi see nõuab neilt pingutusi. Üldiselt eeldavad mõningad sellised otsused ohvrite toomist: valmisolekut loobuda teatud ainelistest hüvedest. On tõesti kiiduväärne, kui Jehoova teenijad näitavad üles sellist hoiakut ning jäljendavad Aabramit ja Saaraid! Kui ilmutame taolist usku, võime olla kindlad, et Jehoova õnnistab meid alati kaugelt rohkemaga, kui oleme talle andnud. Ta ei unusta kunagi anda tasu neile, kes väljendavad oma usku (Heebr. 6:10; 11:6). Kas ta tegi seda ka Aabrami puhul?

14., 15. Milline oli Aabrami ja ta pere rännak Urist Haaranisse ning miks võis Aabram otsustada mõneks ajaks Haaranisse jääda?

¹⁴ Karavan oli juba mõnda aega teel olnud. Võime kujutleda, kuidas Aabram ja Saarai kord kõndisid, kord taas kaameli või eesli seljas sõitsid. Nende jutt võis seguneda kaameli rakmete külge kinnitatud kellade tilinaga. Viimaks olid ka kõige kogenematumad saanud vilunud reisilisteks, kes oskasid laagrit üles seada ja uuesti lahti võtta. Samuti tuli aidata eakal Terahil kaameli või eesli seljas mugav asend leida. Suunduti loodesse ning liiguti piki Eufrati jõge. Päevadest said nädalad ning karavan rühkis muudkui edasi.

¹⁵ Olles reisinud ligi 1000 kilomeetrit, jõudsid nad lõpuks Haarani koonusekujuliste majadeni. Haaran oli jõukal järjel linn, mis asus ida-läänesuunaliste kaubateede ristumiskohas. Sinna jäi Aabrami pere mõneks ajaks elama. Võib-olla oli Terah liiga põdur, et edasi rännata.

16., 17. a) Millise lepingu üle Aabram rõõmustas? b) Kuidas Jehoova Aabramit Haaranis õnnistas?

¹⁶ Peagi suri Terah 205-aastaselt (1. Moos. 11:32). Aabram leidis suurt lohutust sellest, et Jehoova kõneles temaga jälle. Jehoova kordas juhendeid, mis ta oli Aabramile juba Uris andnud, ning lisas veel midagi olulist. Ta tõotas, et Aabramist saab „suur rahvas” ning et ta õnnistab Aabrami kaudu kõiki rahvaid maa peal. (Loe 1. Moosese 12:2, 3.) Aabram rõõmustas lepingu üle, mille Jumal temaga sõlmis, ning mõistis, et käes on aeg edasi liikuda.

¹⁷ Seekord oli Aabramil veel rohkem asju, mida kokku pakkida, kuna Jehoova oli teda Haaranis oleku ajal õnnistanud. Jutustuses öeldakse, et ta võttis „kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised” (1. Moos. 12:5). Selleks et Aabramist võiks saada rahvas, pidi tal olema rohkelt ainelist vara ja teenijaid. Jehoova ei anna oma teenijatele alati rikkust, kuid ta annab neile kõik vajaliku, et nad saaksid tema tahet täita. Saanud Jumalalt kinnitust, asus karavan taas teele tundmatusse.

18. a) Millal toimus üks äärmiselt oluline sündmus Aabrami elus ja miks oli see tähtis verstapost Jumala rahva ajaloos? b) Millised teised olulised sündmused toimusid hilisematel aegadel 14. niisanil? (Vaata kasti „Oluline kuupäev piibliajaloos”.)

¹⁸ Mõne päeva kaugusel Haaranist asus Karkemis, kus tavaliselt Eufrati jõge ületati. Võib-olla just selles paigas leidis Aabrami elus aset oluline sündmus, mis oli tähtsaks verstapostiks Jumala tegelemises oma rahvaga. Arvatavasti ületas Aabram oma karavaniga Eufrati 1943. aastal e.m.a niisanikuu (nagu seda hiljem nimetama hakati) 14. päeval (2. Moos. 12:40—43). Lõunas laius maa, mida Jehoova oli tõotanud Aabramile näidata. Sel päeval jõustus Jumala leping Aabramiga.

19. Mida Jehoova oma tõotuses Aabramile mainis ja mida võis see Aabramile meelde tuletada?

¹⁹ Aabram liikus läbi Kaananimaa lõuna poole ning karavan peatus Sekemi lähistel Moore suurte puude juures. Seal kõneles Jehoova Aabramiga taas. Seekord mainis Jumal oma tõotuses Aabrami sugu ehk järeltulijaid, kes maa enda valdusse võtavad. Kas Aabramile meenus ehk Jehoova ennustus Eedenis, milles ta mainis „seemet” ehk järeltulijat, kes ühel päeval inimkonna päästab? (1. Moos. 3:15; 12:7.) See on täiesti võimalik. Tal võis tekkida aimdus, et temalgi on Jehoova suures eesmärgis oma osa.

20. Kuidas ilmnes Aabrami tänulikkus au eest, mille Jehoova oli lasknud talle osaks saada?

²⁰ Aabram oli väga tänulik au eest, mille Jehoova oli lasknud talle osaks saada. Maad mööda rännates — mida ta kahtlemata tegi ettevaatlikult, kuna maa oli ikka veel kaananlaste valduses — peatus Aabram ja ehitas Jehoovale altarid, ühe Moore suurte puude juurde ja teise Peeteli lähedale. Ta ülistas Jehoova nime ja arvatavasti tänas teda südamest, kui mõtles oma järeltulijate tulevikule. Samuti võis ta rääkida oma Jumalast kaananlastele. (Loe 1. Moosese 12:7, 8.) Muidugi seisid Aabramil ees suured raskused, mis ta usu proovile panid. Kuid Aabram käitus targalt ega mõtelnud igatsedes tagasi kõigile mugavustele, mis tal Uris olid olnud. Tema pilk oli suunatud ettepoole. Kirjakohas Heebrealastele 11:10 öeldakse Aabrami kohta: „Ta ootas linna, millel on tõelised alused ning mille ehitaja ja valmistaja on Jumal.”

21. Kui palju teame meie Jumala kuningriigi kohta võrreldes Aabramiga ja mida see innustab meid tegema?

²¹ Meie, kes me tänapäeval Jehoovat teenime, teame selle piltliku linna, Jumala kuningriigi kohta palju enam kui Aabram. Me teame, et see kuningriik valitseb taevas ning toob peagi lõpu praegusele maailmale. Samuti teame, et Aabrami ammu tõotatud seeme Jeesus Kristus valitseb seda kuningriiki. Meil on suurepärane võimalus näha aega, mil Aabraham üles äratatakse, ning viimaks ometi saab ta täielikult aru Jumala eesmärgist, mida ta varem vaid häguselt mõistis. Kas sa tahaksid näha kõigi Jehoova tõotuste täitumist? Sel juhul toimi alati nii nagu Aabram. Püüa olla ennastohverdav ja kuuletu Jumalale ning väljenda talle palves tänu iga ülesande eest, mille ta sulle usaldab. Kui jäljendad Aabrami usku, kes on „kõigi nende isa, kes usuvad”, võib ta teatud mõttes saada ka sinu isaks.