Olgu sul usk nagu Aabrahamil!

„Need, kes on usust, on Aabrahami lapsed.” (GALAATLASTELE 3:7)

 1. Mida otsustas Aabram teha, et tulla toime uue katsumusega Kaananis?

AABRAM loobus luksuslikust elust Uuris, et kuuletuda Jehoova käsule. Järgnevail aastail kogetud ebamugavused olid kõigest sissejuhatuseks usuproovile, millega ta pidi silmitsi seisma Egiptuses. Piibli jutustuses öeldakse: „Aga maal oli nälg.” Kui kergesti oleks Aabram võinud oma olukorra pärast kibestuda! Selle asemel aga võttis ta ette midagi praktilist, et oma pere eest hoolt kanda. „Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, sest maal oli suur nälg.” Aabrami arvukas pere ei saanud Egiptuses kuidagi märkamatuks jääda. Kas Jehoova jääb kindlaks oma tõotusele ja kaitseb Aabramit kahju eest? (1. Moosese 12:10; 2. Moosese 16:2, 3.)

2., 3. a) Miks soovis Aabram varjata tõsiasja, et Saarai on tema naine? b) Kuidas Aabram oma naist selles olukorras kohtles?

² Me loeme tekstist 1. Moosese 12:11–13: „Kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma naisele Saaraile: „Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine. Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: „See on tema naine!” Siis nad tapavad mind, aga jätavad sind elama. Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!”” Ehkki Saarai oli üle 65-aastane, oli ta ikka veel pilkupüüdvalt ilus. See seadis Aabrami elu ohtu.a (1. Moosese 12:4, 5; 17:17.) Veelgi enam, asi puudutas Jehoova eesmärki, kuna ta oli öelnud, et Aabrami seemne kaudu õnnistavad endid kõik maailma rahvad (1. Moosese 12:2, 3, 7). Kuna Aabram oli veel lastetu, oli äärmiselt tähtis, et ta jääks ellu.

³ Aabram rääkis oma naisele ühe kavaluse kasutamisest, mille suhtes nad olid varem kokku leppinud: öelda, et Saarai on tema õde. Ehkki Aabramil oli patriarhi autoriteet, ei kuritarvitanud ta oma positsiooni, vaid taotles Saarai koostööd ja toetust (1. Moosese 12:11–13; 20:13). Kasutades oma juhtpositsiooni armastavalt, jättis Aabram hea eeskuju abielumeestele, ning allaheitlik Saarai on heaks eeskujuks abielunaistele (Efeslastele 5:23–28; Koloslastele 4:6).

 4. Kuidas peaksid ustavad Jumala teenijad tänapäeval käituma, kui kaalul on nende vendade elu?

⁴ Saarai võis öelda, et ta on Aabrami õde, sest ta oli tõepoolest tema poolõde (1. Moosese 20:12). Pealegi ei olnud Aabram kohustatud andma informatsiooni inimestele, kellel polnud õigust seda saada (Matteuse 7:6). Nüüdisaja ustavad Jumala teenijad järgivad Piibli käsku olla ausad (Heebrealastele 13:18, UM). Näiteks ei valetaks nad iialgi kohtus vande all. Kui aga nende vendade elu on kaalul kas füüsilises või vaimses mõttes – näiteks tagakiusamise või riigisiseste rahutuste ajal –, siis järgivad nad Jeesuse nõuannet olla „arukad nagu maod ja vagurad nagu tuvid”. (Matteuse 10:16; vaata „Vahitorn”, 1. november 1996, lk 18, lõik 19.)

 5. Miks oli Saarai valmis kuuletuma Aabrami palvele?

⁵ Kuidas Saarai vastas Aabrami palvele? Apostel ütleb temasarnaste naiste kohta, et nad „lootsid Jumala peale”. Järelikult mõistis Saarai vaimseid asju, mis olid antud olukorraga seotud. Pealegi armastas ja austas ta oma abikaasat. Niisiis arvas ta heaks olla ’allaheitlik oma mehele’ ja oma abieluseisust varjata (1. Peetruse 3:5). Muidugi seadis selline tegu Saarai ohtlikku olukorda. „Kui Aabram jõudis Egiptusesse, siis nägid egiptlased, et naine oli väga ilus. Ja kui vaarao vürstid teda nägid, siis nad ülistasid teda vaaraole ja naine võeti vaarao kotta” (1. Moosese 12:14, 15).

Jehoova tõi vabastuse

6., 7. Millisesse ängistavasse olukorda Aabram ja Saarai sattusid ning kuidas Jehoova päästis Saarai?

