Jumalikud põhimõtted võivad sulle kasuks tulla
KAHTLEMATA tead sa, et loomade käitumist juhivad instinktid. Enamik masinaid teevad täpselt seda, milleks nad on konstrueeritud. Inimesed aga loodi juhinduma põhimõtetest. Kuidas võiksid sa selles kindel olla? Jehoova, kes on kõigi õiglaste põhimõtete Alusepanija, teatas esimesi inimesi luues: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks.” Looja on vaim, tal ei ole füüsilist keha nagu meil. Järelikult oleme tehtud „tema näo järgi” selles mõttes, et suudame peegeldada tema isiksust, ilmutades mingil määral tema häid omadusi. Inimesed on võimelised elama põhimõtete järgi, see tähendab, kooskõlas sellega, mida nad peavad õigeks käitumiskoodeksiks. Jehoova on lasknud panna oma Sõnasse kirja palju käitumist puudutavaid põhimõtteid (1. Moosese 1:26; Johannese 4:24; 17:17).
„Piiblis on sadu põhimõtteid. Kuidas on võimalik neid kõiki selgeks saada?” võidakse küsida. See on tõsi. Mõtle aga ühele asjale: kuigi kõik jumalikud põhimõtted on tähtsad, on mõnel neist siiski rohkem kaalu. Seda võib näha kirjakohast Matteuse 22:37–39, kus Jeesus osutas, et mõned Moosese Seaduse käsud ja nendega seonduvad põhimõtted olid teistest olulisemad.
Missugused põhimõtted on tähtsaimad? Piibli võtmepõhimõtted mõjutavad otseselt meie suhteid Jehoovaga. Kui me võtame need põhimõtted omaks, saab Loojast meie moraalse kompassi kõige olulisem mõjutaja. Lisaks on olemas põhimõtted, mis mõjutavad meie suhteid teiste inimestega. Kui me neid oma elus rakendame, on kergem võidelda minakesksuse vastu.
Vaadelgem esmalt ühte Piibli kõige tähtsamat tõde. Mis tõde see on ja kuidas see meid mõjutab?
„Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa”
Pühakiri näitab selgelt, et Jehoova on meie Suur Looja, Kõigeväeline Jumal. Talle ei leidu võrdväärset ega asendajat. See on Piiblisse talletatud võtmetõde (1. Moosese 17:1; Koguja 12:1).
Üks Lauluraamatu kirjutaja märkis Jehoova kohta: „Sina üksi oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” Muistne kuningas Taavet ütles: „Sinul, Jehoova, on kuningriik ja sa oled ennast tõstnud kõigile peaks!” Kuulsat prohvetit Jeremijat ajendas see kirja panema: „Ükski ei ole sinu sarnane, Jehoova! Sina oled suur, ja suur on su nimi võimsuse poolest!” (Laul 83:19; 1. Ajaraamat 29:11; Jeremija 10:6).
Kuidas peaksid need tõed Jumalast mõjutama meie igapäevaelu?
Looja ja Eluandja peaks olema meie elus selgelt esikohal. Kas poleks meil seepärast kohane võidelda igasuguse kalduvuse vastu iseendale tähelepanu tõmmata? See kalduvus võib mõnel olla tugevam kui teistel. Tark juhtmõte on „teha kõik Jumala auks” (1. Korintlastele 10:31). Prohvet Taaniel andis meile selles head eeskuju.
Vastavalt ühele ajaloolisele jutustusele tegi kord üks unenägu Babüloonia kuninga Nebukadnetsari rahutuks ja ta tahtis selle tähendust tingimata teada saada. Samal ajal kui kõigile teistele jäi see mõistatuseks, andis Taaniel kuningale unenäo kohta täpse selgituse. Kas Taaniel võttis kogu au selle eest iseendale? Ei, ta andis au ’Jumalale taevas, kes paljastab saladusi’. Taaniel jätkas: „Minule on see saladus paljastatud mitte minu tarkuse läbi, kui mul olekski seda rohkem kui muil elavail.” Taaniel oli põhimõttekindel inimene. Seega pole mingi ime, et Taanieli raamatus öeldakse tema kohta, et ta on Jumala silmis „armastusväärne” ja „armas” (Taaniel 2:28, 30; 9:23; 10:11, 19).
Meile tuleb kasuks see, kui jäljendame Taanieli. Tema näitest ilmneb, et otsustavaks teguriks on ajend. Kellele peaksid meie teod au tooma? Olenemata olukorrast, võime toimida kooskõlas elutähtsa Piibli põhimõttega – Jehoova on Suveräänne Issand. Sel viisil toimides muutume tema silmis väga „armastusväärseks”.
Vaadelgem nüüd kahte tähtsat põhimõtet, mis võivad aidata meid inimsuhete vallas. See eluvaldkond esitab laialt levinud enda mina rõhutamise taustal tõsise väljakutse.
„Alandlikkuses”
Need, kes seavad enda mina esikohale, on harva eluga rahul. Enamik soovib endale võimalikult kohe veelgi paremat elu. Tagasihoidlikkus on nende meelest üks nõrkuse ilminguid ja kannatlikkust peaksid ilmutama ainult teised. Kui küsimus on millegi saavutamises, ei vali nad selleks vahendeid. Kas oleks võimalik ka teistmoodi käituda?