⁶ Millist ängistust võis see olukord küll Aabramile ja Saaraile põhjustada! Ilmnes, et Saarai oleks peaaegu vägistatud. Ja kuna vaarao ei teadnud, et Saarai on abielus, puistas ta Aabrami kingitustega üle, nii et see sai omale „pudulojuseid, veiseid ja eesleid, sulaseid ja ümmardajaid, emaeesleid ja kaameleid” (1. Moosese 12:16).b Millist põlgust võis küll Aabram nende kingituste vastu tunda! Ent nii kehv kui olukord paistiski, Jehoova ei olnud Aabramit hüljanud.

⁷ „Aga Jehoova nuhtles vaaraod ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrami naise pärast.” (1. Moosese 12:17.) Mingil viisil, mis pole teada, paljastati vaaraole nende „nuhtluste” põhjus. Ta reageeris viivitamatult. „Siis vaarao kutsus Aabrami ning ütles: „Miks sa mulle seda tegid? Miks sa ei teatanud mulle, et ta on sinu naine? Miks sa ütlesid: ta on mu õde, nõnda et ma tema enesele naiseks võtsin [„olin teda enesele naiseks võtmas”, UM]? Aga nüüd, vaata, seal on su naine, võta tema ja mine!” Ja vaarao andis tema pärast meestele käsu, et nad saadaksid minema tema ja ta naise ja kõik, mis tal oli.” (1. Moosese 12:18–20; Laul 105:14, 15.)

 8. Mis laadi kaitset tõotab Jehoova tänapäeva kristlastele?

⁸ Tänapäeval ei garanteeri Jehoova oma teenijatele kaitset surma, kuritegevuse, nälja või loodusõnnetuste eest. Kuid ta on tõotanud, et ta võimaldab meil alati leida kaitset asjade eest, mis võiksid ohustada meie vaimsust (Laul 91:1–4). Põhiliselt teeb ta seda nii, et annab meile ajakohaseid hoiatusi oma Sõna ning „ustava ja mõistliku sulase” vahendusel (Matteuse 24:45). Kuidas on lugu siis, kui meie elu tagakiusamise tõttu ohtu satub? Kuigi Jumal võib lasta üksikisikutel surra, ei lase ta kunagi oma rahvast tervikuna hävitada (Laul 116:15). Ja kui mõned ustavad surevad, võime kindlad olla, et nad äratatakse üles (Johannese 5:28, 29).

Ohvrimeelsus rahu nimel

 9. Mis osutab sellele, et Aabram oli Kaananis pidevalt liikvel?

⁹ Ilmselt pärast seda, kui nälg Kaananis oli lõppenud, läks Aabram „Egiptusest üles Lõunamaale [poolkuivale alale Negebisse, mis asus Juuda mägedest lõunas], tema ja ta naine ja kõik, mis tal oli; ja Lott oli ühes temaga. Ja Aabram oli väga rikas karja, hõbeda ja kulla poolest” (1. Moosese 13:1, 2). Kohalike elanike silmis oli ta seega võimas ja mõjukas mees, vägev vürst (1. Moosese 23:6). Aabram ei soovinud ennast seal sisse seada ega hakata elama kaananlaste kombel. Selle asemel ta „rändas peatuspaigast teise, Lõunamaalt Peeteli poole, sinna paika, kus ta telk enne oli olnud Peeteli ja Ai vahel”. Nagu alati, seadis Aabram Jehoova kummardamise esikohale kõikjal, kuhu ta läks (1. Moosese 13:3, 4).

10. Milline probleem tekkis Aabrami ja Loti karjaste vahel ning miks oli tähtis see kiiresti lahendada?

¹⁰ „Aga ka Lotil, kes rändas ühes Aabramiga, oli pudulojuseid, veiseid ja telke. Kuid maa ei suutnud neid toita, et üheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli võimatu üheskoos elada. Ja Aabrami lojuste karjaste ja Loti lojuste karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal.” (1. Moosese 13:5–7.) Maal ei jätkunud piisavalt vett ja karjamaad mõlema, Aabrami ja Loti karja jaoks. Seetõttu tekkisid karjaste vahel pinged ja vimm. Selline riid ei sobinud tõelise Jumala kummardajatele. Jageluse jätkumine võinuks tekitada jääva lõhe. Mida otsustas Aabram olukorra lahendamiseks ette võtta? Ta oli lapsendanud Loti pärast tolle isa surma ja arvatavasti kasvatanud teda nagu oma poega. Kas polnud Aabramil kui vanemal mehel õigus võtta parem osa endale?

11., 12. Millise suuremeelse pakkumise tegi Aabram Lotile ning miks võib öelda, et Loti valik ei olnud tark?

¹¹ „Siis Aabram ütles Lotile: „Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad! Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt.”” Peeteli lähedal on koht, mida on nimetatud „üheks Palestiina suurtest vaatluspunktidest”. Võib-olla just seal Lott seisiski, kui ta „tõstis oma silmad üles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kõikjal veerikas; enne kui Jehoova Soodoma ja Gomorra hävitas, oli see kuni Soarini otsekui Jehoova rohuaed, samasugune nagu Egiptusemaa” (1. Moosese 13:8–10).

¹² Ehkki Piibel ütleb, et Lott oli „õige”, ei olnud ta mingil põhjusel selles asjas huvitatud Aabrami arvamusest ning näib, et ta ei otsinudki vanema mehe juhatust (2. Peetruse 2:7). „Lott valis enesele kogu Jordani piirkonna; Lott läks teele hommiku poole ja nad lahkusid teineteisest. Aabram jäi Kaananimaale ja Lott asus piirkonna linnadesse ning lõi oma telgid üles Soodomast saadik.” (1. Moosese 13:11, 12.) Soodom oli jõukas linn ja pakkus palju materiaalseid eeliseid (Hesekiel 16:49, 50). Loti valik võis näida arukas materiaalsest seisukohast, kuid vaimsest seisukohast vaadatuna oli see kehv. Miks? Sest „Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Jehoova ees”, ütleb 1. Moosese 13:13. Loti otsus sinna kolida tõi tema perele edaspidi palju kurbust.

13. Mida õpetab Aabrami eeskuju kristlastele, kel võib tekkida vaidlus rahaasjade pärast?

¹³ Aabram aga ilmutas usku Jehoova tõotusse, et kogu see maa saab viimaks tema järeltulijatele; ta ei pidanud vajalikuks vaielda ühe väikese osa üle sellest. Ta tegutses suuremeelselt kooskõlas põhimõttega, mis hiljem pandi kirja 1. Korintlastele 10:24: „Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!” See on hea meeldetuletus neile, kel võib tekkida rahaasjade pärast vaidlus kaasusklikuga. Selle asemel et järgida nõu, mida annab Matteuse 18:15–17, on mõned andnud oma venna kohtusse (1. Korintlastele 6:1, 7). Aabrami eeskuju näitab, et on parem kannatada rahalist kahju kui tuua teotust Jehoova nimele või rikkuda kristliku koguduse rahu (Jakoobuse 3:18).

14. Millised õnnistused ootasid Aabramit tema suuremeelsuse eest?

¹⁴ Aabramit ootasid tema suuremeelsuse eest õnnistused. Jumal teatas: „Ma teen su soo maapõrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapõrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav!” Kui julgustav võis see ilmutus küll olla veel lastetule Aabramile! Järgmiseks käskis Jumal: „Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest ma annan selle sinule!” (1. Moosese 13:16, 17). Ei, Aabram ei võinud end mõnda linna mugavasti sisse seada. Ta pidi ennast kaananlastest lahus hoidma. Samuti tuleb ka kristlastel ennast maailmast lahus hoida. Nad ei pea ennast teistest paremaks, kuid nad ka ei seltsi lähedaselt nendega, kes võiksid mõjutada neid ebakristlikult käituma (1. Peetruse 4:3, 4).

15. a) Mis tähendus võis olla Aabrami rännakul? b) Milles on Aabram eeskujuks kristlikele peredele?

¹⁵ Enne kui keegi Piibli aegadel endale maaomandi hankis, oli tal õigus seda uurida. Maal ringi rändamine võis seega olla Aabramile pidevaks meeldetuletuseks, et ühel päeval kuulub see tema järglastele. Aabram oli sõnakuulelik ning „võttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Jehoovale” (1. Moosese 13:18). Taas näitas Aabram, kui tähtsale kohale ta seadis jumalakummardamise. Kas ka teie peres on perekondlik uurimine ja palve ning koosolekutel käimine esmatähtis?

Vaenlane ründab

16. a) Miks on 1. Moosese 14:1 avasõnad kurjakuulutava tooniga? b) Mis põhjus oli nelja Idamaa kuninga sissetungil?