Kuigi Jumala sulased kohtavad sellist hoiakut iga päev, ei tohiks see neid mõjutada. Küpsed kristlased on nõus põhimõttega „mitte see ei ole kõlvuline, kes ennast ise soovitab, vaid keda Issand soovitab” (2. Korintlastele 10:18).
Meile tuleb kasuks Filiplastele 2:3, 4 (EP 97) toodud põhimõtte järgi elamine. See tekst õhutab, et me ei teeks midagi ’kiusu ega auahnuse pärast, vaid peaksime alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast’. Niiviisi toimides ’ei pea ükski silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu’.
Giideon, muistsete heebrealaste kohtumõistja, oli õige ja mõistliku meelelaadiga enda ja oma väärtuse suhtes. Ta ei taotlenud iisraellaste juhi kohta. Isegi siis, kui Giideon määrati seda ametit täitma, juhtis ta tähelepanu oma väärtusetusele. „Minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim oma isa peres!” selgitas ta (Kohtumõistjate 6:12–16).
Pealegi, kui Jehoova oli andnud Giideonile võidu, hakkasid Efraimi mehed temaga tüli norima. Kuidas Giideon sellele reageeris? Kas see võit oli teda enda silmis tähtsaks muutnud? Ei olnud. Ta hoidis ära õnnetuse, vastates tagasihoidlikult: „Aga mida olen mina teiega võrreldes suutnud teha?” Giideon ilmutas alandlikkust (Kohtumõistjate 8:1–3).
Tõsi, Giideoniga seotud sündmused toimusid juba kaua aega tagasi. Kuid selles loos on õppetund ka meile. Giideoni hoiakust näeme, et see erines suuresti tänapäeval üldlevinud hoiakust. Ta elas vastavalt oma põhimõtetele ja see tuli talle kasuks.
Praegusel ajal valitsev minakeskne hoiak võib moonutada meie suhtumist iseendasse. Piibli põhimõtted aitavad parandada sellist moonutatud suhtumist, õpetades meid nägema iseenda tegelikku väärtust suhetes Looja ja teistega.
Kui võtame kuulda Piibli põhimõtteid, võime enesekesksuse kultusest üle olla. Me ei juhindu enam tunnetest ega teiste arvamustest. Mida rohkem õpime tundma õiglasi põhimõtteid, seda lähedasemaks saame oma Loojaga. Väärib tõesti pingutusi, et panna Piiblit lugedes hoolega tähele jumalikke põhimõtteid. (Vaata kasti.)
Jehoova lõi inimesed kõrgemaks kui loomad, keda juhivad eeskätt instinktid. Elada Jumala tahte järgi tähendab rakendada jumalikke põhimõtteid ellu. Meie moraalne kompass töötab sel juhul laitmatult ja juhib meid Jumala uude ülemaailmsesse elukorraldusse. Piibel annab meile kindla aluse oodata, et see maailm, kus „õigus elab”, saabub peagi (2. Peetruse 3:13).
[Kast/pilt lk 6]
Mõned kasulikud Piibli põhimõtted
Perekonnaringis:
„Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!” (1. Korintlastele 10:24.)
„Armastus ... ei otsi omakasu” (1. Korintlastele 13:4, 5).
„Armastage oma naist nagu iseennast” (Efeslastele 5:33).
„Naised, olge meestele allaheitlikud” (Koloslastele 3:18).
„Kuule oma isa, kes sind on sigitanud, ja ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud!” (Õpetussõnad 23:22.)
Koolis, tööl või äriasjades:
„Vale kaal on Jehoova meelest hirmus ... Õel teenib petisepalga” (Õpetussõnad 11:1, 18).
„Kes varastab, ärgu varastagu enam, vaid tehku pigemini tööd” (Efeslastele 4:28).
„Kes ei taha tööd teha, ärgu ka söögu” (2. Tessalooniklastele 3:10).
„Mida te iganes teete, seda tehke südamest, nõnda nagu Issandale” (Koloslastele 3:23).
„Me tahame kõiges käituda kaunisti” (Heebrealastele 13:18).
Suhtumine rikkusesse:
„Kes ruttab rikkaks saama, ei jää karistuseta!” (Õpetussõnad 28:20).
„Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha” (Koguja 5:10).
Oma väärtuse hindamine:
„Ei ole ... auväärne otsida oma au” (Õpetussõnad 25:27, EP 97).
„Kiitku sind keegi teine, aga mitte su oma suu” (Õpetussõnad 27:2).
„Ma ütlen teile igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõelda” (Roomlastele 12:3).
„Kui keegi mõtleb enese midagi olevat, ilma midagi olemata, see petab iseennast” (Galaatlastele 6:3).
[Pilt lk 5]
Taaniel andis kohaselt au Jumalale
[Pilt lk 7]
Jumalike põhimõtete rakendamine edendab häid inimsuhteid ja õnne
[Pildi allikaviide lk 7]
U.S. Fish & Wildlife Service, Washington, D.C./Robert Bridges