¹⁶ „Ja see sündis Sineari kuninga Amraveli, Ellasari kuninga Arjoki, Eelamic kuninga Kedorlaomeri ja paganate kuninga Tidali päevil, et nad sõja tõstsid.” Algses heebrea keeles on neil avasõnadel („Ja see sündis ... „) kurjakuulutav toon, millega osutatakse „katsumuste ajale, mis lõpeb õnnistusega” (1. Moosese 14:1, 2, Suur Piibel; UM allmärkus). Katsumused algasid, kui need neli Idamaa kuningat oma sõjavägedega tegid laastava rünnaku Kaananisse. Mis oli nende eesmärk? Suruda maha viie linna – Soodoma, Gomorra, Adma, Seboimi ja Bela – mäss. Lämmatanud nende linnade vastupanu, nad „kõik kogunesid Siddimi orgu, kus nüüd on Soolameri”. Lott elas oma perega seal lähedal (1. Moosese 14:3–7).

17. Miks võib öelda, et Loti vangistamine pani Aabrami usu proovile?

¹⁷ Kaanani kuningad võitlesid ägedalt sissetungijate vastu, kuid nad said siiski alandavalt lüüa. „Ja nad [sissetungijad] võtsid kogu Soodoma ja Gomorra varanduse ja kogu nende toiduse ning läksid ära. Ja ära minnes nad võtsid ühes ka Loti, Aabrami vennapoja, ja tema varanduse; ta elas ju Soodomas.” Teated nendest vapustavatest sündmustest jõudsid peagi Aabramini. „Üks põgenik tuli ja teatas Aabramile, heebrealasele, kes elas emorlase Mamre, Eskoli ja Aaneri venna tammikus; ja need olid Aabrami liitlased. ... Aabram kuulis, et ta vennapoeg oli vangi viidud” (1. Moosese 14:8–14). See pani tema usu proovile! Kas ta pidas vimma oma vennapoja vastu, kuna see oli võtnud endale parema osa maast? Tasub meeles pidada ka seda, et need sissetungijad tulid Aabrami kodumaalt Sinearist. Nende vastu võidelda tähendas purustada igasugune võimalus kunagi veel koju naasta. Pealegi, mida suudaks Aabram sõjaväe vastu, mida kaananlaste ühisjõud polnud suutnud lüüa?

18., 19. a) Tänu millele suutis Aabram Loti päästa? b) Kellele kuulus au selle võidu eest?

¹⁸ Taas ilmutas Aabram vankumatut usaldust Jehoova vastu. „Ta vaatas üle oma kodakondsed, kes tema peres olid sündinud, arvult kolmsada kaheksateist, ja ajas vaenlasi taga kuni Daanini. Ta jaotas öösel oma sulased nende vastu, lõi neid ja jälitas neid kuni Hoobani, mis on Damaskusest vasakut kätt. Ja ta tõi tagasi kogu varanduse; ka Loti, oma vennapoja, ja tema varanduse ta tõi tagasi, samuti naised ja rahva.” (1. Moosese 14:14–16.) Tugevas usus Jehoovasse viis Aabram oma suures vähemuses olevad sõjasalgad võidule ning päästis Loti ja tema pere. Seejärel kohtas Aabram Melkisedekit, kes oli Saalemi kuningas-preester. „Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi leiba ja viina, sest tema oli kõige kõrgema Jumala preester, ja õnnistas teda ning ütles: „Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa looja poolt! Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!” Ja Aabram andis temale kümnist kõigest.” (1. Moosese 14:18–20.)

¹⁹ Jah, Jehoova tegutses võidukalt. Tänu oma tugevale usule koges Aabram järjekordselt Jehoova päästet. Tänapäeval ei võta Jumala rahvas osa sõnasõnalisest sõdimisest, kuid see-eest on neil palju katsumusi ja raskusi. Järgmine artikkel näitab, kuidas Aabrami eeskuju aitab meil nendega edukalt hakkama saada.

[Allmärkused]

Kas panid tähele?

• Kuidas pani nälg Kaananis Aabrami usu proovile?

• Milles on Aabram ja Saarai heaks eeskujuks tänapäeva abielumeestele ja -naistele?

• Mida me õpime sellest, kuidas Aabram toimis siis, kui tekkis vaidlus tema sulaste ja Loti sulaste vahel?

[Pilt lk 22]

Aabram ei nõudnud oma õigusi, vaid seadis Loti huvid enda omadest ettepoole

[Pilt lk 24]

Aabram ilmutas usaldust Jehoova vastu, kui ta läks päästma oma vennapoega Lotti